lg-s 1; § 169 lg 4 p-des 4 ja 5 ja lg-s 5 sätestatud rikkumiste toimepanemise eest
lg 1 ja § 236 lg 1 alusel vastavalt rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot ja 105 trahviühikut, s.o 420 eurot Kaebuse esitanud isik Aare Avila ik: 39310124728, elukoht: xxxx, xxxx kodanik, e-post: xxxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus, asukoht: Rahumäe tee 6/1,Tallinn, Harju maakond RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 120 lg 1, 132, 134, § 155-156 maakohus otsustas: Rahulda Aare Avila kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.10.2022 otsusele osaliselt. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.10.2022 otsus osas, millega Aare Avilat karistati
Tühistatud osas lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Muus osas jätta Aare Avila kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.10.2022 otsus muutmata. 1 4-22-3850 Rahatrahv summas 320 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE701700017001577198 Luminor pangas või nr EE777700771003813400 LHV Pank AS. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220225093507 ning selgitus „Rahatrahv väärteoasi 4-22-3850“. Asitõendid • Foto- ja videomaterjal säilitada LJVK võrgukettal peale kohtuotsuse jõustumist. • Sündmuskohalt teekattelt kaasa võetud plastdetailid, mis on paigutatud asitõendite hoidlasse Rahumäe tee 6, Tallinn (akt nr 22ATH19882), hävitada peale otsuse jõustumist. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebekord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik 1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.10.2022 otsusega karistati A. Avilat
lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest 80 trahviühiku suuruse rahatrahviga, s.o summas 320 eurot ja
lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 105 trahviühikut, s.o 420 eurot selles, et A. Avila juhtis 12.09.2022 kella 05.56 ajal Rae vallas Käokella tee maja nr 1a/3 juures mootorsõidukit Citröen Berlingo reg nr-ga xxxx ega ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teise isiku vara ja tagurdas vastu prügiaedikut. Sellega põhjustas ta varalise kahju Rae vald, Järveküla, Käokella tee 1a korteriühistule ja Aktsiaseltsile SEB Liising. Samuti lahkus ta liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Oma tegevusega rikkus A. Avila
lg 1 (Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda), § 169 lg 4 p-de 4 ja 5 (Liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud), § 169 lg 5 (lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt) nõudeid ning pani toime väärteod, mis kvalifitseeriti
järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on seadusandja maksimaalse põhikaristusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, s.o 1 200 eurot, juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuust kuni 6 kuuni või aresti. Samuti on ette nähtud võimalust rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni.
lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on seadusandja maksimaalse põhikaristusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, s.o 1 200 eurot, juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuust kuni 12 kuuni või aresti. Samuti on ette nähtud võimalus rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni. Käesolevas asjas on A. Avilale karistuseks mõistetud rahatrahvid 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot. Lisakaristuse kohaldamist ei ole otsuse tegija vajalikuks pidanud. Otsuse tegija on hinnanud A. Avila süü suurust, tema tegude ohtlikkust ja on arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Samuti on otsuse tegemisel arvestanud asjaolu, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et otsuses on õigesti leitud, et rahatrahvide määramine suudab menetlusalust isikut mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ja sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Samuti on äärmiselt oluline silmas pidada asjaolu, et määratud rahatrahvi suurus ei tohi olla liiga madalad, sest liiga leebe karistuse korral ei tunneta menetlusalune isik piisavalt, et teda on karistatud ja sellisel juhul ei täida karistus oma eesmärki. Käesolevas asjas jäävad A. Avilale määratud rahatrahvid sanktsiooni alumise kolmandiku piiresse, need on kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga, ei koorma menetlusalust isikut ebamõistlikult ega ole ka liiga leebed. Kohtuvälisele menetlejale teadaolevalt ei ole kaebaja esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks tema sissetulekute suurust, olemasolevaid rahalisi kohustusi ja ülalpeetavate olemasolu. Tulenevalt eelkirjeldatust palub kohtuväline menetleja nimetatud väited lugeda paljasõnaliseks ja jätta tähelepanuta. 3 4-22-3850 Lähtudes eeltoodust asus kohtuväline menetleja seisukohale, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 26.10.2022 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu taotleb kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, kontrollinud väärteoasja materjale, s.h elektroonilisel andmekandjal paikenvaid videosalvestist ja fotosid, asub alljärgnevale seisukohale. 7. Väärteoprotokolli kohaselt inkrimineeritakse A. Avilale
lg-s 1 ja § 236 lg-s 1 nimetatud väärtegude toimepanemist.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
Hinnates
lg 1 järgi tehtud etteheite põhjendatust, siis väärteoprotokolli kohaselt on protokolli koostaja sisustanud
lg 1 kohast liiklusnõuete rikkumist
lg 1 kaudu.
lg 1 kohustab liiklejat olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Väärteoprotokolli kohaselt seisneb
lg 1 kohane liiklusnõue rikkumise etteheide vastu prügiaedikut tagurdamises, mille tagajärjeks oli teisele isikule, s.o Rae vald, Järveküla, Käokella tee 1a korteriühistule ja Aktsiaseltsile SEB Liising, kahju tekkimine.
