lg 2 p 3,
lg 1 järgi; R K süüdistuses
lg 2 p 3,
lg 1,
lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav MK Kaitsja Elukoht XXX, isikukood XXX, XXX, XXX, emakeel – XXX, ei tööta ega õpi Kriminaalkorras karistamata Tõkend – ei olnud kohaldatud vandeadvokaat Oleg Gorškaljov Süüdistatav RK Elukoht XXX, isikukood XXX, XXX, XXX, emakeel – XXX, ei tööta ega õpi, arvel Eesti Töötukassas Kriminaalkorras karistamata Tõkend - ei olnud kohaldatud Kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev R K seaduslik esindaja AK Kohtuistungi toimumise aeg 10. märts 2023 1
lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. Tunnistada M K süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 03.11.2022 kuni 04.11.2022, s.o 2 (kaks) päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui M K ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 2¹, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt kohustub ta: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. KrMS § 310¹ ja VÕS § 1055 alusel kohaldada kannatanu D P (ik XXX) eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks süüdistatav M K suhtes lähenemiskeeldu tähtajaga 3 (kolm) aastat, keelates M K: läheneda D P avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes D P viibimiskohtades lähemale kui 10 (kümme) meetrit ning suhelda D P nendes kohtades. Kannatanu D P kohtumisel on M K kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda kannatanust vähemalt 10 (kümme) meetri kaugusele; läheneda D P elukohale aadressil XXX lähemale kui 10 (kümme) meetrit; 2
Tunnistada R K süüdi
Tunnistada R K süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 02.11.2022 kuni 04.11.2022, s.o 3 (kolm) päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui R K ei pane 2 (kahe) aasta 9 (üheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt kohustub ta: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. KrMS § 310¹ ja VÕS § 1055 alusel kohaldada kannatanu D P (ik XXX) eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks süüdistatav R K suhtes lähenemiskeeldu tähtajaga 3 (kolm) aastat, keelates R K: läheneda D P avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes D P viibimiskohtades lähemale kui 10 (kümme) meetrit ning suhelda D P nendes kohtades. Kannatanu D P kohtumisel on R K kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda kannatanust vähemalt 10 (kümme) meetri kaugusele; läheneda D P elukohale aadressil XXX lähemale kui 10 (kümme) meetrit; 3
Samuti süüdistatakse M K selles, et ta 26.10.2022 kell 10.16 ja kell 20.21 saatis kolmanda isiku vahendusel D P mitu tervisekahjustuse tekitamisega ähvardava sisuga häälteadet, mis sisaldasid fraase nagu „/-/öelge D D kaudu, et las ta valmistab oma tagumikku“ ja „Ütle D, et ma näen teda, siis murran temale näo“. Kuna M K oli eelnevalt olnud kannatanu suhtes füüsiliselt vägivaldne, tundis kannatanu D P reaalset ohtu enda elule ja tervisele, mistõttu kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Seega M K süüdistatakse tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises, kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist, s.o
2. R K süüdistatakse selles, et ta 15.08.2022 kella 23.47 paiku Narvas Uusküla tn 11 juures asuvas bussipeatuses lõi koos M K A S korduvalt käte ja jalgadega keha erinevatesse piirkondadesse. Eelnevalt kirjeldatud tegevusega tekitati kannatanule A S füüsilist valu ja kehavigastusi – kahe esihamba vigastus, marrastus nina piirkonnas. R K süüdistatakse selles, et ta 12.10.2022 kella 20.30 paiku Narvas Energia tn 5 asuva kortermaja taga paikneval mänguväljakul lõi D P korduvalt rusikatega pea piirkonda, kusjuures osad rusikalöögid tabasid D P käsi, kuna viimane kaitses kätega nägu. Samuti D D lõi D P rusikatega pea ja keha piirkonda. Eelnevalt kirjeldatud tegevusega tekitasid R K ja D D kannatanule D P füüsilist valu. Samuti R K süüdistatakse selles, et ta 14.10.2022 kella 23.40 paiku XXX asuvas korteris, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, lõi J S korduvalt rusikaga pea ja näo piirkonda. D D ründas samal ajal J S ning lõi teda samuti korduvalt rusikaga näo piirkonda. Eelnevalt kirjeldatud teoga tekitati kannatanule J S füüsilist valu ja kehavigastusi – hematoom ja kriimustused näo piirkonnas, hambavigastus. Seega R K süüdistatakse teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalises väärkohtlemises, kui see on toime pandud korduvalt, s.o
