Obsah (4)

§ 100§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 22. veebruar 2023 Tsiviilasja number 2-21-13

) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates

1. jaanuarist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti nõudis hageja kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmist perioodi mai 2021 kuni detsember 2021 eest 1752 (6 x 292) eurot. Kostja on maksnud hagejale elatist kaootiliselt ja ei ole pidanud kinni kokkulepetest. Kostja on varasemalt aktsepteerinud elatise suurusena 292 eurot. Kostja töötab ja tegeleb ettevõtlusega ning sellest tulenevalt on tal piisav sissetulek. Kostja suudab ülal pidada lisaks oma maaelamule ka üürikorterit linnas, mis näitab tema maksevõimet. Kostja ei tegele lapse kasvatamisega ning ta ei ole teadlik igapäevaselt lapse elus toimuvast. Hageja ei ela õpilaskodus kogu õppeperioodi ajal, nädalavahetustel ja vaheaegadel. Hageja igakuised kulutused on umbes 690 eurot. Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, ei tule tal põhjendada oma vajadusi ning kulutusi.
2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hagejaga ühtegi kokkulepet elatise maksmiseks sõlminud. Kostja on tasunud hageja poolt nõutud summad lihtsameelsusest, teadmatusest ning hirmust kohtu ees. Kostjale on määratud raske puue ning ta on puuduva töövõimega. Kostja elab pensionist ja sotsiaaltoetusest ning ei suuda hageja nõutud elatist tasuda. Kostja on varatu, ei tööta, ei oma ettevõtet ega sissetulekuid. Kostjale ei kuulu ühtegi maaelamut ning kostja ise on sunnitud elama üürikorteris ja sotsiaalabist. Hageja elab õpilaskodus, mistõttu ei saa nõustuda nõutava elatise summaga. Hageja ema käitumise tagajärgede tõttu otsustas lastekaitse suunata hageja õpilaskodusse ja edaspidisel vajadusel leida hagejale asenduspere. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus rahuldas
4. novembri
5. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 166 eurot kuus alates
6. novembrist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (XXXX) ja elatise 1660 eurot (10 x 166) perioodi
7. jaanuarist 2022 kuni
8. novembrini 2022 eest. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 332 eurot perioodi
9. november 2021 –
10. detsember 2021 eest. Maakohus jättis hagi 2 eespoolnimetatud summasid ületavas osas rahuldamata. Maakohus määras elatise tasumise iga kalendrikuu eest ette, elatis kuulub igakuise maksena ülekandmisele hageja ema pangakontole (konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank, selgitusega „elatis A.A.“). Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem, kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aasta baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 7 näeb ette, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hageja palus mõista kostjalt välja elatise 292 eurot, mis vastas kuni

1. detsembrini 2021 kehtinud elatise miinimummäärale. Ka alates
2. jaanuarist 2022 on hageja taotlenud kostjalt jätkuvalt miinimummääras elatise väljamõistmist, mis ei ole alates
3. jaanuarist 2022 kehtiva seaduse järgi enam ½ töötasu alammäärast ehk 292 eurot, vaid oli perioodil
4. jaanuarist 2022 kuni
5. märtsini 2022 213 eurot 44 senti kuus ning alates
6. aprillist 2022 225 eurot 64 senti kuus. Üldjuhul saab eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Kuna hageja nõudis elatist miinimummääras, siis ei olnud hagejal vajalik esitada tõendeid kulude suuruse kohta. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu
7. juuni
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27). Eeltoodust tulenevalt vastavad maakohtu hinnangul hageja igakuised kulud vähemalt kahekordsele miinimumelatise suurusele. See, et hageja elab nädala sees õpilaskodus, ei vähendada hageja igakuiste esmavajaduste rahuldamiseks kuuluvate kogukulude suurust. Kostjal on Eesti Töötukassa
9. oktoobri
10. a otsusega nr XXXXXXXXXXXXX tuvastatud puuduv töövõime
11. septembrist 2020 –
12. septembrini 2025 (dtl 42, 100).