Kuna A. Avila liiklusnõuete rikkumisega tekkis kahju: prügiaediku üks paneel kukkus maha, A. Avila sõitis sellest sõiduki tagarattaga üle, mistõttu said kahjustada nii korteriühistule kuuluv prügiaedik, kui ka Aktsiaseltsile SEB Liising kuuluv sõiduk Citroen Berlingo reg nr-ga xxxx, millel tuvastati mitmed tagumise osa kahjustused, siis realiseeris A. Avila
13. Menetlusaluse isiku ütlustega loeb kohus tõendatuks, et
S § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. A. Avila märkis, et ei pannud tähele sõidukiga tagurdades tähele, et oli ta oli sõitnud vastu prügiaedikut ja põhjustas kahju. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud nägema nii sõidukiga vastu prügiaediku tagurdamist kui ka tekitatud kahjustusi. Seega järeldub, et tagajärg on põhjustatud hooletusest. 14. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et A. Avila rikkus
lg-s 1 nimetatud nõuet ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1 järgi.
Lisaks heidetakse A. Avilale väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Väärteosüüdistuse kohaselt rikkus A. Avila
lg 4 p-de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
16.
lg 4 p-de 4 ja 5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused, sh: nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik (p 4) ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ning varalise kahju saajad on punktides 2-4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud (p 5).
lg 5
1 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Nagu 5 4-22-3850 märgitud käesoleva lahendi p-s 7, näeb
lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. 17. Analüüsides menetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis asub kohus seisukohale, et A. Avilale ei saa ette heita rikkumist, mis on kvalifitseeritav
Kohtuvälises menetluses avaldas A. Avila, et ta ei pannud tähele, et põhjustas sõidukiga tagurdades otsasõidu ehk liiklusõnnetuse
Menetluses ei ole kogutud tõendeid, mis seaks kahtluse alla A. Avila ütlused, sh väite, et ta ei pannud tähele vastu prügiaediku sõitmist. Kui isik ei pane tähele kahju tekitamist ja selle tekkimist ning menetluses ei ole kogutud ja pole ka võimalik koguda tõendeid, mis tema sellekohase väite ümber lükkaks, siis ei saa isikult oodata ega nõuda
Kõnes olevate normide kohustusi saab täita siis, kui isik on teadlik liiklusõnnetuse aset leidmisest. Kuna menetluse käigus tuvastatud asjaolud ei võimalda teha järeldust, et A. Avila oleks olnud teadlik liiklusõnnetuse põhjustamisest, siis ei saa talle ette heita
lg 4 p-de 4 ja 5 ning lg 5 nimetatud nõuete rikkumist ja seeläbi ka
Sellest tulenevalt tuleb väärteomenetlus
S § 56 lg-st 1. Selle kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.
lg 1 näeb põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut rahatrahviga 80 trahvühikut, s.o summas 320 eurot. St, et kohtuväline menetleja kohaldas A. Avilale karistusmäära, mis jääb olulisel määral alla sanktsioonimäära keskmise. Arvestades A. Avilale süüks arvatavat tegu, on kohus veendumusel, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr vastab tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus tekitatud kahju ulatust, samuti seda on A. Avila on oma süüd tunnistanud ja ta kahetseb tehtut. Samuti evib tähendust asjaolu, et ta pani menetluse esemeks oleva teo ettevaatamatusest. Lisaks on ta eelnevalt karistamata isikuks, keda ei ole karistusregistrisse kantud. Kõiki neid asjaolusid on arvestanud ka kohtuväline menetleja. St, et kohtuväline menetleja ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ja määratud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Seega jääb kohtuvälise menetleja otsus osas, millega kohtuväline menetleja määras A. Avilale
Mis puudutab A. Avila väiteid trahvi vähendamise aluste esinemise kohta, siis kohus jätab need käsitlemata, sest tegemist on paljasõnaliste väidetega. Menetlusse võtmise määruses kohustas kohus A. Avilat esitama kohtule hiljemalt 22.12.2022 tõendid/dokumendid, mis kinnitavad tema väidete aluseks olevate asjaolude esinemist. Kohtu nõuet A. Avila ei täitnud. Seega jättis A. Avila kaebuse väited nõuetekohaselt tõendamata, võttes kohtult ära ka võimaluse hinnata tema väidete valguses kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi põhjendatust. 19. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, rahuldab kohus A. Avila kaebuse osaliselt ja tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osas, millega A. Avilat karistati
Kohus lõpetab tühistatud osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.