Obsah (12)

§ 184§ 12§ 56§ 58§ 65§ 69§ 83§ 831§ 832§ 84§ 191§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1-21-6674 11.mail 2022 Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Ellen Kaasik ja Jaanus Tutt Sekretär Thea Tikenberg T

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi Artur Eesik`t süüdistatakse

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema isikuna, kes käitles enne 08.10.2020.a suures koguses narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit, mille eest ta mõisteti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 26.04.2021.a otsusega nr 1-20-8824 süüdi

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mille tõttu on Artur Eesiku näol tegemist isikuga, kes on varem toime pannud karistusseadustikus 12 peatükis 1 jaos sätestatud kuriteo, käitles uuesti isikute grupis koos J. S.`i, E. S.`e, V. B.`i, O. S.`i ja V. V.`ga ebaseaduslikult korduvalt suures koguses (so rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses) narkootilisi aineid ja nimelt: täpselt tuvastamata ajal 2021 märtsis Tallinnas Narva mnt 138 Circle K tankla lähistel asuval tühermaal, Artur Eesiku poolt kohapeal ette näidatud peidikust, võtsid J. S. ja V. V. suures koguses, so 300 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldava paki, mille V. V. viis Circle K tankla läheduses ootava V. B.i autosse, misjärel sõitsid V. B. ja V. V. Põhja-Tallinna linnaossa, kus V. V., paludes V. B.il oodata, sisenes Xxxx majja. Mõne aja möödudes väljus V. V. majast ja andis V. B.ile 20 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldava halli värvi pulbri, mille V. B. maha müüs ning mille eest V. B. maksis J. S.ile kokku 2 000,00 eurot. Nädala jooksul müüs J. S. sellest samast peidikust saadud fentanüülipartiist V. B.ile veel lisaks kokku 100 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, mille eest V. B. maksis J. S.ile lisaks veel kokku 16 000,00 eurot. Samuti tema, täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 04.04.2021 omandas Artur Eesik tuvastamata isikult, kohast ja ajal, suures koguses, so 100 grammi isotonitaseeni sisaldavat pulbrit, mis kriminaalasjas tuvastamata asjaoludel peideti sinise teibiga mässitud soonsulguriga kilekotti pakituna 04.04.2021 enne kella 22.00 Tallinnas Pirita tee ja Kose tee vahel olevasse Lillepi parki, Saare bussipeatuse lähedusse jäävasse pargi ossa, murdunud puu juures olevasse peidikusse, kust J. S. ja V. B. selle järgmise päeva, so 05.04.2021 õhtusel ajal, peale kella 19.00 ära võtsid ja V. B.i juurde üürikorterisse viisid. J. S.i korraldusel segas V. B. peidikust saadud narkootilise aine hulka toidulisandit ning pakendas saadud pulbri väiksemateks, so 30 grammi, 50 grammi ja 30 grammi kaaluvateks pakenditeks, millest kaks pakki, so 30 grammise ja 50 grammise narkootilist ainet isotonitaseeni sisaldava paki viis samal õhtul ja ühe 30 grammise narkootilist ainet isotonitaseeni sisaldava paki järgmisel õhtul kella 21.00-22.00 paiku Tallinnas K.Kärberi 20/20a asuva Kärberi Selveri juurde, J. S.i poolt sinna spetsiaalselt pargitud autosse, kust eeluurimisel tuvastamata isik need pakid ära võttis. Samuti tema, täpselt tuvastamata ajal, 2021 aprillikuu esimeses pooles, Harjumaal Muugal Muuga tee 108 asuvas Muuga Maxima parklas, ostis Artur Eesik, J. S.i poolt sinna selleks spetsiaalselt kohale saadetud V. B.ilt 1 (ühe) grammi kokaiini, mille eest Artur Eesik maksis V. B.ile 100,00 eurot. Samuti tema, täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 15.04.2021 ebaseaduslikult omandasid Artur Eesik ja E. S. kriminaalasjas tuvastamata asjaoludel, kahekordsesse vaakumpakendisse ja läbipaistvasse kilekotti pakitud suures koguses, so 393,8 grammi narkootilisi aineid karfentanüüli ja metadooni sisaldavat helepruuni pulbrit (milles puhtal kujul 0,18 grammi karfentanüüli ning jälgedena metadooni), mille E. S. viis enda kasutuses oleva sõiduautoga Volkswagen Passat (rm xxxx) 15.04.2021 Tartumaale Laeva metskond 37 territooriumile (katastritunnus 79301:001:0939), kus E. S. ja J. S. selle paki 15.04.2021 kella 15:30 paiku metsas kuuskede juurde kivi alla pinnasesse peitsid ja peidiku asukoha märgistasid. Peale narkootiliste ainete paki peitmist näitas J. S. peidiku asukoha V. B.ile, kes selle paki samal päeval kella 17:00 paiku peidikust välja võttis ja O. S.i poolt juhitud sõiduautosse Volkswagen Passat (rm xxxx) pani. Selleks ajaks, kui V. B. peidikust narkootiliste ainete pakendit ära tooma läks, parkis J. S. enda kasutuses oleva sõiduki Land Rover Range Rover (rm xxxx) peidikusse viivale metsateele ette nii, et kõrvalised isikud sellele teele sõita ei saaks. Peale narkootiliste ainete pakendi peidikust äravõtmist V. B. ja O. S., kellele V. B. oli J. S.i korraldusel eelnevalt lubanud selle sõidu eest maksta 3 000,00 eurot, sõitsid sõiduautoga Volkswagen Passat (rm xxxx) Tallinna poole. Samuti sõitis ka J. S. enda kasutuses oleva sõiduautoga Land Rover Range Rover (rm xxxx) Tallinna suunas. V. B. ja O. S. transportisid narkootilisi aineid sõiduautos Volkswagen Passat (rm xxxx), kuni politseiametnikud O. S.i poolt juhitud sõiduki, koos sõidukis viibinud V. B.`iga, 15.04.2021 kella 18:46 ajal Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Tartu mnt 169 juures kinni pidasid (kinnipidamise käigus sõiduautoga Volkswagen Passat (rm xxxx) põgeneda üritades tegi O. S. liiklusavarii) ning kinnipidamisele järgnenud sõiduauto Volkswagen Passat (rm xxxx) läbiotsimisel narkootilised ained politseiametnike poolt sõidukist leiti ja ära võeti. Kahtlustatavana kinnipidamise järel teostati 21.04.2021.a Artur Eesiku elukohas Xxxx läbiotsimine, mille käigus leiti ja võeti Tag Heuer kellakarbist kuus plastikkaarti, millel tuvastati narkootilise aine kokaiini jälgi, ning Tag Heuer kellakarbist kolm rullikeeratud paberrahatähte, millelt tuvastati narkootilise aine kokaiini jälgi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, 2 tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil Isotonitaseen kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja; kokaiin, metadoon ja fentanüül kuuluvad II nimekirja ning karfentanüül VI nimekirja fentanüülide rühma. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Isotonitaseeni puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,1 grammist (puhtal kujul), kokaiini puhul 0,65 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul), metadooni puhul 0,65 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul), fentanüüli puhul 0,0013 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul) ja karfentanüüli puhul 0,00002 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega süüdistatakse Artur Eesik`t isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12 peatükis 1 jaos sätestatud kuriteo, isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, so

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Kohus uuris järgmisi tõendeid ja dokumente: − 16.04.2021 ajavahemikul 10.27 kuni 19.03 varjatud jälgimise jälitustoimingu protokoll (1 kd lk 15- 19); − O. S.i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (1 kd lk 20-22); − Läbiotsimismäärus ja 15.04.2021 O. S.i kasutuses olnud sõiduki Volkswagen Passat (reg.nr xxxx läbiotsimise protokoll (1 kd lk 23-34); − Asitõendite vaatluse protokoll (1 kd lk 35-37); − V. B.i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (1 kd lk 38-47); − O. S.i valdusest leitud andmekandjate ja sidevahendite vaatluse protokollid (1 kd lk 4854); − V. B.i valdusest leitud andmekandjate vaatluse protokoll (1 kd lk 55-56); − J. S.i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (1 kd lk 57-60); − Läbiotsimismäärus ja 16.04.2021 J. S.i kasutuses olevas sõiduki Land Rover Range Rover Sport (reg.nr xxxx) läbiotsimise protokoll (1 kd lk 61-64); − 16.04.2021 J. S.i elukohas Xxxx ning tema kasutuses olevates sõidukites KIA Sorento (reg.nr xxxx) ja Audi A8L (reg.nr xxxx) teostatud läbiotsimise protokoll (1 kd lk 65-66 ); − Asitõendi vaatlusprotokoll ( 1 kd lk 67-68); − J. S.i kodust leitud ja ära võetud sidevahendite vaatluse protokoll (1 kd lk 69-71); − J. S.i kodust leitud ja ära võetud mobiiltelefon myPhone Halo Easy sisu koopiafaili ja telefonis olnud SIM kaardi koopiafaili vaatluse protokoll (1 kd lk 72); − Ekspertiisimäärus ja 17.05.2021 narkootilise aine ekspertiisiakt nr 21E-AN0578 (1 kd lk 73-76); 3 − Artur Eesiku kahtlustatavana kinnipidamise ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll (1 kd lk 77-82); − Läbiotsimismäärus ja 21.04.2021 Artur Eesiku elukoha Xxxx läbiotsimise protokoll (1 kd lk 83- 99); − Ekspertiisimäärus ja 28.04.2021 narkootilise aine ekspertiisiakt nr 21E-AN0592 koos lisaks oleva fototabeliga (1 kd lk 100-105); − Asitõendite vaatluse protokoll (1 kd lk 106-108); − Asitõendi vaatlusprotokoll (1 kd lk 109- 110); − Asitõendi vaatlusprotokoll (1 kd lk 111-113); − Läbiotsimismäärus ja 21.04.2021 Artur Eesiku kasutuses oleva sõiduki Audi A6 (reg.nr xxxx) läbiotsimise protokoll (1 kd lk 114-123); − Läbiotsimismäärus ja 14.05.2021 Artur Eesiku kasutuses oleva sõiduki Audi Q7 (reg.nr xxxx) läbiotsimise protokoll (1 kd lk 124- 130); − E. S.e kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (1 kd lk 131-134); − Läbiotsimismäärus ja 28.04.2021 E. S.e elukoha Xxxx ja tema kasutuses olnud sõiduki Volkswagen Passat (reg.nr xxxx) läbiotsimiste protokoll (1 kd lk 135- 148); − Ekspertiisimäärus ja 14.05.2021 narkootilise aine ekspertiisiakt nr 21E-AN0645 (1 kd 149152); − Ekspertiisimäärus ja 11.05.2021 DNA ekspertiisiakt nr 21EGE0427 (1 kd lk 153-159); − Asitõendite vaatlusprotokoll (1 kd lk 160); − Asitõendi vaatlusprotokoll (1 kd lk 161-162); − V. V.i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (1 kd lk 163-166 ); − Läbiotsimismäärus ja 04.08.2021 V. V.i elukoha Xxxx läbiotsimise protokoll (1 kd lk 167173); − Ekspertiisimäärus ja 18.08.2021 narkootilise aine ekspertiisiakt nr 21E-AN1131 (1 kd lk 174-178); − Ekspertiisimäärus ja 03.08.2021 arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisiakt nr 21ELÕX0139 (1 kd lk 179-181); − Koopia arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisiaktist nr 19E-LÕX0031 (1 kd lk 182-183); − EKEI kohtutoksikoloogiaekspert M. T.i vastus teabenõudele (1 kd lk 184- 185); − 06.05.2021 DNA ekspertiisiakt nr 21E-GE0387 (1 kd lk 186-193); − Vastus teabenõudele narkootiliste ainete keskmiste jae- ja hulgihindade kohta (1 kd lk 194); − Vastus teabenõudele narkootilise aine karfentanüüli keskmise jae- ja hulgihinna kohta (1 kd lk 195-196); − EMTA väljatrükk V. V.i sissetulekute ja töötamise kohta (1 kd lk 197-198); − Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.11.2017 otsus nr 1-17-7033 ja määrus (1 kd lk 199213); − Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 22.02.2018 otsus nr xxxx ja Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.12.2020 otsus nr xxxx (1 kd lk 214-224); − Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.10.2012 otsus nr xxxx ning samas kriminaalasjas Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 08.02.2017 ja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 07.11.2017 määrused (1 kd 225- 252); − Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.05.2009 otsus nr xxxx (2 kd lk 1-2); − Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 26.04.2021 otsus nr 1-20-8824 (2 kd lk 3-32); − Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.04.2015 ja Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2015 otsused kohtuasjas nr xxxx ja 26.09.2018 Tartu maakohtu Valga kohtumaja määrus (2 kd lk 33-83); − Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25.11.2015 otsus nr xxxx (2 kd lk 84--103); 4 − Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 07.05.2010 otsus nr xxxx ja samas kriminaalasjas 07.09.2020 koostatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja määrus (2 kd lk 104-108); − 14.07.2021 kuni 26.07.2021 koostatud vaatlusprotokoll (2kd lk 117-123); − 06.05.2021 vaatlusprotokoll (2 kd lk 124); − 06.05.2021 vaatlusprotokoll (2kd lk 125); − Asitõendite vaatlusprotokoll (2 kd lk 126-141); − 29.07.2021 koostatud vaatlusprotokoll (2 kd lk 142-143); − 29.07.2021 koostatud vaatlusprotokoll (2 kd 144-145); − 30.07.2021 koostatud vaatlusprotokoll (2 kd 146); − 30.07.2021 koostatud vaatlusprotokoll (2 kd lk 147-148); − Tunnistaja E. E. 19.07.2021 eeluurimisel antud ütlused (2 kd lk 109-116, kohus avaldas KrMS § 288 lg 10 alusel); − Väljatrükk M. V.i ja Artur Eesiku omavahelistest sõnumitest (2 kd lk 150-151); − Asitõendite vaatlusprotokoll (2 kd lk 152-158); − Esemete väärtuse tuvastamise määrus ja OÜ Kuldkroon 07.05.2021 eksperthinnang nr 107/05 (2 kd lk 159-163); − Süüdistatav O. S. 16.04.2021 ning 08.09.2021 kahtlustatavana antud ütlused (I kd lk 1-9, kohus avaldas KrMS 294 p 1 alusel); − Süüdistatav V. V. 04.08.2021 ja 06.09.2021 kahtlustatavana antud ütlused ( I kd lk 10-14, kohus avaldas KrMS 294 p 1 alusel); − Karistusregistri väljatrükk (2 kd lk 164-165, V kd lk 57-60); − Tõkendiga -vahistamine - seotud dokumendid (2 kd lk 166-182); − Teatis (2 kd lk 183); − Asitõenditega seotud dokumendid (2 kd lk 184-209); − Tallinna Vangla ja Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirjad (V kd lk 1-3); − Maanteeameti autoregistri väljavõte (V kd lk 4-7); − Ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt nr 21E-GE0428 (V kd lk 8-12); − Kinnisasja müügileping (V kd lk 13-21); − D&E Company OÜ AS LHV pangakonto väljavõte (V kd lk 22-28); − Rahvastikuregistri väljavõte E. E. (B.) kohta (V kd lk 29- 30); − Protokollide päis ja allkiri (V kd lk 31-34); − Volikiri ja tõlge (V kd lk 81-90); − Harju Maakohtu 07.03.2022 kohtuotsus (V kd lk 35-50); − B. poolt prokurörile edastatud kirjad (V kd lk 51-56); − Kohtuistungite protokollid, kinnitusleht ja väljatrükk (V kd lk 61-76); − Kaitsja vastus ja rahvastikuregistri väljavõte (V kd lk 77-79); − A.J.i kinnipeetavate isikute registri väljavõte (V kd lk 80); − Kaitsja järelepärimised (V kd lk 91-94). Kriminaalasja kohtusse saatmisel esitati süüdistus kuuele isikule. Kuni V. V., V. B., O. S., E. S., J. S. suhtes kriminaalasja materjalide eraldamiseni osalesid kohtuistungitel kaitsjad Tanel Mällas, Priit Palmiste, Kristiina Suvalova, Liis Suik, D.Školjar. Süüdistatavad V.B. ja E.S. andsid ütlusi ning V. ja S. keeldusid ütluste andmisest enne kriminaalajast nende suhtes materjalide eraldamist. Harju Maakohtu 07.03.2022 otsusega on V. V., V. B., O. S., E. S., J. S. süüdi tunnistatud

§ 184lg 2p 1,2 järgi.

Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad M.V., A.H., J.R., J.B., K.K., T.S., A.G., J.S., ekspert 5 M.L.. Süüdistatav A.Eesik end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Tunnistas üksnes 1 g kokaiini ostmis B.. Kohus, kuulanud ära süüdistatavad, tunnistajad, eksperdi ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele: 1 g kokaiini omandamise episood A.Eesik kinnitas, et on B. omandanud 1 g kokaiini, kuid ei saa kinnitada, et aine oli kokaiini. J.S.i kaudu palus kokaiini, mida sai, ei tea. Kvaliteet oli väga kehv. Ostetud 1 g ühe korraga ära ei tarvitanud, tõenäoliselt mitu korda. Ei lugenud mitmeks korraks 1g jätkus. Ei mäleta, kus hoidis kokaiini, mida ei olnud tarvitanud. Võimalik taskus, võimalik käes. S.ilt kokaiini küsimine juhtus spontaanselt, teadis et S. on varasemalt narko eest karistatud, istus temaga koos vanglas kõrvalkambrites. Ka V.B.i ütlused kinnitavad, et andis A.Eesikule 2021 aprillis kokaiini J.S.i palvel. S. palus, et käiks Maximas ja annaks 1 g kokaiini inimesele, kelle käest ta võtab fentanüüli. S. ütles, et nimi on Artur, kirjeldati autot ja et tuleb koos tüdrukuga. Kohtusid Muuga Maxima parklas Eesiku ja tütarlapsega. Enne ei olnud Eesikut näinud. Andis 1g kokaiini ja vastu sai 100 eurot. Samuti kinnitavad J.S.i ütlused, et Eesik tahtis soetada isiklikuks tarbimiseks kokaiini. B. oli varem hoobelnud, et saab Riia lähedalt kokaiini soetada. Läks Arturi juurde, kellel olid külalised ja Artur küsis kas on võimalus kuskilt kokaiini saada. Ütles, et on ainult üks selline inimene, kelle juurde minna. Ainuke mis ütles, et täpsustab kas saab aidata. Pärast suhtlemist Arturiga, sõitis B.i maja juurde, kes ütles, et saab aidata. Kus B.i ja Eesiku kokkusaamine toimus ei tea, tunnistajat seal ei olnud. Eeltoodust tulenevalt on nii Eesiku enda, V.B.i kui ka J.S.i kokkulangevate ütlustega leidnud tõendamist, et A. Eesik küsis S.i käest kokaiini ja S. edastas palve B.ile, kes toimetas A. Eesikule 1 g kokaiini. Ekspertiisiakt nr 21E-AN0592 kohaselt leidub A. Eesiku elukohast leitud kellakarbis „TAG HEUER“ ja selles oleval kuuel plastkaardil ning kella kasutusjuhendil ja kolmel rullikeeratud paberrahatähel kokaiini jälgi. Kokaiin kulub sotsiaalministri 18.mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Eesiku elukohast kokaiinijälgede leidmine kinnitab Eesiku enda ütlusi kokaiini tarvitamise kohta. Eesiku väide, et B. ostetud kokaiin oli kehva kvaliteediga kinnitab, et Eesik pidi eelnevalt olema korduvalt kokaiini taritanud, sest muidu puuduks tal kogemus, mille pinnalt saaks väita, et B.i käest saadud kokaiin oli kehva kvaliteediga. B. endalt kinnipidamisel leitud valge pulber massiga 1,78 g sisaldab 51% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 0,81 g kokaiini. Kohtupraktikat arvestades ei saa väita, et B. leitud kokaiin oleks olnud kehva kvaliteediga. EKEI kohtutoksikoloogiaekspert M. T.i vastuskirja kohaselt loetakse kümnele isikule joobe tekitamiseks vajalikuks koguseks 0,65 g kokaiini. Riigikohtu praktikas on järjepidevalt selgitatud, et narkootilise ja psühhotroopse aine suure koguse hindamisel peab lähtuma NPALS § 31 lg-st

1. Kõnealuse sätte järgi on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on olnud järjekindlalt ka arvamusel, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, 6 millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (xxxx). Käesoleval juhul ei ole tuvastatud, milline oli B.i poolt Eesikule müüdud kokaiini puhta aine kogus. On üldteada asjaolu, et tänaval tarvitamiseks müüdav aine ei ole puhas vaid segatud. Kuna suure koguse määramisel tuleb võtta aluseks puhta aine kogus, mida käesoleval juhul ei ole tuvastatud, ei ole leidnud tõendamist, et Eesiku poolt B. ostetud kokaiini koguse puhul oleks olnud tegemist kokaiiniga suures koguses. A. Eesiku enda ütlustest nähtub, et ta teadlikult ostis kokaiini enda tarbeks ja valdas seda kuni kinnipidamiseni, seega ta omandas ja valdas narkootilist ainet kokaiin kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist A. Eesiku poolt 1 g kokaiini väikeses koguses omatarbeks omandamine, mis eraldi episoodina oleks karistatav väärteona, kuid koostoimes teiste süüdistuses toodud episoodidega moodustab ühe osa narkootilise aine suures koguses käitlemisest. 15.04.2021 episood Artur Eesik eitab enda seotust karfentanüüli käitlemisega 15.04.
2. 16.04.2021 jälitustoimingu protokoll kinnitab, et 15.04.21 kell 12.56-13.02 viibis J.S. Xxxx keldris asunud juuksurisalongis. 13.45 asus S.i juhitud Range Rover (tagaistmel B.) TallinnTartu -Võru- Luhamaa mnt 58.km, edasi tegi peatuse Anna poe juures 13:56-14:
3. Kell 15:15 J.S.i juhitud Range Rover sõitis Kärevere külast umbes 1 km Emajõest Tallinna pool paremale nimetule teelõigule. J.S. parkis auto samal teel oodanud VW Passati juurde ja vestles E.S.ega. 15:22 istus S. VW Passati juhi- ja J.S. kõrvalistmel. 15:24 väljus S. Passatist ja istus Range Rover juhiistmele ja alustas sõitu. Sõitu alustas ka S.e juhitud Passat. 15:28 sõitsid Range Rover ja Passat Ilmatsalu külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel pärast
4. kilomeetrit paremale metsateele ning paarisaja meetri pärast peatusid tee ääres. 15:34 olid S., B. ja S. sõidukite läheduses. 15:36 istus B. Range Roveri kõrvalistmele, S. juhiistmele ja S. Passatisse. S. sõitis metsateel sügavamale metsa sisse, tegi järgmisel ristmikul tagasipöörde ning suundus tagasi Tallinn-Tartu mnt poole. Jäi enne maanteele jõudmist metsateel seisma. 15:38 S.i juhitud Range Rover sõitis metsateel sügavamale metsa sisse, peatus samal ristmikul, kus S. eelnevalt Passatiga tagasipöörde sooritas. S. väljus ja jäi väljas seisma. 15:41 S. istus Range Roverisse ja alustas sõitu Tallinn-Tartu mnt poole ja siis suundus Tartu poole. 15:44 seisid S. ja B. RähniRahinge tee ääres umbes 600 meetrit enne Tartu-Ilmatsalu-Rõhu manteed, 16:11 peatus S.i juhitud Range Rover Alexela tankla parklas Valmaotsa külas. 16:47 S.i juhitud Range Rover sõitis Tartu linna poole ja 16:54 peatus Tallinn-Tartu mnt ja metsatee ristmikul. 16:55 sõitis metsateele valge Passat ning sõitis samale ristmikule, kus varem sõitsid S. ja S.. S. parkis Tallinn-Tartu mnt samal ajal Range Roveri nii, et keegi metsateele pöörata ei saaks. 16:59 sõitis Passat koos tagaistmel B.iga metsa poolt mööda metsateed Tallinn-Tartu mnt poole. S. manööverdas ja lasi Passati mööda. Passat sõitis Tallinna suunas, S. järgnes. 17:06 parkis S. SOS parklas ja 17:31 Põltsamaa valla Olerexi tankla juures, vaatas Tartust Tallinna suunduvaid sõidukeid. 18:46 peeti Passati roolis kinni O.S. ja tagaistmel B. (M.). 19:03 peeti kinni S. Kaldase 13 Maardu lähedal. Jälitustoimingu protokollis kirjeldatud sündmuste käik vastab V.B.i ütlustele sündmuste kulgemise kohta. Kuna jälitustoimingu protokoll kinnitab B.i ütlusi 15.04.2021 sündmuste kohta, ei ole kohtul alust kahelda V.B.i ütlustes, mis käsitlevad 15.04.2021 episoodiga seonduvaid asjaolusid. Arvestades fakti, et kaitsjad ei ole B.i ristküsitluse käigus toonud esile olulisi vastuolusid B.i poolt kohtus ja eeluurimisel antud ütlustes, saab kohus järeldada, et B.i ütlused on olnud 7 erinevatel menetlusetappidel samasisulised ja järjekindlad, mistõttu need on usaldusväärsed. Vastuolud selles kas vaakumpakend oli läbipaistev või mitte ja kas peidiku juures kummardus S. või S. või mõlemad korraga, ei mõjuta fakti, et nii S.i kui B.i kokkulangevatest ütlustest ja jälitustoimingu protokollist nähtub, et peale metsateelt lahkumist ei pidanud S.i juhitud auto enne politsei poolt kinnipidamist enam rohkem kinni ning muud võimalust narkootilist ainet sisaldava pakendi autosse võtmiseks ei olnud. On üldteada asjaolu, et aja möödudes on inimese mälul kalduvus unustada. Kui B. oli sündmustest möödunud 9 kuu jooksul kohtuistungi ajaks pisidetaile unustanud, ei tähenda see automaatselt seda, et kõik B.i ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseks. Mõnes üksikus detailis sisalduvad erinevused ei väära B.i ütluste usaldusväärsust tervikuna. B.i ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaolu, et kohtule esitatud tõenditest nähtub, et enne B.i ülekuulamist puudusid menetlejal info ja muud tõendid 2021 märtsi Circle K episoodi kohta ja 04.04-05.04.2021 episoodi kohta, seega on B. vabatahtlikult andnud ütlusi, mis süüstavad ka teda ennast ja suurendavad oluliselt tema enda süü mahtu. Kohtul ei ole alust arvata, et olukorras, kus B.il oleks lihtne vaikida, ta teadlikult uute episoodide lisamisega suurendab enda süü mahtu ja annab valeütlusi isikute kohta, kellega koos ta avaldatavad kuriteod toime pani. Puuduvad ka igasugused tõendid, mis kinnitaks, et B.il oleks olnud mingi vihavaen S.i või Eesiku vastu, mistõttu soovis ta neid laimata. Vastupidi B.i ütlustest nähtub, et tänu S.ile avanes tal võimalus teenida tulu narkootiliste ainete müügist ja ka Eesikule müüdud kokaiini eest saadud 100 eurost jäi ilmselgelt mingi osa B.ile endale. B.i ütlustest ei nähtu ka, et rahadega arveldamisel oleks tekkinud mingeid lahkhelisid, mistõttu puudub kohtul alus arvata, et B. soovib laimata S.it või Eesikut. Tunnistajate A.H.i ja J.B.i ütlused, kirjad (5/51-56) ja B.i ütlused kinnitavad, et B.i ja tema naist ähvardati pärast kriminaalasjas „Suure J.“ (S.) vastu ütluste andmist. Vaatamata sellele, et B.i ootas ees pikaajaline vanglakaristus juba eelmise kohtuotsuse järgi ja ta oli teadlik, et peab aastaid veetma kinnipidamisasutuses isikutega, kelle vastu ta on ütlusi andnud, ja et sellises olukorras võivad ähvardused jätkuda, jäi B. kohtuistungil oma ütlustele kindlaks, mis kohtu arvates näitab B.i ütluste usaldusväärsust. B. ei andnud S.it ja Eesikut süüstavaid ütlusi mitte vastuseks prokuröri küsimustele vaid vastuseks oma enda kaitsja küsimustele ning ei ole mingit alust rääkida ütluste andmise ajal prokuratuuripoolsest psühholoogilisest mõjutamisest. B.i ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaolu, et 07.03.2022 kohtuotsusega on V., S., S., S. ja B. süüdi tunnistatutud

§ 184lg 2p1,2 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes.

Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus isik ei ole narkokuritegu toime pannud, nõustuks ta vabatahtlikult aastatepikkuse vangistusega. Kuigi isik ei pea kokkuleppe sõlmimisel end süüdi tunnistama, näitab vabatahtlik kokkuleppe allkirjastamine siiski isiku hinnangut oma senisele tegevusele. J. S. ja Artur Eesik on varem narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega kokku puutunud ning seejuures mitte lihtsalt tarvitajatena. J. S. on Harju Maakohtu 26.05.2009.a otsuse nr xxxx ja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.10.2012.a otsuse nr xxxx alusel mõistetud süüdi kokaiini suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ning ka edasiandmises, samuti ka isikute grupis amfetamiini, metamfetamiini, fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli müügiga tegelemises, kusjuures ka toona toimus edasimüüdavate narkootikumide vaheladustamine nö maastikupeidikutes. Artur Eesik on mõistetud narkokuriteos süüdi ühel korral – aasta tagasi kokaiini ebaseaduslikus käitlemises, samas nähtub Harju Maakohtu 23.04.2015.a otsusest nr xxxx, et ka toonane grupis relvastatud röövi katse, milles ta süüdi mõisteti, oli toime pandud seonduvalt suures koguses narkootikumide müügiga. Nimelt plaanis Artur Eesik koos kaassüüdimõistetutega toona relvaähvardusel röövida 20 kg amfetamiini osta soovinud kuriteomatkijalt narkootikumi ostmiseks kaasa võetud 80 000,00 eurot. 8 Seega on Eesiku ja S.i näol tegemist isikutega, kes on ka varem olnud seotud suures koguses narkootiliste ainete käitlemisega, mistõttu on eluliselt usutav, et neil oli ka 2021 kevadel vajalikud kontaktid ja teadmised, et suures koguses narkootikume käidelda. Nende näol ei ole kindlasti tegemist seaduskuulekate kodanikega, kelle seostamine 2021 kevadel suures koguses fentanüüli, isotaniseeni või karfentanüüli käitlemisega ei oleks eluliselt usutav. Kaitsjal oli kohtuistungil võimalik küsitleda nii B.i, S.it kui Eesikut. Asjaolu, et nende isikute ütlused omavahel ei haaku, ei tähenda, et kaitsjal ei olnud võimalik esitada isikutele küsimusi ja rikutud oleks tõendite vahetu uurimise põhimõtet. Kohus uuris kohtuistungil ristküsitluse käigus vahetult nii B.i, S.i kui ka Eesiku ütlusi, seega on järgitud KrMS § 15 lg 1 nõudeid. Samuti ei ole Riigikohtu senine praktika välistanud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist vaid ühele tõendile. O.S.i ütluste kohaselt ütles V., et võtaks ta peale 17-17.

1. Kella 15-16 ajal hakkas liikuma Tartu suunas. Kinda laekas oli V. käekirjaga kirjutatud Metsaotsa küla tankla aadress. Tanklas seisis tumeroheline valge salongiga Land Rover. V. väljus autost paremalt poolt ja palus sõita Tartu suunas, et tankla lähedal metsas peab toimuma maantee ääres lühike kohtumine. Roveri juhti nägi paar korda V. juures, politseis sai teada, et juhi nimi on J.. Kohtumispaigale sõitis esimesena Rover ja siis S. järgi. Rover peatus kõrvaltee ääres, S. ka. V. väljus autost käes sinine portfell ja suundus metsa suunas. V.kut ei olnud 7 minutit, peale seda tuli ta sama portfelliga. S.i arvas, et V. läheb ise amfetamiini võtma. V. läks autost 30 meetri kaugusele metsa kaevast maast midagi välja ja pani selle oma kotti. V. tuli autosse, istus taha istmele ja sõitsid Tallinna. Teab, et V. ja J. kohtusid kahel korral, viis B.i kohtumistele ja pärast seda ütles V., et varsti on võimalik raha teenida. Seega kinnitavad S.i ütlused B.i ütlusi 15.04.2021 Tartumaal toimunu kohta ja S.i osaluse kohta narkootiliste ainete käitlemises. Samuti kinnitavad V. B.i kohtus antud ütlusi ja seega ka nende usaldusväärsust V.B.i, O. S.i ja J. S.i kahtlustatavatena kinnipidamise protokollid, millest nähtuvalt peeti kõik kolm kahtlustatavatena kinni tagasiteel Tallinnasse vastavalt V. B.i kirjeldusele. Lisaks kinnitab V. B.i kohtus antud ütluste usaldusväärsust kinnipidamisel O. S.i kasutuses olnud sõidukis Volkswagen Passat (reg.nr xxxx) läbiotsimise protokoll. Läbiotsimisel leiti muu hulgas ka omakäeliselt kirjutatud juhised kuhu ja millal Tartumaale sõitma peab (Valmaotsa küla Laeva vald 60601 14:30 Võjezd), mille osas selgitas O. S., et need märkmed kirjutas V.. J.S. eitab narkootiliste ainete käitlemist koos B.iga. Tartumaal karfentanüüli üleandmise ajal oli kuskil kõrval. Kuigi S. seda ise eitab, kinnitab lisaks B.i ja S.i ütlustele S.i osalemist Tartumaalt narkootilise aine toomises Tallinna ka jälitustoimingu protokoll. Asjaolu, et S. oma autoga blokeeris metsatee otsa nii, et keegi sinna ei saaks samal ajal sõita kui B. narkootilise aine autosse paneb, kinnitab, et S. oli teadlik, et B. võtab metsast peale narkootilise aine ja S. oma tegevusega kontrollis nii B.i tegevust, kui tagas, et kolmandad isikud ei segaks B.il metsast narkootikumide autosse võtmist. Seega lükkavad B.i ütlused koos jälitustoimingu protokolli ja ka S.i ütlustega ümber S.i ütlused, mille kohaselt tema ei osalenud 15.04.2022 narkootilise aine käitlemisel. Kuivõrd S.i ütlused ei ole nende sündmuste osas usaldusväärsed ja ta eitab kõike, ei loe kohus usaldusväärseks S.i ütlusi ka selle kohta, et A. Eesik ei olnud 15.04.2022 narkootilise aine käitlemisega seotud. 15.04.2021 läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti O.S.i kasutuses olnud VW Passatist keskkonsooli pealt musta värvi õlakott, milles vaakumpakend pulbrilise ainega. Pakend kaetud 9 värske pinnase ja samblaga. Kaal 426 g. Parempoolsel esiistmel A4 formaadis kokkumurtud ja rebitud paberileht, millel sinise pastatindiga käsikirjalised märkmed: Valmaotsa küla, Laeva vaod 60601, 14:30 Võjezd. Seljakotist leiti valge korgiga läbipaistev plastmasspudel ja 60 ml musta värvi plastmasskorgiga pudel. Esemeid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollides. 15.04.21 B.i kinnipidamise protokolli kohaselt leiti spordipükste taskust minigrippkott, milles mingigrippkott pruunivärvi pulbrilise ainega 11 g, mingrippkott valge pulbrilise ainega 4 g, 2 minigripkilekotti valge pulbrilise ainega 9 g, sularaha 850 eurot. Ekspertiisiakt nr 21E-AN0578 kohaselt autost leitud helepruun pulber massiga 393,9 g sisaldab 0,046 % karfentanüüli. Pulbris sisaldub 0,18 g karfentanüüli, lisaks sisaldab pulber jälgedena metadooni. Autos olnud värvuseta viskoosne vedelik massiga 36,78 g sisaldab 61% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldub 18,5 g GHB. Värvuseta viskoosne vedelik massiga 60,89 g sisaldab 61% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldub 30,7 g GHB. Pruun pulber massiga 6,61 g sisaldab isotonitaseeni. Valge pulber massiga 1,78 g sisaldab 51% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 0,81 g kokaiini. Karfentanüül kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
2. mai 2005 määrusega nr 73 lisa 1 VI nimekirja fentanüülide rühma. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et O. S.il, E.S.el, J.S.il, V.B.il või A. Eesikult oli eeltsiteeritud eesmärk. Ekspertiisiakti nr 19E-LÕX0031 kohaselt on karfentanüüli narkojoovet tekitav annus tavalisele inimesele 0,000001-0,000002 g. Narkootilise joobe tekitamiseks kümnele tavalisele inimesele piisav annus on 0,00001-0,00002 g. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 3 l lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna 15.04.2021 kinnipidamisel leiti ja võeti autost ära narkootilist ainet puhast karfentanüül kokku 0,18 g, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust vähemalt 9000 korda on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. B.i ütluste kohaselt autost leitud kokaiini, isotonitaseeni, Alfa PVP, GHB-ga ei olnud teistel isikutel mingit seost. S. eitas enda ja Eesiku igasugust seotust karfentanüüli käitlemisega. S.i ütlused ei loe kohus tervikuna usaldusväärseks, kuna need on vastuolus tesite kriminaalasas kogutud tõenditega (Jälitustoimingu protokoll, B.i ütlused) (lk 7-10) ja on antud eesmärgiga minimeerida või välistada enda ja Eesiku rolli narkootiliste ainete käitlemisel. Arvestades narkootiliste ainete käitlejate üldteada olevat konspiratsiooni taset, sageli müük tumeveebis, ja ka käesoleval juhul ei tahtnud S. oma autos narkootilist ainet vedada, aine edastati läbi peidiku mitte käest kätte jne, on eluliselt usutav, et S. ja Eesik ning S. ja Eesik ei pruukinud olla teineteist enne 15.04.2021 näost-näkku näinudki. B.i ütluste kohaselt käisid märts-aprill umbes 10 korda Muuga Maxima juures, eri aegadel ja päevadel, et J. räägiks selle inimesega, kellelt ta saab narkot. Nime ei täpsustanud neil kordadel. 10 Kõik need korrad sõitis J. Maxima taha, kõik need korrad rääkis, et inimene on jooma kukkunud ja täna ei tule välja. Kohus loeb B.i ütlusi selles osas lubatavaks tõendiks, kuivõrd B. kuulis et S.ile narkot müüv isik on jooma hakanud S.ilt vahetult peale seda kui S. oli kohtunud nimetatud isikuga. Edastades infot selle kohta, et narkot müüv isik on jooma hakanud, oli S. ilmselgelt veel vahetult kohtumisel tajutud – kohtutud isik oli joobes, mis takistas edasist tegevust - mõju all ning puudub alus arvata, et öeldes B.ile, et täna ei tule midagi välja kuna isik joob, moonutas S. tõde. Pigem võib järeldada, et S. väljendas sellega oma nördimust, et isik joob ja tehingut ei toimu. S.i huvides oli ilmselgelt tehingu tegemine kuivõrd selle kaudu oli tal võimalus raha teenida. S.i huvides oli rääkida B.ile, mis põhjusel jääb tehing ära, sest siis ei olnud B.il põhjust arvata, et S.i süül jäi tehing ära. B. ise kuulis vahetult pealt S.i ütlusi, seega esitas B. kohtuistungil tema enda poolt vahetult kuuldud ja tajutud teavet, mitte kellegi poolt talle vahendatud teavet (N, et keegi kolmas isik kuulis S.i käest Eesiku kohta). Vaidluse all on küsimus, kas S. rääkis see juures Artur Eesikust või mõnest teisest isikust. Vaidlust ei ole asjaolus, et Artur Eesik elas Muuga Maxima läheduses Xxxx (A.Eesik on ise kinnitanud ankeetandmetes). A.Eesiku enda ütluste kohaselt tarvitab alkoholi tähtpäevade puhul, mõnikord spontaanselt. 2021.04 võttis öösel alkoholi viskit, kuna maja ümber käis keegi. 21.04.2021 kell 14:40 peeti kahtlustatavana kinni A.Eesik (1/77), kellel esinesid kerged alkoholitunnused. Joove 0,94 mg/l (rahvakeeles 1,88 promilli) (1/82). 21.04.2021 A.Eesiku elukohas toimunud läbiotsimisel leiti muu hulgas magamistoast televiisori alt kapist kilekott viie avavamata pakendis süstlaga, avamata pakendis meditsiiniline seade Mini-Spike 2, korgiga suletud klaasviaal kirjega Nexoium 40 mg ja viis avamata ampulli Ketonal 100 mg/2ml. Läbiotsimisel on Eesik selgitanud, et need esemed tõi talle A. G. alkoholist tingitud vaevuste raviks. Arvestades Eesiku enda kinnipidamisel antud selgitusi alkoholi vaevuste kohta ja asjaolu, et isik peeti kinni kell 14:40 ja sealt alates ta enam alkoholi juurde tarbida ei saanud, kuid sellele vaatamata tuvastati tal kell 15:39 joove 0, 94 mg/l kohta, on A.Eesiku puhul tegemist isikuga kellel on probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Kinnipidamisprotokollis kajastatud teabe kohaselt oli Eesik oma sõnade kohaselt eelmisel õhtu joonud pudeli viskit. Kui isikul on järgmise päeva kella poole nelja paiku ligi kahe promilline joove, pidi isiku eelmise õhtu joove olema oluliselt suurem või oli isik juba samal hommikul alustanud „peale joomisega“. 20.04.21 oli teisipäev ja 21.04.21 kolmapäev, tegemist oli tööpäevadega. Asjaolu, et isik joob töönädala keskel suures koguses alkoholi, näitab, et isik ei käi igapäevaselt tööl ja sisustab aega alkoholi tarvitamisega. Samuti näitab A. Eesiku joobe suurus kinnipidamisel ja asjaolu, et ta ise kinnitas läbiotsimisel, et leitud esemed tõi talle A. G. alkoholist tingitud vaevuste raviks, et isikul oli probleeme alkoholiga. Tunnistaja A.G. kinnitab, et just tema viis Mini Spike 2 A.Eesikule, kui E. ja Artur haigestusid koroonasse. Viis neile Mini Spike2 seadme, mis füsioloogilise lahusega pudelisse läheb. Neksium 40 mg, on maoravim. Ketonal 100 mg 2 mg on preparaat, mis on palavikku alandav ja põletiku vastane. Tilkinfusioonisüsteemi jättis nende juurde, siis kui käis. Ühe tilguti kasutas ära, teise jättis sinna. Ketonali tuleb kasutada füsioloogilises lahuses, selleks, et see hakkaks toimima. Ise manustas ravimit Arturile. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et meditsiinitöötaja jättis A. Eesiku juurde seadme, mille kasutamisega A. Eesik ei tuleks ise toime. Arvestades asjaolu, et A. Eesiku poolt covid-19 põdemine ei ole ametlikult testiga tuvastatud, ei saa tõsikindlalt kinnitada ega eitada asjaolu, kas A. Eesik põdes covid-19 või mitte. 2021 kevadel kui oli kahtlus covid-19 haigestumise suhtes inimesed üldjuhul ennast testisid, eriti tehti seda olukorras, kus isiku tervis halvenes märgatavalt. Asjaolu, et A.Eesik väidetava tervise halvenemise korral ei pöördunud perearsti või kiirabi poole, näitab, et tegemist 11 ei olnud covid-19 tingitud olulise tervise halvenemisega. A.Eesiku ütlustest nähtub, et ta 26.0328.03.21 tähistasid ämma sünnipäeva ja tarvitas alkoholi, pärast mida tundis halvasti oli pohmelus ja koroona. Helistas 28.03.21 A.G.le, kes tõi tilguti. Meditsiiniõest sugulase poolt ilma arsti ettekirjutuseta meditsiiniseadmete toomine pohmelli käes vaevlevale A.Eesikule viitab A. Eesiku poolt kinnipidamisel öeldule, et seda seadet oli vaja alkoholist tingitud terviseprobleemide leevendamiseks ja alkoholi probleemi taheti hoida saladuses. Covid-19 puhul oleks olnud võimalik pöörduda perearsti poole. Maoravim viitab ka pigem alkoholi tarvitamisest tingitud maoprobleemidele kui covid 19-ga seotud hingamisprobleemidele. Samuti jääb arusaamatuks, millal siis A. Eesik väidetavalt covidit põdes kui ta 26-28.03.21 jõi ämma sünnipäeval ja 04.
3. 21 sõitis juba mootorsõidukiga (5/59 karistusregistri andmetel on ületanud sel päeval lubatud suurimat sõidukiirust). Isegi kui A. Eesik põdes ka covid-19, on usutav, et suurenenud terviseprobleemid olid tingitud alkoholi tarvitamisest, mida Eesik ka ise kohtuistungil kinnitas (peale joomist 26-28.03 tundis enda väga halvasti). Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et A. Eesiku puhul on tegemist isikuga, kellel oli probleeme alkoholiga. B.i ütluste kohaselt nägi Eesikut peale kokaiini andmist veel korra, päeva ei mäleta. S. tuli läbi ja sõitsid Kärberi Selverist 4 km Muuga Maxima suunas. Maxima juures tuli Audi A 8-st välja ja J. sõitis Maxima taha. J. oli ära umbes 5 minuti. Kui tuli Maximast olid tagaistmel tütarlaps ja Artur. Sõitsid Mustakivi Prismasse. S. ja Artur läksid autost välja ja rääkisid midagi. Rääkisid mingist väljasõidust Tartusse ja sõidust Hispaaniasse. Sai aru, et see on Tartu sõit. S. viis Eesiku Xxxx korruselise maja juurde. S. selle kohtumise kohta ütlusi ei andnud. Eitab seotust fentanüüliga ja ei saanud rääkida ka selle eest saadavast rahast. B.iga ei ole S. rääkinud ühestki muust narkootilisest ainest peale kokaiin. A.Eesiku ütluste kohaselt tahtsid 13.04.21 bussiga sõita Lasnamäele. Kõndisid natuke kui mööda sõitis S. ja pakkus, et viib poeni ja samaaegselt saab arutada Hispaania sõitu. S. ütles, et teepeal võtab veel ühe inimese. Abikaasa läks poodi ja samal ajal istus sõidukisse mingi inimene. Sõitsid edasi Prisma juurde. Võimalik et arutasid sõitu linnast välja A. P. sünnipäeva, kuhu Eesik ei läinud. Pärast sünnipäeva nägi S.it esimest korda 13.
4. S.iga Tartusse sõidu arutamist ei mäleta ja seda pole olnud. B. istus ees ja ei tundunud adekvaatses seisundi, võis olla joobes, mõmises ja vehkis kätega. B.iga ei suhelnud tervitas, tal oli mask ees ja istus. Kuigi Eesik eitab, et oleks rääkinud S.iga Tartusse sõidust, vaid arutati Hispaania sõitu ja K. naise sünnipäeval käiku, pole kohtul alust kahelda B.i ütlustes, mille kohaselt räägiti nii eesolevast Hispaania kui Tartu sõidust. Keeleliselt on tegusõnade kasutatud vormist vene keeles selgelt arusaadav, kas räägitakse tuleviku või mineviku tegevusest. B.i ütlustest nähtub, et räägiti tuleviku sündmustest (Hispaaniasse sõidust ja linnast väljasõidust). Seega ei puudutanud B.i kuuldud vestlus juba toimunud A.P. sünnipäeva. V. B.i ütlused kinnitavad, et ta kuulis kuidas J. S. ja Artur Eesik arutasid mõlemal teemal, s.o nii „linnast väljasõidu“ kui ka Hispaaniasse sõidu teemadel, st terminit „linnast välja sõit“ ei kasutatud selles vestluses Hispaaniasse reisimise kontekstis, vaid eraldiseisvalt ning V. B.i sõnul sai ta aru, et selle „linnast väljasõidu“ all pidasid nad silmas lähiajal ehk 15.04.2021 Tartusse sõitmist. Lisaks kinnitavad B.i ütlused, et ta sai aru, et Hollywoodi juurest (Tartumaa) saadud fentanüül on seotud Eesikuga, kuna S. jutust sai aru, et hiljem hakkab raha andma Eesikule ja samuti nende vahelisest väljasõidu jutust. S. ütles, et need on need inimesed kellega edaspidi asju ajab ja Eesiku suhtes ütles, et see on inimene, kelle käest on juba ostnud. 12 B.i ja S.i sagedast suhtlust kinnitavad ka S.i ütlused, millest nähtub, et kui tema on B.il külas käinud, on ta paar korda ka S.it B.i juures näinud. Samas nähtub B.i ütlustest, et ainuke mis teda S.iga sidus oli narkootiliste ainete käitlemine raha teenimise eesmärgil. S. ei ole omalt poolt selgitanud, mis põhjusel ta B.iga tihedalt suhtles, on ainult eitanud narkootilise aine käitlemist. B.i ütlustest nähtub, et kui Lillepi pargi juures tekkis narkootilise aine äravõtmisega probleem, sõitis S. Muuga Maxima suunas, kuna tahtis vastuseid juhtunu kohta inimeselt, kes aine peidikusse pani. See inimene elas Muuga Maxima taga. B. jäi parklasse ootama. Tagasi tulles selgitas S., et samas kohad oli veel üks peidik ja teine peidik oli politsei tähelepanu tõmmanud. Samuti nähtub B.i ütlustest, et käis S.i käsul Muuga Maxima juures ja annaks 1 g kokaiini inimesele, kelle käest võtab fentanüüli. S. ütles, et nimi on Artur. Seega osutavad kõik erinevatel hetkedel S.i poolt B.ile antud selgitused, et S.iga koos osaleb fentanüüli käitlemise Arturi nimeline isik, kes elab Muuga Maxima lähedal ja kellel on probleeme alkoholiga. S. on B.ile ka öelnud, et Artur on isik, kelle käest on varem juba ostnud. Seega viitas J.S. rohkem kui korra erinevates vestluses V.B.iga, et saab fentanüüli A.Eesikult. Eesiku ja S.i ütlustest nähtub, et nad olid sõbrad, neil oli üks tutvusringkond (kutsuti samale sünnipäevale), plaanisid koos perekondadega ühist puhkust Hispaanias. S. eitas kohtus igasugust seotust Eesikuga seoses narkootiliste ainete käitlemisega, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et S. soovis B.i ees niisama oma sõpra Artur Eesikut laimata, öeldes, et Artur on isikuks, kelle käest saab fentanüüli. Tegemist on ütlustega, mille sisuks on kuriteo toimepanemise omaksvõtt ja kindlasti ei olnud S.i huvides tunnistada narkootiliste ainete käitlemist isikute grupis. S.il puudus igasugune vajadus öelda B.ile, kellelt ta fentanüüli ostab, mistõttu ei ole alust ka arvata, et S. laimas Eesikut psüühilise surve all. Samuti oli tunnistaja ütluste sisuks ühiselt toimepandud kuriteo asjaolud: kuhu oli narkootiline aine peidetud, kes peitis. Seega on B.i sellesisulised ütlused KrMS § 66 lg 21 p 3ja 4 kohaselt lubatavaks tõendiks. S.i ja Eesiku kokkulangevatest ütlustest nähtub, et Eesik küsis kas S. saab hankida talle kokaiini. Kohtu arvates ei ole tavapärane, et sõbra või tuttava käest küsitakse narkootilist ainet ilma, et küsijal oleks mingi eelnev teave selle kohta, et küsitaval on tõepoolest seos ja teadmised narkootiliste ainete käitlemise kohta. Ainuüksi varasem koos karistuse kandmine vanglas, ei ole asjaolu, mille põhjal võib järeldada, et sõber tingimata jätkab narkootiliste ainete käitlemist. Sellisest kokaiini küsimusest saab järeldada, et Eesik ja S. olid varasemalt kokku puutunud või suhelnud narkootiliste ainete teemadel ja Eesik usaldas S.it. Asjaolu, et S. saatis B.i isiklikult Eesikule kokaiini üle andma, kinnitab, et S. usaldas ka B.i nii palju, et võimaldas tal Eesikuga kohtuda. See, et Eesik oli nõus kokaiini saamise nimel B.iga kohtuma, näitab, et ka Eesikul oli soov teada, kes on see isik, kellega ta end on narkootiliste ainete käitlemisel sidunud ja ta oli valmis ka ennast B.ile näitama. Kohtu arvates ei ole fakt, et S. palus just B.il viia Eesikule kokaiini juhuslik kokkusattumus. Asjaolu, et S. ütles B.ile, et Tartu lähedalt toodava narkootilise aine müügist saadava raha üks võimalikest üleandmise variante on raha Eesikule andmine, kinnitab et Eesik oli seotud Tartumaal metsast toodud narkootilise aine karfentanüüli käitlemisega. Ei ole eluliselt usutav, et S. oleks palunud B.il anda karfentanüüli müügist saadud raha suvalisele isikule, kes ei oma mingit seost selle aine käitlemisega. Raha üleandmise juhis Eesikule, koostoime Eesiku ja S.i eelneva vestlusega linnast väljasõidu teemal kinnitavad kohtu arvates A. Eesiku seotust 15.04.2021 karfentanüüli käitlemisega. Kõik eeltoodut arvestades ja tõendeid kogumis hinnates on kohtu arvates leidnud tõendamist, et just A. Eesik oli see isik, kelle juhendamisel S. käitles narkootilist ainet. Kuigi B.i ja Eesiku vahel ei olnud omavahelist vestlust fentanüüli, karfentanüüli käitlemise teemadel, on 13 kriminaalasjas tuvastatud lisaks B.i ütlustele ka teisi kaudseid tõendeid, mis kõik kogumis kinnitavad A.Eesiku seotust narkootilise aine karfentanüüli käitlemisega. Faktid, et kui peidikut üles ei leitud ning kui politsei oli teise peidiku lähedal, pöördus S. kohe kas Eesikuga sarnase isiku poole (võib järeldada B.i kirjeldatud isikust) või sõitis Muuga Maxima lähedale kellegagi suhtlema, kinnitab, et S. ei olnud isikuks, kes ise korraldas narkootilise aine käitlemist vaid, et S. oli vahendajaks ja tegutses kellegi teise isiku juhiste järgi. Ei ole välistatud, et Muuga Maxima piirkonnas võib elada ka mitmeid teisi narkootiliste ainete käitlemisega seotud isikuid. Samas ei ole eluliselt usutav, et Muuga Maxima piirkonnas elab rohkem kui üks Arturi nimeline S.i tuttav, kes ka tegeleb narkootiliste ainete käitlemisega. Kaitsja poolt ristküsitlusel välja toodud nimedest viibis A.J. menetlusesemeks olevate süütegude toimepanemise perioodil kinnipidamisasutuses (5/80), mistõttu tema ei saanud olla isikuks, kes elas Muuga Maxima lähedal ja kellega S. sel perioodil seoses narkootiliste ainete käitlemisega kohtus. Kaitsja vastusest ja rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et D.(s) K.(z) nimelist isikut ei ole registrisse kantud, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et ka sellenimeline isik elas Maxima Muuga lähedal ja J.S. suhtles temaga menetlusesemeks olevate episoodidega seoses narkootiliste ainete teemadel. Seega ainuüksi väide, et Muuga Maxima lähedal elab ka teisi S.i tuttavaid, kes tegelevad narkootiliste ainete käitlemisega, ei lükka ümber B.i ütlusi A.Eesiku osalemise kohta 15.04.2021 karfentanüüli või 05.04.21 isotonitaseeni käitlemises. Samuti nähtub Eesiku ütlustest, et S.i abikaasa teavitas teda S.i kinnipidamisest ja ta soovitas S.ile enda eelmist advokaati T.Mällast. Asjaolu, et S.i abikaasa pöördus sellises olukorras abi saamiseks Eesiku poole näitab S.i ja Eesiku sagedast suhtlemist. A.Eesiku ütlustest nähtub, et peale J.S.i kinnipidamist arvas, et tema kodus on käidud midagi paigaldamas ja proovis otsida läbiotsimisel tema juurest leitud K18 seadmega kodust salvestusvõi pealtkuulamisseadmeid. Asjaolu, et peale S.i kinnipidamist arvas A. Eesik, et tema kodus võib olla pealtkuulamisseadmeid, näitab, et A.Eesiku enda arvates võidi teda seostada J.S.iga koos kuritegude toimepanemises. Kuna mingil muul põhjusel politsei tema elukohta pealtkuulamisseadmeid ei saaks paigaldada, kinnitavad A.Eesiku enda ütlused tema seotust S.iga narkootiliste ainete käitlemises. Ei ole tavapärane, et juhul kui peetakse kinni isik, kellega ollakse lihtsalt sõber ja kelle muudest tegevustest ei teata midagi, arvavad inimesed, et politsei on neile koju pannud pealtkuulamisseadmed. Asjaolu, et Eesik nende seadmete paigaldamist kahtlustas ja kontrollis ka nende olemasolu, kinnitab, et Eesik oli teadlik J.S.i poolt narkootilise aine käitlemisest ja osales ka ise koos S.iga narkootiliste ainete käitlemises. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, kelle poolt ja millal täpselt omandati Tartumaale Laeva metskond 37 territooriumilt saadud narkootiline aine karfentanüül. Eelpool käsitletud tõenditega on tuvastamist leidnud, et Artur Eesik, J.S. ja E. S. teadsid aine hankimisest. S. peitis S.i teadmisel aine (näitas koha S.ile ja B.ile) ja A. Eesik leppis J.S.iga kokku, et viimane organiseerib paki ära toomise. Narkootilist ainet sisaldava paki tõi metsast ära B., kes pani selle S.i teadmisel viimase kasutuses olnud autosse. S. ja B. vedasid ainet kuni politseiametnikud O. S.i poolt juhitud sõiduki, koos sõidukis viibinud V. B.`iga, 15.04.2021 kella 18:46 ajal Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Tartu mnt 169 juures kinni pidasid ja autost leiti karfentanüül. Seega osales Artur Eesik isikute grupis S.i, S.e, B.i ja S.iga 393,8 grammi narkootilisi aineid karfentanüüli ja metadooni sisaldavat helepruuni pulbrit (milles puhtal kujul 0,18 grammi karfentanüüli ning jälgedena metadooni) käitlemises). Igal ühel oli isikute grupis kindel tööjaotus ja oma roll. A. Eesiku rolliks oli korraldada aine peitmine metsa ja selle metsast Tallinna vedamine. Selleks andis Eesik juhised S.ile, kes andis juhised B.ile ja kes leppis kokku S.iga. Kui Artur Eesik ei oleks korraldanud aine peitmist ja selle peidikust Tallinna vedu, 14 puudunuks ka S.il ja B.il võimalus narkootilisi ainet peidikust võtta ja S.i kasutuses olnud autos Harjumaale vedada. A. Eesiku käitumisest nähtub, et ta ise organiseeris karfentanüüli omandamist, peitmist ja Tallinna transporti eesmärgiga see hiljem maha müüa ja raha saada, seega ta osales isikute grupis narkootilise aine käitlemises teadlikult ja eesmärgipäraselt ehk kavatsetult. Märts 2021 Circle K episood V.B.i ütluste kohaselt sai S.i kaudu fentanüüli 3 korda. Esimest korda sai fentanüüli Circle K tankla taga, mis asub Lauluväljaku kõrval veebr-märtsis
5. S.i palvel tuli Circle K tanklasse universaalkerega MB-ga. S. tuli Kia Sorentaga ja palus, et sõidaks tema järgi. Sõitsid Lasnamäe Circle K tankla taga asuvale tühermaale parkis paremale ja J. vasakule. Kiast tuli 2 isikut, kes läksid tühermaa suunas, kadusid silmist, tulid 10 minuti pärast tagasi. Tühermaal käinud V. istus B. autosse. V. ütles, et ei leidnud peidikut ja J. sõidab isikule järgi, kes peitis, et näitaks koha. S. tuli tagasi koos tugeva kehaehitusega mehega 180 cm ca 80 kg. Nägu ei näinud mask oli ees, kehaehituselt sarnanes Eesikuga. S., mees ja V. läksid peidikut otsima. Tagasi tulles S. ja mees sõitsid ära. V. istus B. autosse koos pakiga ja käskis sõita Xxxx tn. Sõitsid sinna, V. läks enda juurde koju, tuli välja ja tõi 20 g fentanüüli. Aine müüs edasi. S.it nägi sel päeval hiljem kui andis raha fentanüüli eest. Täpset summat ei mäleta, aga kogu summa oli 2000 eurot. Peidikus oli 300 g, mida teab S.i sõnade järgi. Sellest peidikust sai kokku 100 g fentanüüli. Tuli Xxxx tn maja juurde ja aine tõi pidevalt V.. Eesik ja S. eitavad enda seotust kõnealuse episoodiga. Eesiku ütluste kohaselt ei ole tema Circle K juures peidikut ette näidanud. S. kinnitab, et on CircleK tankla juures B.iga kohtunud, kuna oli vaja B.i abi, aga Eesikut seal ei olnud. V.ile ja B.ile fentanüüli peidikut ei ole ette näidanud. Süüdistatava V.V.i ütluste kohaselt A. Eesikut ei tea. J.S.iga kohtus 2010 vanglas, neil pole mingeid suhteid. Elukohast leitud narkootikumidega seotud esemed ja ained olid isiklikuks kasutamiseks. 09.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab. Et S.i elukohast leitud mobiiltelefonis MY Phone HaloEasy olnud SIM kaardi kontaktide seas oli nimega VE V. V.i nimele registreeritud telefoni number. (1/72). Asjaolu, et S.i telefonist leiti V.i telefoni number, kinnitab, et nad suhtlesid omavahel ja lükkab ümber V.i väited, et S.iga suhtlust ei olnud. 04.08.2021 läbiotsimisprotokolli kohaselt andis V.V.i vabatahtlikult välja 1,6 g fentanüüli. Läbiotsimisel leiti wc poti loputuskasti pealt pabervoldik tubaka ja pruunika pulbriga seguga 2 g. Köögist leiti kaks kilekott pruunipulbriga kumbki 2 g. Kilekott pruunika taimse puruga 1 g, tikutops, milles tikkude peale fooliumribad, kilekotid, milles jäägid . Ekspertiisiakti nr 21E-AN1131 kohaselt rohelise ja pruuni taimepuru segu massiga 0,29 g on peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC sisaldus on 6,6%. Pruun pulber massiga 1,64 g, 0,065 g sisaldab isotonitaseeni, mille protsentuaalset sisaldust ei määratud sertifitseeritud etalonaine puudumise tõttu. Pruun pulber massiga 0,27 g sisaldab 0,63% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 0,0015 g kokaiini. Pulber sisaldab ka isotonitaseeni. V.i elukohast suures koguses narkootiliste ainete (muu hulgas ka fentanüül) leidmine kinnitab, et V. tegeles narkootiliste ainete käitlemisega ja kinnitab ka B.i ütlusi V.i osaluse kohta fentanüüli käitlemisel. Arvestades, et V.i juurest leiti narkootiline aine fentanüül augustis 2021, ei ole eluliselt usutav, et nii pika aja möödudes oleks tegemist samast partiist ainega, mida käideldi 2021 märtsis Circle K tankla lähistel tühermaal. 15 Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult, et märtsis 2021 Circle-K juures peidikut näitamas käinud isik oli Artur Eesik. B.i ütlustest nähtub, et peidikut näidanud isik oli kehaehituselt Eesiku sarnane, kuid B. ei kinnita, et see oli A. Eesik. 15.04.2021 ja 05.04.21 episoodides iseloomustas A. Eesiku käitumist asjaolu, et ta ise hoidis narkootilise aine peitmise ja üleandmise kohast eemale. Samuti ei soovinud S. 15.04.2021 isiklikku vahetut kontakti narkootilist ainet sisaldanud pakendiga. Nimetatud asjaolu arvestades ei pea kohus eluliselt usutavaks, et Artur Eesik tuli narkootilise aine peitmiskohale ise kohale ja oli valmis tema jaoks tundmatutele isikutele (vähemalt B. kui ka mitte V.) näitama enda isikut. B.i ütluste kohaselt ütles S. sel päeval kui B. viis Eesikule 1 g kokaaini, et see on see sama inimene, kellelt on kahe korral võtnud fentanüüli ja tulevikus on pistmist selle inimesega ja saab olema kolmas isik, kellega teeb tuttavaks hiljem. B.i ütlustest ei nähtu, et S. oleks öelnud, et ta võttis Eesikult kaks korda fentanüüli just nendel kordadel kui B. tegeles S.ilt saadud fentanüüli edasimüügiga. B.i ütlustest nähtub, et tutvus S.iga 2020 lõpus või 2021 alguses seoses narkoainete soetamisega. Esialgu sai S.ilt amfetamiini. Sai amfetamiini kokku 2 kg jaanuar-märts 2021 erinevates kohtades. Erinevate peidikute kaudu, mille asukoha teatas S.. Ise andis S.ilie GHB ja kokaiin. Amfetamiini müüs ja andis S.ile raha. Tsiteeritud B.i ütlused kinnitavad, et S. müüs B.ile lisaks fentanüülile ka amfetamiini. Nimetatud asjaolu kinnitab, et S.i narkootiliste ainete varustusahel oli suur ja hõlmas erinevaid müüjaid. Selline varustusahel ei teki iseenesest ja oli S.il ilmselgelt sel hetkel juba olemas kui B. soovis tema kaudu töötada. On eluliselt usutav, et samal ajal kui S. müüs B.ile amfetamiini võis ta kolmandatele isikutele müüa veel teisi narkootilisi aineid. Seda kinnitab ka asjaolu, et B.i ütlustest nähtuvalt tutvus ta narkootiliste ainete käitlemises osalenud V.iga S.i kaudu. Seega ei kinnita S.i poolt B.ile öeldud lause, et ta on Eesiku käest saanud kaks korda fentanüüli, et üks nendest kordadest oli märtsis 2021 Circle-K juures peidetud fentanüül, mille edasimüügil B. osales. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks. Ehkki modus operandit arvestades on teatud kahtlused, et aine asukohta näidanud isik võis olla A. Eesik, puuduvad selle tõendamiseks ümberlükkamatud tõendid. Seega puuduvad kriminaalasjas vastuvaidlematud ja ümberlükkamatud tõendid, mis kinnitaks, et Artur Eesik osales märtsis 2021 Circle K juurest peidikust võetud narkootilise aine fentanüüli käitlemises ja ta tuleb selles episoodis süüdistuses