§ 102lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on märkinud, et ta ei ole võimeline puuduva töövõime tõttu hagejale nõutud summas elatist maksma. Kohtule esitatud konto väljavõttest (dtl 73) ning Eesti Töötukassa andmetest (dtl 100) nähtub, et kostja igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus ning sotsiaaltoetus kokku 3 umbes 500 eurot kuus. Hageja ema igakuiseks sissetulekuks on konto väljavõttest (dtl 76–78) nähtuvalt töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, peretoetus ja toetus hooldamise eest kokku umbes 528 eurot. Lisaks on hageja ema kontole laekunud perioodil

1. juulist 2021 –
2. veebruarini 2022 regulaarseid ülekandeid A. ja P.A. kogusummas 1379 eurot, mis teeb lisaks umbes 172 eurot kuus. Seega ei ole vanemate sissetulekud samas suurusjärgus ning hageja ema igakuine keskmine sissetulek on umbes 200 eurot suurem. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu
3. mai
4. a otsus nr 3-2-1-33-11, p 20). Maakohus leidis, et käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis kinnitavad, et kostjalt miinimumsummas väljamõistetav elatis oleks kostjale tema sissetuleku juures ebamõistlikult koormav ja paneks kostja olukorda, kus temal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit. Konto väljavõttest (dtl 73) nähtuvalt ei laeku kostjale töötasu, mis kinnitab kostjal ametliku töökoha puudumist ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjale kuuluks kinnistuid, mistõttu hageja sellekohased väited on jäänud paljasõnaliseks ning tõendamata. Praegusel juhul esinevad erandlikud asjaolud, mis annavad aluse

§ 102lg 2 alusel elatise vähendamiseks.

Arvestades hageja esindaja ning kostja erinevaid sissetulekuid, kostja ja lapse ülalpidamise ühetaolisuse standardit, vanema suutlikkust elatist tasuda ja asjaoluga, et kostjal on alates

1. septembrist 2020 tuvastatud puuduv töövõime tähtjaga kuni
2. septembrini 2025 (dtl 42, 100), on maakohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetavat elatist vähendada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates hagi esitamisest
3. jaanuarist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 166 eurot kuus.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on nimetatud paragrahvi tõlgendades selgitanud (Riigikohtu

1. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12), et selle mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kuna ülalpidamisnõue on suunatud lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on selle nõude eesmärgiks tagada toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige lapse olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Vajaduse ilmnemisel tuleb elatise nõue esitada pikema viivituseta. Hageja on märkinud, et kostja on tasunud elatist kaootiliselt, esitamata kohtule tõendeid, et ta oleks kostjalt alates maist
2. a ülalpidamiskohustuse täitmist nõudnud. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses avalduse elatise väljamõistmiseks novembris
3. a, millest alates saab kohtu hinnangul lugeda tõendatuks ka hagejapoolne elatise nõudmise asjaolu. Lähtuvalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks tagasiulatuva elatise nõue rahuldada osaliselt ning välja mõista kostjalt tagasiulatuv elatis perioodil november – detsember
4. a summas 332 eurot (2 x 166). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4
5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 451 eurot 28 senti (2 x 225,64) perioodi
6. november
7. a kuni
8. detsember
9. a eest, 2256 eurot 40 senti (10 x 225,64) perioodi
10. jaanuar
11. a kuni
12. november
13. a eest ning elatis 225 eurot 64 senti kuus alates
14. novembrist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (XXXX). Miinimumelatise summa korrigeeritakse igal aastal vastavalt tarbijahinnaindeksile. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus põhjendanud elatise alla miinimummäära vähendamist. Samuti ei ole maakohus väljamõistetud elatise suurust 166 eurot põhjendanud. Maakohus on vääralt lugenud hageja ema sissetulekute hulka ka sugulaste poolt tehtud makseid. Maakohus on ilma kontrollimata lähtunud kostja väidetest, et ta ei tööta ning tal pole sissetulekuid. Hagejale teadaolevalt on kostjal olemas töökoht ja sissetulek. Asjaolu, et kostja kontole ei laeku töötasu, näitab, et ta töötab mitteametlikult. Hageja ei esita miinimumelatise määrast suuremat nõuet, seega ei pea ta oma vajadusi põhjendama. Hageja ei ela õpilaskodus kogu õppeperioodi jooksul, vaid on seal vastavalt vajadusele. Kostja on teadlik hageja tervislikust seisundist, hagejale määratud puudest. Kostja ei tegele hagejaga ega tunne hageja kasvatamise vastu huvi. Pärast maakohtu otsuse tegemist on kostja teinud hagejale kaks ülekannet kokku 1992 eurot (1660+332).
15. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja täidab kohtuotsust ning on võtnud selleks kiirlaenu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsust olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5). Asja lahendamisel on maakohus jätnud välja selgitamata olulised asjaolud, rikkudes eelmenetluse ülesandeid elatisenõude lahendamisel. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendiga.
17. Hageja esitas elatisenõude maksekäsu kiirmenetluses
18. novembril
19. Seoses kostja esitatud vastuväitega jätkus menetlus hagimenetluses. Hageja taotles
20. detsembri
21. a hagis tagasiulatuva elatise 752 euro väljamõistmist
22. a kuue kuu (mai, august, september, oktoober, november ja detsember) eest ning igakuise elatise 292 eurot väljamõistmist alates
23. jaanuarist
24. Hageja taotles elatise hagiavalduse esitamise ajal kehtinud miinimummääras väljamõistmist. Elatise 292 euro väljamõistmise nõuet kinnitas hageja ka kohtule
25. jaanuaril 2022 esitatud menetlusdokumendis (dtl 47–48). Kohtumenetluse kestel muutusid ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid. Kohus peab juhtima poolte tähelepanu sellele, et menetluse kestel on materiaalõigus muutunud, selgitama pooltele sellega kaasnevat menetluslikku olukorda ning andma pooltele võimaluse vajaduse korral nõuet täpsustada, täiendavaid asjaolusid välja tuua ja tõendeid esitada. Muutunud materiaalõiguse tõttu nõude täpsustamine on käsitatav nõude suurendamise või vähendamisena, mis ei ole TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt hagi muutmine. Kohtu selgitamiskohustus hõlmab kohustust paluda hagejal muutunud materiaalõiguse tõttu vajaduse korral nõuet täpsustada, selgitada tõendamiskoormise muutumist ning juhtida vajaduse korral tähelepanu täiendavate asjaolude tõendamise vajadusele (Riigikohtu
26. juuni
27. a otsus 5 tsiviilasjas nr 2-19-19160, p-d 13.1.–13.2., 14.1.). Üldjuhul on nõuded kohtu selgitamiskohustusele kõrgemad, kui menetlusosalistel ei ole professionaalseid esindajaid. Käesolevas asjas esindab hagejat seaduslik esindaja ning kostja osaleb kohtumenetluses ise. Kui hageja soovib pärast
28. jaanuari 2022 saada igakuist elatist 292 eurot ning see ületab hageja elatise suuruse kehtiva

§ 101

alusel, peab kohus hagejale selgitama, et hagejal on tõendamiskoormis selles, et tema vajadused kuus on vähemalt 584 eurot. Kui hageja soovib saada elatist

§ 101alusel arvutatud määras, peab kohus kontrollima alates 1.

jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101kohaldamise eelduste täitmist.

