← Eesti

2-23-3295/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-3295 Tsiviilasi E.A. avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Viru Maakohtu
  2. märtsi 2023 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.A. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: E.A. (avaldaja), isikukood XXXXXXXXXXX, esindaja advokaat Deniss Matvejev Puudutatud isik I: A.A., isikukood XXXXXXXXXXX Puudtatud isik II: B.B., sündinud XXXXXXXXXXX RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. märtsi 2023 määrus.
  5. Saata avaldus maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks.
  6. Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
  7. E.A. (avaldaja) esitas avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja Venemaa Föderatsiooni kodanik ja elab Eesti Vabariigis tähtajalise elamisloa alusel. Elamisloakaart oli välja antud
  8. jaanuaril 2022 ja kehtis kuni
  9. detsembrini
  10. Esitati taotlus elamisloa pikendamiseks, mida menetletakse. Avaldaja on abielus C.C., kes elab Narva linnas. Lapse isa on Venemaa Föderatsiooni kodanik B.B., kes elab Barcelonas. Laps A.A. (puudutatud isik I) on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes sündis Argentinas Buenos Aireses. A.A. elab Eesti Vabariigis tähtajalise elamisloa alusel, 1 elamisloakaart anti välja
  11. jaanuaril 2022 ja kehtis kuni
  12. detsembrini
  13. Lapse isa on keeldunud nõusoleku andmisest lapse elamisloa pikendamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
  14. Viru Maakohus jättis avalduse
  15. märtsi 2023 määrusega menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et vanematel ja lapsel puudub Eesti Vabariigis ühine elukoht. Seega tuleb lähtuvalt Eesti-Vene õigusabilepingu art 30 p 2 alusel kohaldada selle riigi seadusandlust, kelle kodanik on laps ehk Vene õigust. Kuna õigusabilepingu art 30 p 2 alusel tuleb kohaldada Vene õigust, siis lähtuvalt õigusabilepingu art-st 32 allub asi Venemaa Föderatsiooni kohtule või muule pädevale asutusele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  16. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, võtta avaldus menetlusse ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Maakohtu kohaldatud õigusabilepingu sätted on vastuolus õigusabilepingu eesmärgiga. Maakohtu kohaldatud õiguslepingu sätted võtavad avaldajalt ja tema lapselt ära õiguse pöörduda vabalt ja takistamatult Eesti kohtu poole. Kuna lapse harilik viibimiskoht on Eesti Vabariigis, siis kohaldamisele kuulub mitte õigusabileping, vaid Brüssel II bis määrus. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 2-17-11804 (p 21), et Brüsseli II bis määruse art 61 järgi kohaldub määrus olukorras, kus lapse alaline elukoht (harilik viibimiskoht) on Euroopa Liidu liikmesriigis. Ülejäänud juhtudel tuleb kohtualluvuse kontrollimisel lähtuda Eesti Vabariigile siduvatest välislepingutest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada, avaldus tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
  18. Õige on avaldaja seisukoht, et kohaldamisele kuulub Brüssel II bis määruse art 61, mille järgi kohaldub Brüsseli II bis määrus olukorras, kus lapse alaline elukoht (harilik viibimiskoht) on Euroopa Liidu liikmesriigis. Ülejäänud juhtudel tuleb kohtualluvuse kontrollimisel lähtuda Eesti Vabariigile siduvatest välislepingutest. (vt ka RKTKm 2-17-11804, p 21). Esitatud asjaoludel on selge, et lapse alaline elukoht (harilik viibimiskoht) on Eestis, seega tuleb kohaldada Brüssel II bis määruse art 8 lõiget 1, mille kohaselt on liikmesriigi kohtutel vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on avalduse esitamise ajal selles liikmesriigis. Määruse mõttes tähendab vanemlik vastutus kõiki lapse isiku või varaga seotud õigusi ja kohustusi, mis antakse füüsilisele või juriidilisele isikule kohtuotsusega, seaduse alusel või õigusliku toimega kokkuleppe põhjal; see mõiste hõlmab eestkosteõigust ja suhtlusõigust (määruse art 2 p 7). Seega on selle sättega hõlmatud ka ühise hooldusõiguse lõpetamine ning avaldus allub Eesti kohtule.
  19. Menetluskulude jaotus otsustab maakohus asja lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.