R K süüdistatakse selles, et ta esitas 06.06.2022 kell 07.48 telefoninumbrilt XXX Häirekeskuse lühinumbril 112 helistades vale kaebuse selle kohta, et 06.06.2022 hommikul lõi tema isa A K teda tüli käigus tolmuimeja metallist toruga vastu jalga. Ka sündmuskohale saabunud politseiametnikele väitis R K, et 06.06.2022 hommikul lõi A. K teda tüli käigus tolmuimeja metallist toruga vastu jalga. 01.09.2022 toimunud kohtuistungil eitas kannatanu R K igasugust füüsilist kontakti enda ja A K vahel 06.06.2022 hommikul. R K selgitas kohtuistungil, et kohtueelses menetluses antud ütlused on valed ning teda ajendas neid ütlusi andma viha isa vastu. Kuna nende vahel tekkinud tüli oli väga agressiivne, siis ta tahtis, et isa viiakse minema. Tal oli samal päeval eksam ja ta tahtis üksi kodus olla, et rahulikult eksamiks ette valmistuda. Tolmuimeja toru nimetas just seetõttu, et toru oli tal käes, kuna tahtis isa hirmutada. Seega R K süüdistatakse teadvalt vale kaebuse esitamises kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt, s.o
319 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samuti süüdistatakse R K selles, et ta andis 06.06.2022 ajavahemikul kell 14.15 kuni 15.55 Narvas kriminaalasjas nr 22233000489 (1-22-4268) kannatanuna ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt 06.06.2022 hommikul lõi ta isa A K teda tüli käigus tolmuimeja metallist toruga vastu jalga. Kannatanuna ülekuulamisel oli R K hoiatatud, et teadvalt vale ütluse andmise eest järgneb vastutus
§-de 318 ja 320 järgi. R K kinnitas ülekuulamise protokollil oma allkirjaga, et on vale ütluse andmise tagajärjest teadlik. 01.09.2022 toimunud kohtuistungil eitas kannatanu R K igasugust füüsilist kontakti enda ja A K vahel 06.06.2022 hommikul. R K selgitas kohtuistungil, et kohtueelses menetluses antud ütlused on valed ning teda ajendas neid ütlusi andma viha isa vastu. 5
3. Kooskõlas süüdistatava M K, tema kaitsja v.adv. Oleg Gorškaljov ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 28.02.2023 sõlmitud kokkuleppega
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus M K karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus M K karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista M K liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka M K poolt eelvangistuses viibitud 2 päeva, s.o 03.11.2022 kuni 04.11.2022. Ärakandmata karistus on 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud kandmata karistus, s.o 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva vangistust täielikult täitmisele pööramata, kui M K ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib
lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 2¹, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, nimelt M K on kohustatud: elama kohtu poolt määratud elukohas, s.o XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Katseaja kulgemist hakatakse lugema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele tuleb kohaldada KrMS § 310¹ ja VÕS § 1055 alusel kannatanu D P (ik XXX) kaitseks M K (ik XXX) kannatanu suhtes lähenemiskeeld 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest, keelates M K: läheneda kannatanule D P avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes kannatanu viibimiskohtades lähemale kui 10 meetrit ning suhelda kannatanuga nendes kohtades; viibida kannatanu D P elukohas aadressil XXX ja selle lähiümbruses mitte lähemal kui 10 meetrit; võtta kannatanu D P ühendust erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu; viibida kannatanu D P õppekohas XXX aadressil XXX ja selle lähiümbruses mitte lähemal kui 10 meetrit. Kannatanu D P kohtumisel on M K kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda kannatanust vähemalt 10 meetri kaugusele. Süüdistatav tunnistab kannatanute poolt esitatud tsiviilhagisid ning on nõus, et kohus mõistab temalt kannatanute kasuks välja tsiviilhagides märgitud summad. Kannatanute A S ja D P esitatud tsiviilhagid kuuluvad väljamõistmisele M K solidaarselt R K. Pooled leppisid kokku ka selles, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb jätta menetluskulud, s.o sundraha 1087.50 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 775.80 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses osutatava õigusabi eest, riigi kanda. 4. Kooskõlas R K, tema kaitsja v.adv. abi Irina Gromtsevi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 28.02.2023 sõlmitud kokkuleppega