Maakohus ei ole palunud hagejat täpsustada, kas hageja taotleb alates

1. jaanuarist 2022 ülalpidamist kehtivas õiguses sätestatud ulatuses või soovib ta endiselt 292 euro suuruse elatise väljamõistmist. Ekslik on maakohtu otsuse p-s 14 märgitu, et alates
2. jaanuarist 2022 on hageja taotlenud kostjalt jätkuvalt miinimummääras elatise väljamõistmist.
3. jaanuari
4. a menetlusdokumendis tugines hageja endiselt elatise suurusele 292 eurot, kuna see oli elatise miinimummäär hagi esitamise ajal (dtl 48). Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada pooltele materiaalõiguse muutumisega kaasnenud nõude täpsustamise vajadust ja sellest tulenevalt selgitada pooltele vajadusel tõendamiskoormist.
5. Nii hagi esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse, kui ka alates
6. jaanuarist 2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse kohaselt ei või üldjuhul igakuine elatis olla väiksem kui seadusega kehtestatud miinimummäär. Siiski saab elatist vähendada alla seadusega kehtestatud miinimummäära seaduses sätestad eelduste esinemisel (

§ 102). Nii hagi esitamise ajal, kui ka alates 1.

jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 102lg 2 annab kohtule õiguse mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära.

Mõjuvale põhjusele

§ 102

lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 10;). Kostja põhilisteks vastuväideteks on olnud hageja nõude suuruse tõendamatus, kostja puuduv töövõime ning sissetuleku puudus. Lisaks leidis kostja, et elatise nõue ei ole põhjendatud, kuivõrd hageja elab õpilaskodus. Kostja palus hageja kulutuste arvutamisel arvestada hageja ema poolt saadavate toetuste ja hageja elamisega õpilaskodus ja asenduskodus. Lisaks palus kostja kohtul teha väljavõtted registritest viimase kümne aasta kohta kostja töötamise, sissetulekute, ettevõtluse, vara, sh kinnistute kohta. Pooled vaidlesid muuhulgas selle üle, kas kostjale kuulub kinnisvara või mitte. Kohtu ülesanne on välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud

§ 101alusel elatise suuruse arvutamiseks.

Kohus saab

§ 101

alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil.

1. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (Riigikohtu
2. veebruari
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 15). Maakohus, viidates TsMS §-le 230 kui üldnormile tõendamise kohta, kohustas
4. veebruaril 2022 (dtl 50) kostjat ja hageja ema esitama pangakontode väljavõtted ning kokkuvõtted tulude kohta. Muid tõendeid, sh kostjal kinnisvara olemasolu või selle puudumise kohta, ei ole maakohus nõudnud ega ise vastavaid tõendeid kogunud. Maakohus leidis kohtuotsuses, et kohtule ei ole esitatud tõendeid kostjal kinnisvara olemasolu kohta ning hageja sellekohased väited on jäänud tõendamata. Maakohus oleks pidanud tõendamiskoormist selgitama, sh 6 lahendama kostja taotluse tõendite kogumiseks. Maakohus nõudis küll Eesti Töötukassalt andmeid kostja töötuskindlustushüvitise kohta, kuid muude tõendite kogumist maakohtu poolt ega pooltelt esitamise nõudmist tsiviilasja materjalidest ei nähtu.
5. Mõjuvad põhjused on

§ 102lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna.

Kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

§ 101

alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18;
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12). Ka alates
5. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise puhul võib mõjuv põhjus endiselt olla muu hulgas asjaolu, millele on viidatud

§ 101lg-tes 5–7.