§ 184lg 2p1,2 järgi õigeks mõista.

05.04.2021 episood B.i ütluste kohaselt sai teine kord fentanüüli Lillepi pargis Pirita-Kosel 05.04.

1. 04.04.2021 sõitsid kohale S. oli roolis. S. teadis, et seal on peidik. Väljus autost 20 m enne ülekäigu rada, märkasid patrullautot. Läks tagasi peatuse juurde ja jäi bussi ootama. S. istus autosse. Edasist kokkulepet S.iga ei olnud. Sõitis 3-4 peatust, tuli bussist välja ja kohe jõudis samasse kohta S.. Tegid autoga veel ühe ringi, sõitsid Muuga Maxima suunas. S. tahtis vastuseid toimunu kohta inimeselt, kes aine pani peidikusse. Muuga Maxima taga elab inimene, kes peitis peidikusse ainet. Jäi parklasse ootama S. tuli tagasi üksinda ja selgitas, et samas kohas oli veel üks peidik ja teine, kes peidikust võttis ainet, tekitas olukorra, mis tõmbas politsei tähelepanu. Järgmine päev tuli S. järgi. Tegid paar ringi Muuga-Merivälja- Pirita kandis. Jõudsid Lillepi parki, parkisid pargi poole ja läksid jalgsi peidiku poole. Asukohta teadis S.. Kaevasid ja seal oli sinise isoleerpaelaga kokku pandud pakend. Võttis pakendi ja pani varruka peale, siis läksid autosse. Sõitsid Xxxx üürikorterisse. Pidi pakendi kolmeks jagama. Seal oli fentanüül isotonitaseen, 16 mille jäägid võeti kaasa B. kinnipidamisel. See oli pruuni värvi, peidikus oli 100 g. Jagas aine J. palvel ja pidi lisama toidulisandid. Pidi aine edasi andma inimesele, kelle toob J. kohale. Iga kord kui sai narkootikumi alati kaalus aine üle. 15.04.21 B.i kinnipidamise protokolli kohaselt leiti spordipükste taskust minigrippkott, milles mingigrippkott pruunivärvi pulbrilise ainega 11 g, mingrippkott valge pulbrilise ainega 4 g, 2 minigripkilekotti valge pulbrilise ainega 9 g, sularaha 850 eurot. Ekspertiisiakt nr 21E-AN0578 kohaselt sisaldas B. kinnipidamisel leitud ja äravõetud Pruun pulber massiga 6,61 g isotonitaseeni, mille protsentuaalset sisaldust pulbris sertifitseeritud etalonaine puudumise tõttu ei määratud. Isotonitaseen kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
2. mai 2005 määrusega nr 73 lisa 1 I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et, J.S.il, V.B.il või A. Eesikult oli eeltsiteeritud eesmärk. Ekspertiisiakti nr 21E-LÕX0139 kohaselt isotonitaseeni narkootiliseks joobeks kasutatav manustamisviisist sõltuv tavaline annus on 0,1-10 mg keskmiselt 6 mg. Narkootilise joobe tekitamiseks kümnele inimesele piisav isotonitaseeni manustamisviisist sõltuv tavaline annus on 1-100 mg keskmiselt 60 mg (0,06g). Eksperdiarvamuses esitatud arvandmed käivad puhta toimeaine (isotonitaseen) kohta. Riigikohtu praktikas on järjepidevalt selgitatud, et narkootilise ja psühhotroopse aine suure koguse hindamisel peab lähtuma NPALS § 31 lg-st
3. Kõnealuse sätte järgi on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on olnud järjekindlalt ka arvamusel, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (xxxx). Käesoleval juhul ei ole tuvastatud, milline oli 05.04.2021 B.i poolt peidikust võetud ja 30 g, 50 g ja 30 g pakendatud isotonitaseeni puhtaaine kogus. Arvestades ekspertiisiaktis toodud järeldust, et isotonitaseeni puhul piisab kümnel isikule keskmiselt joobe tekitamiseks 0,06g puhtast ainest, siis on ilmselge, et 100g seguaines on kindlasti rohkem kui 0,06 g puhast isotonitaseeni s.t, et 100 grammis aines on rohkem kui 0,06 protsenti isotonitaseeni. Asjaolu, et B. pidi peidikust saadud ainet enne edasimüüki toidulisandiga lahjendama, kinnitab et peidikus olnud aine oli oluliselt kangem kui tänavamüügis müüdav doos. Kohtupraktikast on teada, et tarvitamisdoosidena müüakse fentanüüli nime all narkootilist ainet ühekordse doosina alla ühe grammi (nähtub ka 1/194 toodud hindade tabelist, kus 1 g on 150 eurot aga 1 doos 15-25 eurot), mistõttu on tõendamist leidnud, et 100 g isotonitaseeni sisaldanud pulbri puhul oli tegemist sellise koguse narkootilise ainega, millest piisas joobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Seega oli tegemist narkootilise ainega suures koguses. Artur Eesik eitab seotust Lillepi pargist peidikust võetud narkootilise aine käitlemisega. S. ütluste kohaselt on Lillepi pargi juures B.iga kohtunud. B. palus end viia Pirita-Kosele, kuna tema sõiduk ei olevat päris korras. Kohale jõudes läks B. kuskile ära, ootas 40 minutit. B. helistas, et läheks järgi, sõitis paar kilomeetrit. Said kokku, B. istus autosse ja sõitsid tema maja suunas. Parki sõitsid S.i renditud autoga. 17 Seega nähtub S.i ütlustest, et ta on viibinud koos B.iga Lillepi pargi juures, kuid ta eitab narkootiliste ainete käitlemist. S. on eitanud ka kõigis teistes fentanüüli käitlemisega seotud episoodides seotust narkootilise ainega, kuigi on alati olnud sündmuskohal ja on tõendid, mis kinnitavad S.i seotust, samuti on ta ise nõustunud nende süüdistuste osas kokkuleppemenetlusega. Kohus eespool (lk 8-9,11) tuvastas, et puudub alus kahelda B.i ütluste usaldusväärsuses ja tema ütlused on tõendinda lubatavad. B.i ütlused haakuvad ka teiste tõenditega nimelt leiti temalt kinnipidamisel 15.04.21 (s.o 10 päeva peale aine saamist) isotonitaseeni sisaldavat pulbrit ja B. kinnitas, et see oli jääk Lillepi pargi peidikust toodud fentanüülist. Isotonitaseen on narkootiliste ainete turul üsna uus sünteetiline opioid, mis on kanguselt fentanüüli sarnane või isegi tugevam narkootiline aine ja aine mõju on sarnane fentanüüli mõjuga, mistõttu tarvitajad võivad kõnepruugis nimetada isotonitaseeni ka fentanüüliks nagu B. oma ütlustes. B.i ütlustest nähtub, et kui esimesel päeval tekkis probleem peidiku juurde minemisel, sõideti Muuga Maxima juurde, mille taga pidi elama inimene, kes peitis aine peidikusse. B. jäeti nagu mitmetel teistel kordadel (kui tehingut ka ei toimund, sest isik jõi) Maxima parklasse ootama. Kohus eelnevalt (lk 11-14) tuvastas, et Muuga Maxima taga elav isik, kellega S. suhtles oli A.Eesik. Kuna S. peale Muuga Maxima lähedal elava isiku juures käimist teadis lisainfot probleemi kohta, mis oli tekkinud seoses teise peidikuga, on tõendatud, et Artur Eesik peitis narkootilise aine kas ise Lillepi parki või tegi seda keegi tema teadmisel ja juhiste kohaselt. Kui Artur Eesik ei oleks olnud seotud Lillepi parki peidetud narkootilise aine käitlemisega, ei oleks S. Eesiku juurest tagasi tulles teadnud jagada infot V.B.ile. Seega on leidnud tõendamist, et Artur Eesik osales Lillepi pargi peidikust võetud 100 g isotonitaseeni käitlemises. Eesik, S. ja B. tegutsesid narkootilise aine käitlemisel isikute grupis. Neil igal ühel oli kindel tööjaotus ja oma roll. A. Eesiku rolliks oli peita kas aine ise või korraldada selle peitmine parki. Kui Artur Eesik ei oleks korraldanud aine parki peitmist või seda ise peitnud, puudunuks ka S.il ja B.il võimalus narkootilisi ainet peidikust võtta, pakendada ja edasi müüa. A. Eesiku käitumisest nähtub, et ta ise organiseeris isotonitaseeni omandamist, peitmist, peidikust välja võtmist ja edasi transportimist eesmärgiga see maha müüa ja raha saada, seega ta osales isikute grupis narkootilise aine käitlemises teadlikult ja eesmärgipäraselt ehk kavatsetult. Harju Maakohtu 26.04.2021 kohtuotsusega on A. Eesik tunnistatud süüdi

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ja 23.04.2015 Harju Maakohtu kohtuotsusega narkootilise aine ostuks mõeldud raha röövimise katses, seega on A. Eesik puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud

12 ptk 1 jaos sätestatud kuriteo. 26.04.2021 tunnistati Eesik süüdi suures koguses kokaiini omandamises ja valdamises. Menetlusesemeks olevas kriminaalasjas süüdistatakse A. Eesikut muu hulgas ka sama liiki narkootikumi omandamises ja valdamises. A. Eesik on jätkanud ajal, mil tal oli Harju Maakohtus pooleli menetlus kokaiini käitlemises narkootilise aine suures koguses käitlemist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Artur Eesiku tegevus kvalifitseerida

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi kui isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isikuna, kes on varem toime pannud

§ 12peatüki 1.

jaos sätestatud kuriteo. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Artur Eesik on süüvõimeline ning

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 18 Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.

§ 184

lg 2 p 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Artur Eesiku tegevuses on tuvastatud karistust raskendava asjaoluna tegutsemine omakasu ajendil

§ 58p 1 tähenduses.

Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Narkootilise aine müügi üheks eesmärgiks ongi raha s.t ebaseadusliku tulu saamine, mistõttu on tõendatud, et kuriteod pandi toime omakasu motiivil, mis on karistust raskendavaks asjaoluks. Narkootiliste ainete käitlemine ei olnud toime pandud juhuslikult, vaid see oli kalkuleeritud otsus teenida kriminaaltulu teiste inimeste tervise ja elu arvelt. Artur Eesikut iseloomustab, et ta on varem kriminaalkorras karistatud ja menetlusesemeks olevad kuriteod on pandud toime ajal, mil tema suhtes oli kohtus pooleli narkootilise aine käitlemisega seotud kriminaalasi. Ei saa väita, et kuriteod pandi toime majandusliku kitsikuse tõttu. A. Eesik elas perega ridaelamu boksis, mille üür oli tunnistaja V. sõnade kohaselt 1200 eurot kuus + kommunaalkulud. Majanduslikus kitsikuses elavad inimesed otsivad endale elamiseks väiksemad ja odavamad korterid. On eluliselt usutav, et eluaseme kulusid rahastati narkootilise aine käitlemisest saadud tuludest. (Artur ja E. E.u sissetulek 2019-2021oli 1141,52 + 482 eurot + lapsetoetus ja nendest summadest sellises suurusjärgus eluaseme kulude tasumiseks ei jätkunud). On ilmne, et narkootilise aine müügi eesmärgiks oli varalise kasu saamine rahvatervise vastu suunatud kuriteoga. Artur Eesiku süü suuruse üle otsustamisel arvestab kohus, et inkrimineeritava narkootilise aine käitlemisel Artur Eesik mitte üksnes ei omandanud ainet, vaid korraldas korduvalt ka narkootilise aine vedu ja edasimüüki. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka A. Eesiku poolt käideldud narkootilise aine kogust. Ainuüksi karfentanüüli kogusest piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt 90000 inimesele. Arvestades Eesti rahvaarvu 1,328 miljonit, piisanuks käideldud kogusest vähemalt 6,7 protsendile Eesti elanikkonnast joobe tekitamiseks. Karistuse määramisel arvestab kohus, et Artur Eesik on 36- aastane meesterahvas, kes on juba teist korda toime pannud suure ühiskonnaohtlikkusega, rahva tervise vastu suunatud raske I astme kuriteo ja kolmandat korda I astme kuriteo, samuti arvestab kohus narkootilise aine suurt kogust, seda et tegemist on Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I , II ja VI nimekirja kuuluvate ainetega, 19 ja süüdistatava isikut, kes on varem kriminaalkorras narkootiliste ainete käitlemise ja nende ainete ostmiseks mõeldud raha röövimise katse eest karistatud ja jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ajal, mil tema suhtes oli kohtumenetluses samaliigiline kuritegu. Kõik see iseloomustab Artur Eesiku suhtumist ühiskonnas kehtivate normide järgimisse. Juba pool aastat pärast katseaja lõppu (30.07.2020) ja ajal, mil A. Eesik teadus, et tema suhtes on juba menetluses (kohtuotsusest nähtuvalt alates tema kinnipidamisest kokaiiniga 08.10.2020) üks narkootiliste ainete käitlemisega seotud kriminaalasi, on A. Eesik taaskord käitunud viisil, mis tõi kaasa süüdistuse esitamise narkootikumide käitlemisega seotud kuriteos. Varasem karistus, ka reaalne vangistuses viibimine ja teadmine võimalikust eesoodatavast karistusest (oht sattuda uuesti vanglasse), ei ole avaldanud A.Eesikule piisavat mõju ning ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, vaid ta on üsna pea peale katseaja lõppu jätkanud kuritegude toimepanemist, väljendades sellega oma negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivate õigusnormide täitmisse ja hoolimatust ühiselu reeglitesse. Seda kõike arvestades hindab kohus A. Eesiku süüd keskmisest suuremaks. Arvestades kõike eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida A,Eesikut edaspidi kuritegusid toime panemast) ja anda ühiskonnale selge signaal, et suures koguses narkootiliste ainete käitlemisega tegelemine ei ole aktsepteeritav ja sellisele tegevusele järgneb pikaajaline reaalne vangistus, tuleb A. Eesikut karistada sanktsiooni keskmisest määrast pikema reaalse vangistusega s.o 11 aastat. Kuna menetluseesemes olevad kuriteod on toime pandud enne Harju Maakohtu 26.04.2021 kohtuotsust, tuleb moodustada liitkaristus

§ 65lg 1 alusel.

Mõistetud vangistuse pikkust arvestades on välistatud

§ 69, 73 või 74 sätete kohaldamine.

Konfiskeerimine Käesoleva otsusega tunnistab kohus Artur Eesiku süüdi tahtliku kuriteo toimepanemises. Narkootilisi aineid käideldi varalise kasu saamise eesmärgil. Laiendatud konfiskeerimise objektiks on toimepanija või kolmanda isiku kogu vara või mingi osa sellest, kui on olemas alus eeldada vara kuritegelikku päritolu ja omanik ei tõenda vara saamist seaduslikul teel.

§ 184

lg 5 p2 kohaselt kohaldab kohus paragrahvis 184 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt

§ 83² sätestatule.

Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-73-10 on selgitatud, et karistusseadustikus sisaldub kaks alternatiivset võimalust konfiskeerida süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara.

§ 831

lg-s 1 sätestatu kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seevastu tulenevalt

§ 832

lg-st 1 konfiskeerib kohus isiku kuriteos süüdimõistmisel ja tema karistamisel vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega seaduses sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Seega võib

§ 832

sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi, kuid

§ 831

kohaldamiseks peab kohus tõendama konfiskeeritava vara pärinemist konkreetsest kuriteost. Erinevalt

§-s 831 sätestatust, kus konkreetse vara seotust konkreetse kuriteoga peab tõendama süüdistaja, on

§-s 832 tõendamiskoormis pööratud ja süüdistataval endal tuleb tõendada oma vara legaalset päritolu.

