Obsah (4)

§ 100§ 108§ 99§ 101

2-22-13152 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-13152 Tsiviilasi A.T. hagi A

) paragrahvide 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab nimetatud sättele tuginedes ülalpidamist alates 01.07.2022 a. kuna eelnevalt andis kostja hagejale ülalpidamist vabatahtlikult. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejale kui oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eelkõige elatise maksmise teel. Hagejal on õigus nõuda kostjalt elatist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. 10.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt

§ 99

lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist

§ 101alusel arvutatud summas muutuva suurusena.

Hageja on

§ 101lg 1 alusel arvutanud hagi esitamise ajal elatise suuruseks 225,64 eurot.

Kostja hageja arvestuskäigu osas vastuväiteid ei esitanud. 01.01.2022. a jõustunud

§ 101

lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Elatise baassumma on nii hagi esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise ajal 209,20 eurot, millele lisandub Statistikaameti kodulehel avaldatud 2021.a keskmisest brutokuupalgast suurusega 3 1548 eurot 3%, s.o 46,44 eurot. Riiklike peretoetustena makstakse hageja eest lapsetoetust ning seetõttu tuleb väljamõistetavat elatist vähendada 1/2 lapsetoetuse võrra. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt oli kuni 31.12.
3. a lapsetoetuse suuruseks 60 eurot ning elatise summast tuli seega maha arvata 30 eurot. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetuse suuruseks 80 eurot ning elatise summast tuleb maha arvestada 40 eurot. Kuivõrd laps veedab isa juures keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus, selle arvelt elatisest mahaarvamisi teha ei tule. Seega on elatise summaks kuni 31.12.2022.a 225,64 eurot (209,20 + 46,44 – 30 = 225,64) ja alates 01.01.2023.a kuni 31.03.
4. a 215,64 eurot (209,20 + 46,44 – 40 = 215,64).
5. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja poolt 11.04.
6. a hageja ema pangakontole tasutud 2000 eurot tuleb arvestada elatisena tasutuks või mitte. Kostja väitel on nimetatud 2000 eurot tasutud elatise ettemaksuna ning selle arvelt tuleb lugeda tasutuks elatis tagasiulatuvalt alates 01.07.2022.a kuni 04.09.
7. a ning samuti ka ettemaksena tasaarvestada elatis alates hagi esitamisest kuni 2000 euro täitumiseni. Hageja vastuväidete kohaselt on tegemist hoopis hageja ema ja kostja vahelise ühise vara jagamisega seonduva maksega ning nimetatud summat ei saa elatise tasumisena arvestada.

