Haldur ei ole esitanud pankrotimenetluses hagisid kohtusse, pooleliolevad kohtumenetlused puuduvad. Võlgnik on menetluse vältel peitnud vara, rikkunud teabe jagamise kohustust pankrotihalduriga ja kahjustanud võlausaldajate huve. Seega ei ole pankrotihalduri arvates kohustustest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud. 23.02.2023 määrusega tegi Harju Maakohus võlgniku (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 2000 eurot hiljemalt 06.03.2023. Deposiiti ei tasutud. Pankrotihaldur Terje Eipre poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on 23.02.2023 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 2000 eurot hiljemalt 06.03.2023. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb
Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Aruande kohaselt puuduvad käesolevas pankrotimenetluses vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks. Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 4393,20 eurot. Aruande kohaselt ainus kohtu poolt kinnitamata pankrotimenetlusega seotud väljamakse on halduri tasu summas 2610 eurot. Sissetulekud pankrotimenetluse jooksul on olnud summas 6932,83 eurot ning võlgniku kulud summas 3585 eurot. Võlgnik on kinnitanud suuliselt pankrotihaldurile, et oli palunud tööandjal raha kanda üle võlgniku ema pangakontole, et vältida raha arestimist. Pankrotihaldurile teadaolevalt oleks muidu kogunenud pankrotipessa 1922,83 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik pankrotivarast käesolevas pankrotimenetluses pankrotimenetluse kulusid hüvitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul turuväärtust omav vara. Senises menetluses kogutud ja analüüsitud andmete kohaselt ei ole antud juhul halduri hinnangul tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Puudub vara, mida realiseerida. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud mõtlematult laenude jt kohustuste võtmisest. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetus tekkinud muudel põhjustel
Haldur ei ole esitanud pankrotimenetluses hagisid kohtusse, pooleliolevad kohtumenetlused puuduvad. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 3
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Terje Eipre tuleb vabastada K. K. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Sama paragrahvi lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Pankrotihaldur on taotlenud tasu määramist toimingutasuna summas 2600 eurot (sh käibemaks). Pankrotihaldur on esitanud kohtule tasu kalkulatsiooni. Pankrotihalduri tasule vastuväited esitatud ei ole. Pankrotihalduri poolt taotletud toimingutasu ei ole suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Kehtiv pankrotiseadus ei näe pankrotihaldurile ette kohustust toimingutasu taotlemise korral pidada tööaja arvestust. Toimingutasu on ettenähtud kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest. Kohus analüüsis käesolevas pankrotiasjas halduri poolt teostatud toiminguid ning jõudis tulemini, et pankrotihaldur on läbi viinud vähemalt järgmised pankrotimenetluse toimingud: 1) pankrotiavaldusega tutvumine; 2) halduri ettekande ning tasu kalkulatsiooni koostamine ja esitamine kohtule; 3) nõudeavalduste läbi vaatamine ning võlausaldajate I üldkoosoleku läbiviimine; 4) võlausaldajate nimekirja koostamine ja esitamine kohtule; 5) pankrotihalduri aruande koostamine ja edastamine kohtule. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses kõik vajalikud toimingud teostanud, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu toimingutasuna pankrotihalduri poolt taotletud määras, so summas 2600 eurot (sh käibemaks).
lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 1360,53 eurot (sh käibemaks). Pankrotihaldur on märkinud, et ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks (TsMS § 183 lg 2 säte, mis on jõustunud 01.07.2022). Vastavat sätet kohaldatakse kooskõlas 01.07.2022 jõustunud
lõikega 11, mille kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas 4 seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Käesolevalt ei ole kohus kuulutanud võlgniku pankrotti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel, mistõttu kohaldub pankrotiseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon, mis näeb ette, et
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Haldur palub hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu summas 1360,53 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas menetluses on ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks eelnevalt määratud menetlusabi summas 700,80 eurot (sh käibemaks), tuleb hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 725 eurot (lisandub käibemaks), mis on taotluse esitamise ajal kuupalga alammääraks ning jääb koos ajutise halduri tasuga kahekordse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäära piiresse. Kohus selgitab, et halduri poolt taotletud, riigi vahenditest hüvitatav, tasu summas 1360,53 eurot (sh käibemaks) on suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, arvestades siinjuures, et haldurile on juba hüvitatud riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 784,80 eurot (sh käibemaks). Seega saab käesolevalt hüvitada pankrotihalduri tasu riigi vahenditest kuupalga ühekordse alammäära ulatuses, mis 2023. aastal on 725 eurot (lisandub käibemaks). Tasu kuulub hüvitamisele OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele EEXXX AS-is SEB Pank. Pankrotihalduri tasu ülejäänud osa, mida menetlusabi ei kata, mõista välja võlgnikult. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Pankrotihaldur on märkinud, et kuivõrd võlgnik on menetluse vältel peitnud vara, rikkunud teabe jagamise kohustust pankrotihalduriga ja kahjustanud võlausaldajate huve, siis ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud.
lg 2 p‑s 4 sätestatu kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise 5 menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Kohus leiab, et kuigi võlgnik on rikkunud temale pandud kohustusi sellega, et on peitnud vara ja rikkunud teabe andmise kohustust, siis ei ole eelneva näol tegemist selliste rikkumistega, mis välistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus selgitab, et juhul kui võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ilmneb, et võlgnik oma kohustusi nõuetekohaselt ei täida, võib kohus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (
): tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;
Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.