§ 832

kohaldamiseks ei ole vaja kindlaks teha kuritegu, millega konfiskeeritav vara eelduslikult saadi. Vara saamise allikaks oleva kuriteo toimepanemisena ei peeta

§-s 832 silmas mitte mõnd konkreetset varem tuvastatud või käimasolevas menetluses tuvastatavat kuritegu, vaid isiku eeldatavat kriminaalset eluviisi üldiselt (vt RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 40). Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimiseks peab prokuratuur lisaks menetletavale 20 kuriteole, mille järelmina on laiendatud konfiskeerimine ette nähtud, tõendama faktilised asjaolud, mis annavad põhjuse eeldada, et ka isiku see vara, mida ta ei ole saanud menetletava kuriteoga, on tervikuna või osaliselt saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Selliste asjaolude tõendamise tulemusena seaduse kohaselt tekkiv vara kuritegeliku päritolu eeldus on piisav, lugemaks isiku vara

§ 832

mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena saaduks, välja arvatud juhul, kui isik ise selle eelduse ümber lükkab, s.t tõendab vara päritolu õiguspärasuse (

§ 832lg 1 teine lause) (RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 42).

Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus on põhjus, mis juba iseenesest annab aluse eeldada, et isiku vara või osa sellest on saadud

§ 832lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena.

Seega kui prokuratuur tõendab faktilised asjaolud, millest tulenevalt ei vasta laiendatud konfiskeerimisega sanktsioneeritud kuriteo toime pannud isiku varanduslik olukord või elatustase tema legaalsetest allikatest pärineva vara väärtusele, ei pea prokuratuur vara kuritegeliku allika kohta muid tõendeid esitama. Isik saab sellisel juhul oma vara laiendatud konfiskeerimist vältida, tõendades selle päritolu seaduslikkuse (RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 44). 14.07.2021 vaatlusprotokolli kohaselt on A.Eesiku tuvastatud kulud (eluase, auto, esmatarbekaubad) olnud perioodil 01.08.2019-18.04.2021 36374.55 eurot. E.E. sai 01.08.201918.04.2021 maksutatavat tulu 482 eurot ja lastetoetusi 1260 eurot. E.E. pangakontolt tuvastatud kulud 1330.14 eurot, sularahas tehtud kulud 2434.96 eurot. Pangakontodelt väljavõetud sularaha on väiksem 1586.96 euro võrra kui tuvastatud sularahaga tehtud kulud. D. Z. pangakontol on perioodil 01.08.19-18.04.21 legaalsed tulud 21094.88 eurot, kulud on tema kontol 43478.68 eurot. Sularaha sissemakseid on tehtud summas 22328.48 eurot. Artur Eesikul esineb eraldi vaadatuna elatustaseme erinevus perioodil 01.01.2019-18.04.2021 kokku summas 36444.55 eurot. Leibkonnal tervikuna 59877.99 eurot. Elatustaseme erinevuse tingivad isikute poolt perioodil 01.01.2019-18.04.2021 pangakontodel teostatud sularaha sissemaksed ning menetluse käigus tuvastatud sularahakulud. Kohus asub seisukohale, et varalist seisundit kajastav vaatlusprotokoll ei ole tõend KrMS § 63 mõistes, sest tegemist on menetleja hinnanguga. Samale seisukohale on asutud nt Tartu Ringkonnakohtu lahendis nr 1-14-4047 ja Tallinna Ringkonnakohus lahendis 1-18-

1. Küll aga saab kohus hinnata algandmeid (vastuskirjad pankadest plaatidel, läbiotsimisel leitud arved ja tšekid, pulmakalkulatsioon, isikute ütlused jne), mille alusel on protokoll koostatud. Kohus saab varalist seisundit hinnata kohtuistungil uuritud tõendite alusel. Kuna kohtus uuriti vaatlusprotokolle koos plaatidel olnud lisadega, kus on toodud pangakontode väljavõtted jne, uuriti teisi dokumente ja kuulati tunnistajaid, siis kontrollis kohus vaatlusprotokollis kajastatud andmeid ja leiab, et vaatlusprotokollis kajastatud teave on vastavuses algandmetega. Menetlusosalised ei ole ka vaidlustanud vaatlusprotokollis toodud asjaolusid. Tunnistaja M. V. ütlused kinnitavad, et üürib A. Eesikule Xxxx ridaelamu boksi alates 2019 kevad, kuu üür 1200 eurot. Kõik maksed toimusid sularahas. Leping oli kirjalik. Üürnik pidi tasuma lisaks kõik kommunaalkulud. Esitas igakuiselt teatise kulude (gaas, elekter, G4S jne) kohta. Kõik summad tasus Eesik alati sularahas üldiselt õigeaegselt. Üürileping kehtib ka hetkel ja seal elab Eesiku abikaasa, maksetega võlgu ei ole. Tsiteeritud tunnistaja ütlused kinnitavad, et Artur Eesik tasus talle ridaelamuboksi eest 1200 eurot kuus sularahas ja II kd lk 150-151 ekraanitõmmised kinnitavad, et lisaks tasuti kommunaalkulusid 180-352 eurot. Seega olid üksnes eluaseme igakuised kulud 1400-1500 eurot. Sellele lisandusid söögi jt esmatarbekaupade, autorendi ja kütuse kulud, raviteenuse kulud (2/126-141). 2020 sügisel toimusid ka pulmad, mille kalkulatsioonist on näha, et eeldatavateks kuludeks on osaliselt mitte vähem kui 6832 eurot ja need kulud ei sisaldanud toitlustuskulusid. 21 2019 aastal oli A. Eesiku ametlik sissetulek 1141,52 eurot, 2020-21 sissetulek puudus (II/124). 2019 aastal oli E. E. (endine B.) ametlik sissetulek 482 eurot, 2020-21 sissetulek puudus (II/125). Ka A.Eesiku ja E.E. enda ütlused kinnitavad, et püsivat ametlikku töökohta ja sissetulekut neil nimetatud perioodil ei olnud. Seega oli perekonna enda ametlik sissetulek perioodil 2019-2021 aprill 1623.52 eurot pluss lapsetoetused 1260 eurot. On ilmselge, et perekonna ametlikest tuludest ei jätkunud 2019 augustist kuni 2021 aprillini ka elementaarsete minimaalsete vajaduste rahuldamiseks. Ainuüksi 21 kuu (juuli 2019-märts 2021) üüriks ja kommunaalkuludeks kulus minimaalselt 21x1400 s.o 29 400 eurot (täpsem arvutus vaatlusprotokollis 31200.61 eurot). Lisaks olid neil autode kasutamisega seotud kulud (rendi ja kütuseraha) ning igapäevased toidu ja esmatarbekaupadega seotud kulutused. Pangakontodel liikunud summasid ja sularaha tšekkide summasid, autorendi eest makstud 250 eurot kuus (E.E. ütlused) ja kokaiini eest makstud 100 eurot arvestades, hindab kohus leibkonna minimaalseks kulutuseks 1200 eurot kuus ja seda lisaks eluaseme- ja pulmakuludele. Lisaks olid Artur Eesikul eluaseme, toidu, kütuse ja esmatarbekaupade kulud ka perioodil 01.01.201901.07.2019, samuti on teinud ta sularahas sissemakse J.A.i pangakontole summas 2190 eurot. Ilmselgelt perekonna enda legaalsetest sissetulekutest kõigi tsiteeritud kulutuste katteks ei jagunud ning leibkonna pangakontodelt (E.E., Artur Eesik ja D.Z.) tehtud väljamaksete ja tuvastatud sularahakulutuste (II k/126-141) kokkuarvestamisest nähtub, et tuvastamata päritolu summasid on 59877.99 eurot. Kohtu hinnangul on see summa isegi väiksem kui olid leibkonna tegelikud oletatavad kulutused, mille tasumiseks kasutatud raha päritolu ei ole teada. Kohus arvestab leibkonna sissetulekute arvestamisel D.Z. pangakontol alates 01.08.2019 (hiljemalt sellest kuupäevast elas ta koos emaga Xxxx) tehtud makseid, kuivõrd E.E. on kinnitanud, et neil oli Arturiga ühine arveldamine ja majapidamine ja E. E. on teinud tütre pangakontole sel perioodil sularaha sissemakseid ja kasutanud tema pangakaarti (II k lk 110 pö-111). Arvestades Artur Eesiku senist elustiili, isikut on varem karistatud kuriteo eest, kus sooviti röövida narkootilise aine ostuks kasutatavat raha (II/33-51) ja ka pärast vanglast vabanemist on A. Eesik jätkanud sellist elustiili, mis toob talle kaasa juba teise (II/3-32) süüdimõistva otsuse narkootilise aine käitlemises, on kohtul igati põhjendatud alus eeldada, et isiku tuvastamata allikast pärit tulud pärinevad kuritegelikust tegevusest. Tunnistaja K. K. ütlustest nähtub, et A.Eesik tegeles mingi aeg tagasi mingite veoautodega. Need seisis Kärmu tn garaažis, seal olid ka mingid sõiduautod. Oletas, et Eesik remontis ja müüs neid autosid. A.Eesiku koht oli kuskil 50 meetri kaugusel tunnistaja kohast, oletab, et tal oli leping. Tunnistaja ütlused ei kinnita milline oli A. Eesiku sissetulek perioodil 2019- 18.
3. Ka A.Eesiku enda ütlustest ei selgu, kas ja millised olid Eesiku tulud väidetavast autoremondist ja müügist. Tunnistaja T. S. ütluste kohaselt tahtsid E. ja Artur 2021 Alicantesse puhkama sõita ja tunnistajalt maja üürida. Seega kinnitavad tunnistaja ütlused, et perekond Eesikutel oli piisavalt rahalisi vahendeid, et sõita Hispaaniasse puhkama ja üürida maja. Artur Eesiku ütluste kohaselt kogunes raha 5 aasta jooksul, mil oli vanglas. Seal oli ka talle kuulunud autode müügi raha, 2014 kuulunud restorani seadmete müügi raha. Isa metsamüügi raha. Nii kogunes ca30000 eurot. MB E klass ja Avensis väärtus oli umbes 7,5-8,5 tuhat, ostumüügi lepingut ei ole, autod olid teiste isikute nimel, registreerimismärki ei mäleta, ei mäleta kes müüs. Ei mäleta miks oli A. G. xxxx kontokaart rahakotis. Raha oli kodus või A. G. juures. Ise kasutas rohkem sularaha. Ei oska öelda, miks osa raha oli tädi korteris kui vanglast vabanes. Ei tea kas kinnipidamise ajal üldse ja palju raha tädi korteris oli. Täpselt ei mäleta mis ajast ja kui kaua töötas peale vabanemist. 22.04.2021 ülekuulamisel võidi küsida isikuandmeid, ei mäleta mida menetlejale oma töötamise kohta ütles. Võis eksida inimliku faktori tõttu, mitte 22 eesmärgiga eksitada. 2020-2021 võimalik et ei töötanud ametlikult. Töötukassast võis raha kanda G. kontole. 2019-2021 tegi E. vahel juhutöid, asendas tüdrukuid baaris, küpsetas kooke, mida telliti. Võimalik, et on tädilt raha laenanud konkreetset päeva ja summat nimetada ei oska. Tunnistaja E. E. ütluste kohaselt ei ole ta pärast Arturiga tutvumist 2019 suvel tööl käinud. Elasid E. ema ja Arturi vanavanemate säästudest. Arturil oli kasutada vanaema ja vanaisa pangakaart. On saanud vanaisalt 9000 eurot. On teinud oma säästudest tütre kontole sularaha sissemakseid. Šveitsis teenitud raha ja sõbralt saadud raha tõi sularahas Eestisse ja seda raha on kontole pannud. On ise pannud raha ema kontole ja selle kandnud Dominica kontole. Auto rendi eest maksid 250 eurot kuus. Tunnistaja A. G. ütluste kohaselt on tunnistaja isa A. G. andnud A.Eesikule 8 või 10 tuhat sularaha 2019-
4. Pere kogus raha, kui Artur oli esimest korda vanglas. See oli enam kui 30000 eurot. Artur teadis, kus see raha on ja võttis sealt raha vastavalt vajadusele. Rahakarp oli tunnistaja kodus. Ise on andnud 5000-7000 eurot kokku mitme korra peale Arturile. Septembris 2020 pulma tulles ütles Arturi ema T., et kingib Arturile 10000 USD. Tunnistaja ise elab 2-3 aastat Xxxx 2-toalises korteris. Enne elas mehe ühetoalises korteris Xxxx. Ka sõidukite müügist saadud raha läks 30000 hulka. Tsiteeritud tunnistaja G. ja A. Eesiku ütluste kohaselt elas A. Eesiku pere sugulaste kogutud või kingitud rahadest. Väidetava 30000 euro legaalse päritolu kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Autode müügi kohta ei ole esitatud ei müügilepinguid, ei teata kes tegeles väidetava autode müügiga ja kelle nimele autod olid registreeritud, mis olid autode registrinumbrid jne, isegi täpset müügisummat ei osata öelda. Samuti ei ole esitatud lepinguid väidetava restoraniseadmete müügi kohta. Isa metsamüügist väidetavalt saadud rahade kohta ei ole esitatud metsamüügi dokumente jne, samuti ei osanud Eesik täpselt selgitada, millal ta siis töötas ja millal ei töötanud ning miks ja millises summas oli väidetav sularaha G. korteris. Laiendatud konfiskeerimise korral on sissetuleku legaalse päritolu tõendamine süüdistatava kohustus. Paljasõnalised ja umbmäärased ütlused, mida ei kinnita ükski kirjalik tõend, ei tõenda sissetuleku legaalset päritolu. Samuti ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et kui täis tööjõus meesterahvas satub vanglasse, hakkab perekond talle vanglast vabanemise puhuks tuhandetes eurodes sularaha koguma. Tunnistaja A.G. ütlustest nähtub, et väidetava rahakogumise perioodil elas ta ise mehele kuuluvas ühetoalises korteris, mistõttu ei pea kohus eluliselt usutavaks, et isik ei paranda mitte oma elamistingimusi või ei aita oma tütart, vaid kogub vanglas viibivale õepojale raha ja jätkab raha andmist ka õepoja vabaduses viibimise ajal olukorras, kus noor terve meesterahvas ei käi ise ametlikult tööl. Samuti ei oska tunnistaja öelda, mis summas ta raha ise andnud on, 5000-7000 eurot on üsna umbmäärane. Seega on Artur Eesiku ja tunnistaja G. umbmäärased väited A.Eesiku poolt elamiseks kasutatud raha pärinemise kohta sugulastelt („umbes niipalju sealt, umbes niipalju sealt“ „täpselt ei tea palju sularaha kokku oli“) paljasõnalised ja neid ei kinnita ükski teine kohtuistungil uuritud tõend. Ka E. E. väiteid raha toomise kohta Šveitsist ei kinnita ükski tõend. E.E. ei ole isegi öelnud, mis summas ta Šveitsist raha tõi väites umbmääraselt, et see jäi alla 10000 euro. Seega ei ole kohtule esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, kust pärines elamiseks kasutatud 59877.99 eurot ja et tegemist oleks legaalse tuluga. Artur ja E. E.u ning A.G. väited raha päritolu kohta on umbmäärased ja paljasõnalised neid ei kinnita ükski objektiivne tõend ja need on ilmselgelt antud eesmärgiga vältida kõnealuse rahasumma väljamõistmist A. Eesikult. Arvestades narkootiliste ainete müügis liikuvaid summasid, on usutav, et Artur Eesiku leibkonna poolt kasutatud tuvastamata päritolu summad pärinesid narkootiliste ainete müügist. 23 Artur Eesikule inkrimineeritava kuriteo olemuseks (narkootilise aine käitlemine) on kriminaaltulu teenimine. Eeltoodust tulenevalt on eluliselt usutav, et tuvastamata päritolu 59877.99 eurot olid saadud süüteo toimepanemise tulemusena. Eeltoodust tulenevalt on kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu alust eeldada, et Artru Eesiku leibkonna tulu summas 59877.99 eurot on Artur Eesik saanud kuriteo toimepanemise tulemusena. Kriminaalasjas ei ole Artur Eesik andnud veenvaid ja usutavaid selgitusi või esitanud tõendeid, et 59877.99 eurot on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Artur Eesikult tuleks 59877.99 eurot konfiskeerida