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus R K karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus R K karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus R K karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R K poolt eelvangistuses viibitud 3 päeva, s.o 02.11.2022 kuni 04.11.2022. Ärakandmata karistus on 2 aastat, 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud kandmata karistus, s.o 2 aastat, 5 kuud ja 27 päeva vangistust täielikult täitmisele pööramata, kui R K ei pane 2 aasta ja 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib
lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, nimelt R K on kohustatud: elama kohtu poolt määratud elukohas, s.o XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Katseaja kulgemist hakatakse lugema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele tuleb kohaldada KrMS § 310¹ ja VÕS § 1055 alusel kannatanu D P (ik XXX) kaitseks R K kannatanu suhtes lähenemiskeeld 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest, keelates R K: läheneda kannatanule D P avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes kannatanu viibimiskohtades lähemale kui 10 meetrit ning suhelda kannatanuga nendes kohtades; viibida kannatanu D P elukohas aadressil XXX ja selle lähiümbruses mitte lähemal kui 10 meetrit; võtta kannatanu D P ühendust erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu; viibida kannatanu D P õppekohas XXX aadressil XXX ja selle lähiümbruses mitte lähemal kui 10 meetrit. Kannatanu D P kohtumisel on R K kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda kannatanust vähemalt 10 meetri kaugusele. Süüdistatav tunnistab kannatanute poolt esitatud tsiviilhagisid ning on nõus, et kohus mõistab temalt kannatanute kasuks välja tsiviilhagides märgitud summad. Kannatanute A S ja D P esitatud tsiviilhagid kuuluvad väljamõistmisele R K solidaarselt M K. Pooled leppisid kokku ka selles, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb jätta menetluskulud, s.o sundraha 1087.50 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 726 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses osutatava õigusabi eest, riigi kanda. 5. Kohtuistungil süüdistatavad avaldasid, et saavad sõlmitud kokkulepetest aru, nõustuvad nendega, andsid vabatahtlikult nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkulepete sõlmimisel avaldasid oma tõelist tahet. Süüdistatavad nõustusid ka kriminaalmenetluse kulude osas sõlmitud kokkuleppega ning tsiviilhagide rahuldamisega kokkuleppes toodud viisil. Süüdistatavad nõustusid ka lähenemiskeelu kohaldamisega sellisena, nagu on kokkuleppes märgitud. 6. Prokurör ja süüdistatavate kaitsjad toetasid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppeid ning palusid need kohtul kinnitada. Samuti palus prokurör teha protokollilise paranduse lähenemiskeelu kohaldamise sõnastuse osas mõlemas kokkuleppes ning arvestada sellega kokkulepete kinnitamisel. Süüdistatavad ning nende kaitsjad nõustusid prokuröri taotlusega kokkulepete protokolliliseks muutmiseks. Ka R K seaduslik esindaja toetas sõlmitud kokkulepet. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7. Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on seisukohal, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepete sõlmimine vastab nende tõelisele tahtele. Taotletud karistused vastavad süüdistatavate süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Samuti nõustusid nii prokurör kui süüdistatavad ning 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.