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Seega on vanematevaheline kokkulepe elatise ettemaksmiseks iseenesest õiguslikult lubatav.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et elatise katteks ettemaksu tegemisel peab olema selgelt tõendatud, et nimetatud summa on mõeldud just ettemaksena tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise eest, mitte vanematevahelisest muus suhtest tulnud muu kokkuleppe või varalise kohustuse täitmisena. Kokkuleppe olemasolu ja sisu peab tõendama just kostja kui kokkuleppe olemasolule tuginev pool. Sama seisukoht on levinud ka kohtupraktikas (vt nt 16.02.2018 Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr XXX p 16). Seega peaks just kostja nimetatud 2000 euro puhul tõendama vastava elatise ettemaksmise kokkuleppe olemasolu kostja ja hageja ema vahel.
2. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole kostja veenvalt tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe nimetatud 2000 euro elatise ettemaksuna arvestamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid (nt e-kirjavahetus, sõnumivahetus Messengeri suhtlusrakenduses vms), millistest nähtuks kokkuleppe sõlmimine. Ka pangaülekande selgitusest ei nähtu, et tegemist oleks elatise tasumisega. Kui muidu on elatisemakse selgituseks märgitud „A.-le“, siis 11.04.
3. a ülekande selgituseks on märgitud „ülekanne“. Tavapärasest erinev ülekande selgitus viitab sellele, et nimetatud summa oli mõeldud erinevaks otstarbeks. Kohtu veendumust ei muuda ka kostja selgitus, et kuigi tavapäraselt kandis kostja hageja seaduslikule esindajale hageja elatise selgitusega „A.-le“, siis
4. aprilli
5. a ülekande selgitus on „kokkulepe“, kuivõrd kostja tasus elatise ette vastavalt hageja seadusliku esindajaga sõlmitud kokkuleppele. Kostja pole tõendanud ega eluliselt usutavalt põhistanud kokkuleppe sõlmimise täpsemaid asjaolusid. Kostja lepingulise esindaja selgitused kohtuistungil, milliste kohaselt oli „hageja seaduslikul esindajal vaja suuremat rahasummat, milles ei lepitud kokku, milliste kuude eest. Pooltel oli arusaam, et see oli elatise eest“ ei viita samuti poolte vahel konkreetse, selge ja üheselt arusaadava kokkuleppe sõlmimisele. Samuti on kostja pärast 11.04.
6. a ülekande tegemist jätkanud elatise tasumist tasudes 4 03.05.
7. a 250 eurot, 29.05.
8. a 250 eurot ja 30.06.
9. a 250 eurot. Arvestades, et kostja on elatist tasunud mais kaks korda, viitab sellele, et 03.05.
10. a ülekanne oli mõeldud elatise maksena aprilli eest. Seda kinnitab ka kostja 03.05.
11. a e-kiri hageja emale (tl 19), milles kostja kinnitab, et 03.05.2022.a „nüüd sai eelmine kuu makstud“. Kui 11.04.2022.a tehtud 2000-eurone makse oleks olnud mh käsitatav aprilli elatise maksena puudunuks kostjal igasugune vajadus tasuda mai alguses täiendavalt tagantjärele aprilli eest elatist, samuti puudunuks vajadus tasuda elatist mais ja juunis. Kostja ei ole eluliselt usutavalt põhjendanud, miks ta jätkas pärast veel täiendavalt elatise tasumisega, kui oli enda hinnangul juba ettemaksu teinud. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks enne kohtumenetlust suhtluses hageja emaga tuginenud asjaolule, et on elatist ette tasunud. Kohtule on esitatud hageja ema nõudekirjad augustis 2022.a, s.o vahetult enne elatise nõudega kohtusse pöördumist, millises ta nõuab kostjalt elatise tasumist (tlk 4-5). Ei nähtu, et kostja oleks neile vastanud ja selgitanud, et ta on elatise ettemaksena tasunud. See näitab, et enne kohtumenetlust ei käsitanud ka kostja ise nimetatud 2000 eurot elatise ettemaksena. Eelnevast kogumis järeldab kohus, et hageja ema ja kostja vahel puudus kokkulepe, et 11.04.2022.a tehtud 2000-eurone makse käsitamiseks elatise ettemaksena. Seega ei saa nimetatud summat elatise tasumisena arvestada.
12. Kohus nõustub kostjaga, et ka hageja ema seisukohad selle kohta, et rahasumma arvestati korteriomandi müügihinna osamakseks, on mõnevõrra ebaselged ja ebajärjekindlad. Sellest ei saa aga üheselt järeldada, et nimetatud summa kanti üle elatise tasumiseks ning et kostja ja hageja ema vahel oli kokkulepe elatise ettemaksmiseks. Käesoleva vaidluse seisukohalt ei oma tähtsust, kas nimetatud 2000 eurot kanti üle kostja ja hageja ema vahel korteriomandi ostuhinna osana või mingi muu kostja ja hageja ema vahelise võlasuhte täitmiseks. Messengeri-vestluse väljavõttest nähtub, et poolte vahel oli lisaks ka muid varalisi suhteid lisaks ühisele lapsele elatise maksmise ja 20.09.
13. a korteriomandi osa müügilepingule. Nt arutasid pooled auto ostu finantseerimist, onule võla tagasi maksmist ning OÜ-ga Antikars seonduvat (sõnumivestlus tlk 37-43). Samuti hageja ema 17.08.2022 e-kirjast (tlk 56) nähtub, et hageja ema on käsitlenud 2000 euro maksmist mingi muu kokkuleppe täitmisena, mitte elatise maksmisena. Kostja ei asu vastusena väitma, et 2000 eurot oli elatise katteks. Kostja vastusest nähtub, et
14. august oli notar. Müügileping, millega hageja ema võõrandas korteriomandi osa kostjale, ei ole sõlmitud 02.08.
15. Seega on kostja ja hageja ema olnud mitmeid erinevaid varalisi suhteid ja kokkuleppeid lisaks elatise maksmisele või korteriomandi osa võõrandamisele. Üksnes sellest, et hageja ei ole üheselt tõendanud, et 2000 eurot oleks kantud üle korteriomandi ostuhinna osana, ei saa teha järeldust, et nimetatud summa kanti üle hageja elatise tasumise katteks. Praeguses tsiviilasjas on vaidlus kitsalt elatise maksmise üle, mistõttu ei pea kohus analüüsima kõiki pooltevahelisi suhteid ega andma hinnangut sellele, millise kohutuse katteks nimetatud 2000 eurot poolte vahel tasuti. Kohus ei anna praegu A.T. ja A.T. vahelises elatise vaidluses hinnangut kõigile A.T. ja K.T.i omavahelistele varalistele suhetele. Kui kostja leiab, et ta on hageja emale nimetatud 2000 eurot üle kandnud ilma õigusliku aluseta, on tal õigus hageja emalt raha tagasi nõuda.
16. Kohus selgitab täiendavalt, et isegi kui tegemist oleks kostja ja hageja ema vahel sõlmitud elatise ettemakse kokkuleppega, siis see ei välistaks

§ 100

lg 3 kohaselt ilmtingimata hageja nõuet kostja vastu elatise väljamõistmiseks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu

1. september 2019 otsus XXX p 13 ja Riigikohtu
2. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 26;
3. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 13;
4. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 17). 5
5. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt alates 01.07.
6. a kuni 04.09.
7. a ühekordse summana kokku 481,36 eurot ja edasiulatuvalt alates 05.09.
8. a kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 225,64 eurot ((209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
9. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja kohustab kostjat kandma temalt hageja kasuks välja mõistetud elatise iga kuu
10. kuupäevaks K.T.i pangakontole nr XXX. Menetluskulude jaotus
11. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka mõlemad pooled on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda Antud juhul lahendas kohus alaealise ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 6