lg 2 järgi, kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alina Paadik Süüdistatav Vjatšeslav Kuznetsov Elukoht: XXX; isikukood 38501192221; XXX; XXX; emakeel – XXX; töökoht XXX kriminaalkorras karistatud ühel korral: - 27.08.2019 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt kriminaalasjas nr 1-19-6529
lg 1 järgi (9 kuud 28 päeva tingimisi vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga; karistusest täielikult tingimisi vabastatud käitumiskontrolliga
lg 1 järgi; karistus on täidetud 27.08.2021) Tõkendit pole kohaldatud Kaitsja advokaat Oleg Gorškaljov (süüdistatav ei taotlenud kaitsja osalemist kohtuitungil) Kohtuistungi toimumise aeg 10.03.2023 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada Vjatšeslav Kuznetsov süüdi
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 08.03.2023 kuni 10.03.2023, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada Vjatšeslav Kuznetsovile mõistetud karistus, 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, üldkasuliku tööga 507 (viiesaja seitsme) tunni ulatuses.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada Vjatšeslav Kuznetsov üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 5, 8 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) alluma alkoholisõltuvuse ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik; 9) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1, § 424 lg 4 p 2 alusel võtta Vjatšeslav Kuznetsovilt ära 5 (viieks) kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 alusel on Vjatšeslav Kuznetsov kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.
lg 3 p 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on Vjatšeslav Kuznetsovile kuuluv mootorsõiduk Chrysler Grand Voyager riikliku reg-märgiga XXX, VIN koodiga XXX koos päraldistega. Sõiduk asub käesoleval hetkel parklas aadressil Tiigi 9, Narva. Kuna enne kohtuotsuse jõustumist toimib otsus konfiskeerimise kohta
lg 3 kohaselt käsutamiskeeluna, tuleb Transpordiameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärge. Asitõend: - väljatrükk tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega, mis asub kriminaaltoimikus, jätta hoiule kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Mõista Vjatšeslav Kuznetsovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 543 (viissada nelikümmend kolm) eurot 75 senti sundraha vastavalt KrMS § 2565 lg-le 2 ja § 179 lg 1 p-le 2 ning 347 (kolmsada nelikümmend seitse) eurot 80 senti muu menetluskulu katteks. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel kohustub Vjatšeslav Kuznetsov hüvitama temalt väljamõistetud riigi 2
lg 1 järgi kriminaalkorras karistatud, taas, 08.03.2023 kella 23.48 paiku, juhtis mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager riikliku reg-märgiga XXX ja sõitis sellega Narva linnas mööda Rahu tänavat alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et Vjatšeslav Kuznetsovi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,16±0,10 mg/l (tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST seerianumbriga ARDF-0053), seega oli alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 1,06 mg. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Vjatšeslav Kuznetsov liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Seega Vjatšeslav Kuznetsov, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
2. Kooskõlas Vjatšeslav Kuznetsovi, tema kaitsja Oleg Gorškaljov ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Alina Paadik vahel 10.03.2023 sõlmitud kokkuleppega nõuab abiprokurör kohtus süüdistatavale Vjatšeslav Kuznetsovile karistuseks
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 5 kuu pikkust vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, s.o 08.-10.03.2023. Kandmata karistuseks lugeda 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud kandmata karistus, s.o 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust, 507 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada Vjatšeslav Kuznetsovi üldkasuliku töö tegemisel järgima
Vjatšeslav Kuznetsov on kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas 3
lg 2 p 2 tuleb kohustada S G käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi; mitte tarvitama alkoholi; alluma alkoholisõltuvuse ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik; osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 3 ja
lg 4 p 2 alusel nõuab prokurör kohtus Vjatšeslav Kuznetsovile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 kuuks.
lg 3 p 1 alusel tuleb konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina Vjatšeslav Kuznetsovile kuuluv mootorsõiduk Chrysler Grand Voyager riikliku reg-märgiga XXX, VIN koodiga XXX
Riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 alusel on kohtuotsusega konfiskeeritud vallasvara valitsejaks Politsei- ja Piirivalveamet. KrMS § 421¹ lg 1 alusel saadetakse jõustunud kohtuotsuse koopia konfiskeeritud vara valitsema volitatud asutusele Politsei- ja Piirivalveametile.
lg 3 alusel toimib kohtu lahend konfiskeerimise kohta enne selle jõustumist käsutamiskeeluna. Seega tuleb Transpordiameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärget. Pooled leppisid kokku ka selles, et Vjatšeslav Kuznetsovilt tuleb mõista Eesti Vabariigi kasuks välja KrMS 2565 lg 2 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 543,75 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 172,80 eurot ning sõiduki teiseldamisega seotud kulud summas 175 eurot, s.o kokku 891,55 eurot. Vjatšeslav Kuznetsov kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Samuti pooled leppisid kokku, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaaltoimiku juurde väljatrükk tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega. Kokkuleppes on märgitud ka see, et CD-plaat videosalvestisega tuleb jätta hoiule kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.
lg 3 kohaselt käsutamiskeeluna, tuleb Transpordiameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärge. Ka asitõendi küsimus tuleb lahendada vastavalt kokkuleppele. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. 5. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.