§ 832

lg 1 alusel.

§ 84

sätestab, et kui süüteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 831 tähenduses või kuriteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 832 tähenduses, kuriteo toimepanemise vahend või kuriteo vahetu objekt on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Konfiskeerimise asendamise eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteo tagajärjel tagades, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. Riigikohus on lahendis 3-1-1-4-11, p. 9 ja 11 selgitanud, et

§ 84

moodustab konfiskeerimise regulatsiooni suhtes erinormi, andes kohtule pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Sarnaselt

§-dega 831 ja 832 on konfiskeerimise asendamise eesmärgiks takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi aga süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Kriminaalpoliitilisi eesmärke silmas pidades pole seetõttu loogiliselt põhjendatav ka kriminaaltulu ära tarvitanud või selle konfiskeerimise vältimiseks võõrandanud isikute soodsam karistusõiguslik kohtlemine võrreldes nende isikutega, kellel kriminaaltulu või selle arvelt soetatud vara jätkuvalt alles on. Kolleegiumi arvates võimaldab just see teha järelduse, et konfiskeerimise asendamine on lubatav ka

§ 832

lg-s 1 kirjeldatud kriminaaltulu osas.

§ 832

lg 1 kohaldamisel ei oma tähtsust asjaolu, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse. Kõnealuse sätte mõttes pole kirjeldatud seose tuvastamine nõutav, nagu pole nõutav seegi, et laiendatud tulukonfiskeerimine saaks järgneda üksnes omakasulise kuriteo toimepanemisele.

§ 832

lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. Vastavalt

§ 832lg 1 teisele lausele peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav.

Kriminaalkolleegium on ka varasemas praktikas osutanud, et

§ 832

sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi. Eeltoodut arvestades tuleks

§ 832lg 1 alusel konfiskeerida A.

Eesikule kuulunud kriminaaltulu 59 877,99 eurot. Kuivõrd teenitud kriminaaltulu konfiskeerimine ei ole otseselt enam süüdistatavalt Artur Eesikult võimalik, sest kõnealune summa on äratarvitatud (raha ei ole alles), tuleb

§ 84

sätteid kohaldades välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele ja mõista süüdistatavalt Artur Eesikult

§ 184lg 5 p 2, § 832 lg 1 ning § 84 alusel välja 59 877,99 eurot.

24 Arvestades välja mõistetava summa suurust peab kohus võimalikuks KrMS § 306 lg 1p 121 kohaselt anda A. Eesikule võimaluse tasuda summa vabatahtlikult kahe aasta jooksul. Lõppkokkuvõttes on oluline, et väljamõistetud summa saaks mõistliku aja jooksul tasutud. On ilmselge, et nii suure summa tasumine 30 päeva jooksul ei pruugi olla realistlik. Välja mõistetud summa ühe kuu jooksul tasumata jätmisel, kaasneksid täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigi kasuks välja mõistetud summade laekumist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1,2,4 ning

§ 83

lg 4 ja § 191 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - IT seadmetest tehtud koopiafailid, jäädvustatud fotod ja alla laetud andmed (asuvad Politsei-ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – anda PPA käsutusse; - õlakott (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada V.B.ile; - vaakumpakendid ja sangadega poolläbipaistev kilekott; A4 formaadis kokkumurtud ja rebitud paberileht, millel sinise pastatindiga käsikirjalised märkmed; valge korgiga läbipaistev väike plastmasspudel ja 60 ml musta värvi plastmasskorgiga pudel, minigrippkotid, valget värvi plastmassist keeratava korgiga 25 ml tops, plasttops, pabervoldik, soonsulguriga kilekotid, fooliumvoldikud, fooliumiribad, tikutops, tikud mille peal fooliumiribad, plastpudelid, katkise ekraaniga mobiiltelefon Huawei (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) kui väärtusetud asjad hävitada; - soonsulguriga kilekott süstaldega,meditsiiniline seade Mini- Spike 2, korgiga suletud klaasviaal kirjega Nexium 40mg ja viis avamata ampulli Ketonal 100mg/2ml; soonsulguriga kilekott, milles on viis avamata pakendis kateetrit, avamata pakendis tilkinfusioonisüsteem (2tk), infusioonilahuse 500ml avamata pudel, infusioonilahuse paratsetamooli 100ml avamata pudel, infusioonilahuse NaCl 0,9% 100ml avamata pudel; AG HEUER kellakarp, mille sees on rullikeeratud rahatähed (3tk), pangakaardid, juhiluba, ID-kaart, kilepakendis olev juhend, üks valge tablett kirjaga CH; katkise ja kulunud korpusega, musta värvi ümbrise, musta värvi iPhone (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) tagastada A. Eesikule; - musta värvi RF GS Detector K18 (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) kui kuriteo toimepanemise vahend konfiskeerida ja hävitada. 25 Menetluskulud Juhindudes Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-24-11 märgitust, jätta Artur Eesikult sundraha välja mõistmata, sest Artur Eesikule mõistetakse liitkaristus Kar § 65 lg 1 sätete alusel ja sundraha on välja mõistetud Harju Maakohtu 26.04.2021 otsusega nr 1-20-

1. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodust tulenevalt jäävad kaitsekulud süüdistatava enda kanda. Kuigi kohus mõistab A.Eesiku ühes narkootilise aine käitlemise episoodis õigeks, ei tingi see kaitsekulude osalist väljamõistmist riigilt, kuivõrd kaitse tegevus on olnud seotud kriminaalasja kui tervikuga ja selles ühes episoodis eraldi tunnistajaid ei küsitletud ning kaitsja sellele lisaaega ei kulutanud. Kõik kaitsja poolt kohtuvaidlustes esitatud seisukohad on kohaldatavad kõigi süüdistuses toodud episoodide suhtes, mistõttu kaitsja poolt tehtud töömahtu see üks episood ei suurendanud. Kohus mõistab süüdistatavalt Artur Eesikult välja ekspertiisikulud kokku summas 584.55 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavalt määratud osas väljamõistmisele. Ekspertiisi nr 21E-AN0592 kulud summas 252 eurot kuuluvad täies ulatuses välja mõistmisile A. Eesikult. Kohtutoksikoloogiaekspertiisi 21E-LÕX0139 kuludest kuulub A. Eesikult väljamõistmisele 1/4 s.o 23.75 eurot. Narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN0578 kuludest on A. Eesikuga seotud isotonitaseeni ja karfentanüüli tuvastamisega seotud kulud s.o 2x84 168 eurot, millest karfentanüüli tuvastamisega seotud kuludest on A. Eesikuga seotud 1/5 ja isotonitaseeni tuvastamisega seotud kuludes 1/3 (84:5 + 84:3) kokku 44.80 eurot. OÜ Kuldkroon 07.05.2021 ekspertiisimaksumus 36 eurot kuulub väljamõistmisele, kuna selle ekspertiisi käigus tuvastati A. Eesiku valduses olnud käekell TAG Heur maksumus. Nimetatud info oli oluline hindamaks A. Eesiku varalist seisundit, et otsustada konfiskeerimise küsimus. DNA ekspertiisi maksumuse õiendi (lk 193) kohaselt oli DNA-ekspertiisi maksumus 3078 eurot ja analüüsiobjektide arv
4. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektidelt oli võetud 18 proovi (lk 187pö-188), ehk siis tegemist on 18 ekspertiisobjektiga. DNA-ekspertiisi nr 21E26 GE0387 teostamise ajal kehtinud KES § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. detsembri
6. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Eeltoodust tulenevalt oleks DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0387 põhjendatud maksumus 18x57 s.o 1026 eurot, millst A. Eesikult kuulub välja mõsitmise 1/5 s.o 205.20 eurot. Ekspertiisi nr 21EGE0428 maksumusest 114 eurot kuulub Eesikult väljamõistmisele 1/5 s.o 22.80 eurot. Kokku on kohtule esitatud andmete alusel ekspertiisikulusid, mis kuuluvad süüdistavalt A. Eesikult väljamõistmisele 252+23.75+44.80+36+205.20+22.80 kokku summas 584.55 eurot. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsjad taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, kohus otsustas: Mõista Artur Eesik süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi 2021 märtsi (Circle K tankla lähistel tühermaal) episoodis õigeks. 27 Süüdi tunnistada Artur Eesik

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 11 aastat.

§ 65

lg 1 alusel lugeda Harju Maakohtu 26.04.2021 otsusega nr 1-20-8824 mõistetud kergem karistus, 3 aastat vangistust, kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega, ning mõista liitkaristuseks 11 aastat vangistust. Karistusest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 08.10-09.10.2020 s.o 2 päeva.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda 21.04.2021.a, millest alates kuulub kandmisele 10 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Artur Eesiku suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Artur Eesikult KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 584.55 eurot riigituludesse. Kohustada Artur Eesikut tasuma väljamõistetud ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 48,71 eurot. Menetluskulud kogusummas 584.55 tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99922700015824. Selgitusena võib märkida „Artur Eesik, kriminaalasi 1-216674, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista ja konfiskeerida riigi tuludesse Artur Eesikult

§ 184lg 5 p 2, § 832 lg 1 ning § 84 alusel 59 877,99 eurot.

Välja mõistetud 59 877,99 eurot tasuda 24 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99922700015837. Selgitusena võib märkida „Artur Eesik, kriminaalasi 1-21-6674, konfiskeerimise asendamine.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - IT seadmetest tehtud koopiafailid, jäädvustatud fotod ja alla laetud andmed (asuvad Politsei-ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – anda PPA käsutusse; - õlakott (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada V.B.ile; 28 - - - vaakumpakendid ja sangadega poolläbipaistev kilekott; A4 formaadis kokkumurtud ja rebitud paberileht, millel sinise pastatindiga käsikirjalised märkmed; valge korgiga läbipaistev väike plastmasspudel ja 60 ml musta värvi plastmasskorgiga pudel, minigrippkotid, valget värvi plastmassist keeratava korgiga 25 ml tops, plasttops, pabervoldik, soonsulguriga kilekotid, fooliumvoldikud, fooliumiribad, tikutops, tikud mille peal fooliumiribad, plastpudelid, katkise ekraaniga mobiiltelefon Huawei (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada; soonsulguriga kilekott süstaldega,meditsiiniline seade Mini- Spike 2, korgiga suletud klaasviaal kirjega Nexium 40mg ja viis avamata ampulli Ketonal 100mg/2ml; soonsulguriga kilekott, milles on viis avamata pakendis kateetrit, avamata pakendis tilkinfusioonisüsteem (2tk), infusioonilahuse 500ml avamata pudel, infusioonilahuse paratsetamooli 100ml avamata pudel, infusioonilahuse NaCl 0,9% 100ml avamata pudel; AG HEUER kellakarp, mille sees on rullikeeratud rahatähed (3tk), pangakaardid, juhiluba, ID-kaart, kilepakendis olev juhend, üks valge tablett kirjaga CH; katkise ja kulunud korpusega, musta värvi ümbrise, musta värvi iPhone (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) tagastada A. Eesikule; musta värvi RF GS Detector K18 (PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas)konfiskeerida ja hävitada. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 11.05.2022 Liina Pohlak Kohtunik Rahvakohtunikud Ellen Kaasik Jaanus Tutt Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 11.05.2022 kohtuotsus. 29