Kostja tugines asjaolule, et hageja viibib õpilaskodus või asenduskodus, mistõttu elatisenõude rahuldamine ei ole põhjendatud. Hageja kinnitas kohtule, et hageja viibib mõnda aega ka õpilaskodus (dtl 48). Tõendeid hageja õpilaskodus viibimise kohta ei ole kumbki pool esitanud. Asjaolu, et lapsevanemaga lepiti kokku, et hageja hakkab elama kooli ajal õpilaskodus, nähtub kostja poolt esitatud kokkuvõttest lastekaitsetöötaja ja arsti kirjeldusest, mille maakohus jättis asja lahendamisel tähelepanuta. Väljavõttest ei selgu, mis ajast ning kui kaua hageja õpilaskodus tegelikkuses viibib. Iseenesest ei pruugi ainuüksi see, et hageja elab nädala sees õpilaskodus olla aluseks hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude suuruse vähendamiseks. Samas võib aga asjaolu, et märkimisväärne osa hageja igapäevastest kulutustest kantakse erinevate toetuste abil (eluaseme, toidu jms tagamisel) mõjutada nende tema ülalpidamisega seotud kulude suurust, mis jääksid tema vanemate kanda. Õpilaskodu kohad võivad olla riiklikult toetatud, mis tähendab, et õpilaskodus elava lapse kulud kaetakse kas osaliselt või täielikult riigi arvelt. Sellest tulenevalt võib olla kostja vastuväide, et õpilaskodus elamist tuleb elatise suuruse määramisel arvestada, põhjendatud. Selleks tuleb aga tuvastada, kui suure osa ajast viibib hageja õpilaskodus, mis on õpilaskoduga seotud kulude suurus ning kes neid kulusid kannab. 11.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Senise kohtupraktika kohaselt ei tule elatise miinimummääras nõudmisel lapse vajadusi ja kulutusi tõendada. Ringkonnakohus leiab, et sama seisukoht kehtib ka alates

1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud elatise väljamõistmise regulatsiooni suhtes. Lapse vajadusi tuleb hinnata aga juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (Riigikohtu
2. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14). Maakohus ei ole lapse vajadusi hinnanud. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole elatise just summas 166 eurot kuus väljamõistmist põhjendanud. Miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Maakohus ei ole kaalunud elatise alla miinimummäära väljamõistmisel lapse ja vanema huve. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata hageja vajadusi, kostja sissetulekut ja varalist seisundit juhul, kui maakohus leiab, et on alust kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks.
3. Hageja taotles hagiavalduses ka tagasiulatuva elatise 1752 eurot väljamõistmist
4. a kuue kuu (mai, august, september, oktoober, november ja detsember) eest. Maakohus jättis selle nõude rahuldamata. Kuigi hageja ei vaidlusta maakohtu otsust selle nõude rahuldamata jätmise osas, tuleb ringkonnakohtu hinnangul saata tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumisse tervikuna järgnevatel põhjendustel. Maakohus rahuldas tagasiulatuva elatise nõudena hageja elatisenõude perioodi november – detsember
5. a eest.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse 7 täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. TsMS § 486 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite. Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 22. novembril 2021 ning eespoolmärgitust tulenevalt loetakse sellest hetkest hagi esitatuks. Seega ei ole november – detsember 2021. a elatise nõude puhul tegemist tagasiulatuva elatisenõudega

§ 108tähenduses.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eespoolmärgitud arvestada.

1. Maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata eelkõige põhjusel, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks alates maist 2021 ülalpidamiskohustust täitnud. Juhul, kui maakohtu hinnangul oli kostjalt kohtuväliselt elatise nõudmine tagasiulatuva elatisenõude rahuldamise eelduseks, tulnuks maakohtul hagejale tõendamiskoormist selgitada. Maakohus ei ole seda teinud. Ringkonnakohus märgib, et tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks ei ole asjaolu, et selle eelneva aasta jooksul oleks elatist kohtuväliselt nõutud. Oluline on, et elatise maksmise kohustust on rikutud. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel juhul, kui tagasiulatuva elatise nõudmine seaks kostja äärmiselt raskesse olukorda.
2. Ringkonnakohus leiab, et kuigi pooled väljendasid nõusolekut asja kirjaliku lahendamisega, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel ning menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt kaaluda kohtuistungi korraldamist (TsMS § 2, § 341 lg 1). Kohtuistungi esemeks on põhimõtteliselt tsiviilõigusliku kohtuasja kogu sisu nii oma materiaalõiguslikust kui ka menetlusõiguslikust küljest. Kohtuistungil võivad pooled sõltuvalt menetlusstaadiumist, vastaspoole käitumisest ja kohtu selgitustest esitada taotlusi, tuua esile asjaolusid ja anda selgitusi, mis oma üksikasjades ei pruugi väljaspool tegelikku istungiolukorda olla kindlalt ettenähtavad.
3. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada (Riigikohtu
4. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 8