Obsah (7)

§ 654§ 466§ 5§ 171§ 175§ 218§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-21

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta 4 rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ükski hageja väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõigile esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning rahuldanud hagi õigesti osaliselt. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

§ 654lg 6 alusel oma otsuses korrata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 7. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Seega on maakohtu otsus

§ 466lg 3 esimese lause järgi selles osas jõustunud.

Apellatsioonimenetluses on vaidluse all hageja põhinõude osa, mis ületab 1100 eurot, samuti viivisenõue.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus ei võinud taastusremondi väärtuse välja mõistmisel arvestada sellega, et auto oli hageja jaoks subjektiivselt väärtuslik. VÕS § 132 lg 3 esimene lause näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Viidatud paragrahvi kolmanda lõike teise lause järgi tuleb juhul, kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg-le
2. Riigikohus on selgitanud, et üksnes see, et kahjustatud asja taastamise kulu ületab asja kahjustamise eelset väärtust, ei anna veel alust kohaldada VÕS § 132 lg 3 teist lauset, ja et sõiduauto taastamise kulude hüvitamise nõude korral tuleb muu hulgas arvestada, kas konkreetne sõiduauto võib olla selle omaniku jaoks subjektiivselt väärtuslikum, näiteks seetõttu, et talle on teada auto tehnilised probleemid (Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-54-06, p 15). 9.

§ 5lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel.

Seega on hageja ülesanne tuua välja asjaolud ning nende asjaolude alusel kvalifitseerib kohus nõude õiguslikult ja lahendab selle. Asjaolud, millest on võimalik järeldada, et auto oli hagejale subjektiivselt väärtuslik, on hageja ringkonnakohtu hinnangul menetluses ka esile toonud.

1. Nimelt on hageja menetluses läbivalt tuginenud sellele, et asjaolusid arvestades ei ole 2200 euro suurune remondikulu ebamõistlik. Hageja on esile toonud, et tema elukaaslane on lasknud vahetada auto mootori ja teinud autole muid kulutusi. Maakohus leidis neile asjaoludele tuginedes õigesti, et auto subjektiivset väärtuslikkust hageja jaoks saab mh järeldada sellest, et hageja oli kursis auto tehnilise seisukorraga. Vanema auto ostmisel ja selle remontimisel on teadmine sellest, millised võivad olla autoga seotud probleemid, olulise tähendusega. Asjaolule, et hageja elukaaslane on autot remontinud ja selle mootori vahetanud, ei vaielnud kostja maakohtu menetluses ka vastu, mistõttu ei olnud hagejal vaja seda tõendada.
2. Lisaks on hageja esindaja maakohtu istungil selgitanud, et see auto on eriline, kuna tegu on mudeliga, mis on toodetud turustamiseks Põhja-Ameerika turul, mitte klassikalise Euroopa turul müüdava mudeliga. Hageja esindaja on esile toonud, et kõnealune automudel on Euroopa turul müüdavatest autodest erinev, sellel on palju lisavarustust ja selle teevad mh eriliseks spetsiifilised osad, nt teistsugused esituled. Lisaks on hageja esindaja selgitanud, et hüvitise saamise põhjus on, et perekond soovib just seda autot edasi kasutada. Seega on hageja toonud maakohtu menetluses välja auto subjektiivsele väärtuslikkusele viitavad asjaolud. Ringkonnakohtu arvates ei ole tähendust sellel, et auto registreeriti esimest korda Eestis
3. detsembril 2019 ja et liiklusõnnetus toimus
4. jaanuaril 2020, kuna auto subjektiivne väärtuslikkus ei pea tulenema üksnes sama omaniku pikast kasutusajast.
5. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et esiletoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes ei ole hagejale auto taastusremondi maksumuse hüvitamine praegusel juhul ebamõistlik. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses toonud kohtu ette asjaolusid, mis auto subjektiivse väärtuslikkuse ümber lükkaksid. 5
6. Kostja vaidleb vastu ka hageja viivisenõudele ja leiab, et temalt ei saa viivist välja mõista, kuna hageja ei ole teatanud kostjale oma kontonumbrit. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei saa praegusel juhul tugineda hageja vastuvõtuviivitusele ja vältida sellega temalt viivise väljamõistmist. Selle vältimiseks näeb seadus ette võlgnetava raha hoiustamise võimaluse. Hoiustamise korra kehtestab VÕS § 120, mille lg 1 näeb ette, et võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral võib võlgnik võlgnetava raha võlausaldaja jaoks notari juures hoiustada. Kostja ei ole seda võimalust kasutanud.
7. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas.
8. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud

§ 171lg 1 alusel jätta kostja kanda.

16. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulud apellatsiooniastmes 720 euro 72 sendi suurune õigusabikulu (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud apellatsioonkaebusega tutvumisele 2 tundi, vastuse koostamisele ja esitamisele 2 tundi 22 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamisele ja esitamisele 15 minutit. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. 17.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218kohaselt.

Hagejat on apellatsioonimenetluses esindanud vandeadvokaat.

1. Hageja esindaja tunnitasu (130 eurot ilma käibemaksuta ja 156 eurot koos käibemaksuga) on mõistliku suurusega.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja apellatsiooniastme õigusabi maht mõnevõrra ülepaisutatud. Hageja esindaja esitas apellatsiooniastmes vastuse apellatsioonkaebusele, milles ei ole ühtegi praeguse menetluse seisukohast spetsiifilist õiguslikku käsitlust. Sellest tulenevalt loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks apellatsioonimenetluses 3 tundi ehk 3 ×156 = 468 eurot (koos käibemaksuga). See summa tuleb kostjalt hageja kasuks ka välja mõista. 20.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt