KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. märtsil 2023, Tartu kohtumajas kohtuistung 02.03.2023 Väärteoasja number 4-23-17 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Peet Teidearu Kohtuistu

§ 218lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

Rahatrahvi tasumise tähtaeg oli 02.01.

1. Otsus jõustus 03.01.
2. Kuna A. Nikonov rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Anne Böckler, täiteasi nr 182/2020/279). 29.11.2022 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 02.01.2023 esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse A. Nikonovile asenduskaristuse kohaldamiseks. A. Nikonovi tasumata rahatrahvi summa on 120 eurot. Menetlusosalise seisukoht Kohtuistungil selgitas A. Nikonov, et tal on üldkasulikku tööd, mida ta peab tegema. Süüdlane palub karistuse asendada üldkasuliku tööga. Eelmine kord asendati ÜKT-ga. A. Nikonov tunnistab enda viga, et kohtuistungile varasemalt ei tulnud. Süüdlasel on rahatrahv tasumata, sest ta ei saa käesoleval hetkel tööd leida, kuna terve aja peab tegelema üldkasuliku töö tundide sooritamisega. Küll aga A. Nikonov jätkuvalt otsib endale tööd. Lisaks on tal karistatus. Üldkasulikku tööd on veel teha 280 tundi, alguses oli 540 tundi, ja aega on teha 10 kuud. Eelmine kord oli määratud 4 tundi ja ta tegi need enda sõnul ära. Kohtu seisukoht A. Nikonovil on Politsei- ja Piirivalveameti 16.12.2019 otsusega väärteoasjas nr 2315,19,002627 määratud rahatrahv seniajani tasumata. A. Nikonov ei tasunud trahvisummat ära vabatahtlikult. Nurjus ka rahatrahvi sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Eelnevast saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu.

§ 72

lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. Kohus leiab, et A. Nikonovile määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga ning see omakorda üldkasuliku tööga. Kõrvutades üldkasulikku tööd arestiga, tuleb nentida, et see on ühiskonnale kasulikum kui aresti kandmine süüdlase poolt. Ka taotles A. Nikonov aresti asemel üldkasuliku töö tegemist. Kohus ei täheldanud, et A. Nikonovil oleks tervisest tulenevaid asjaolusid, mis takistaksid üldkasuliku töö tegemist. 2 Nikonovi tasumata rahatrahvi suuruseks on 30 trahviühikut.

§ 72lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi 10 trahviühikule 1 päev aresti.

Seega kujuneb A. Nikonovi asendusaresti pikkuseks 3 päeva.

§ 69

lg 1 teisest lausest omakorda tuleneb, et 1 päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Järelikult peab A. Nikonov asenduskaristusena tegema 5 tundi üldkasulikku tööd. Lähtuvalt

§ 69lg-st 3 tuleb A.

Nikonovil temale määratud üldkasulik töö ära teha 2 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidmisel asenduskaristuse täitmise tähtaja aegumine peatub. Kuna KrMS § 139 lg 5 kohaselt võib sundtoomisele allutatud isikut kinni pidada nii kaua, kui see on vajalik sundtoomise aluseks oleva menetlustoimingu tegemiseks, kuid mitte kauem kui 48 tundi, siis süüdlase kinnipidamise aega ei arvestata asenduskaristuse kandmise aja hulka. Kohus siinkohal ka selgitab süüdlasele, et kohtu poolsel kohtuistungi määramisel tuleb sellele igal juhul kohale tulla, sõltumata kohtusse helistamisest või kirja kohtule saatmisest. Nimelt on kohtu otsustada, kas määratud karistus asendatakse üldkasuliku tööga või arestiga – see ei ole süüdlase valida. Vabaduse võtmise otsustamiseks tuleb aga isikul olla alati kohtuistungil kohal. Kohtuistungile kutsutud isik võib temale varasemalt määratud üldkasuliku töö mõnel teisel ajal järele teha, teavitades sellest nii ÜKT juhendajat kui ka kriminaalhooldajat. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 3