KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.märts 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-19-2433 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Merilin Ilus Asi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne süüdimõistetu Qve Jõgeda karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Kärt Mõtsar Süüdimõistetu Qve Jõgeda (isikukood 38509226511; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 13.märts 2023 RESOLUTSIOON Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse taotlus Qve Jõgeda karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 29.04.2019 otsusega tunnistati Qve Jõgeda süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 2-aastase vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Q. Jõgeda ei pane 2 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest. Kohtuotsus jõustus 15.05.
- Tartu Maakohtu 11.12.2020 määrusega pöörati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorralise ettekande alusel Q. Jõgedale mõistetud karistus täitmisele ja Q. Jõgeda saadeti vanglasse karistust kandma 2 aastaks. Kohus tuvastas, et Q. Jõgeda rikkus 2.11.2020 ja 1.12.2020 alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumäärus jõustus 16.02.2021 ja Q. Jõgeda ilmus vanglasse karistust kandma 15.03.
- Tartu Maakohtu 9.12.2021 määrusega vabastati Q. Jõgeda Tartu Maakohtu 29.04.2019 otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 11.12.2020 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 15.03.2023, allutades süüdimõistetu katseajaks käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli raames kohustati Q. Jõgedat järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7, 9 sätestatud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi, otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul vabanemisest, mitte suhtlema nii alkoholi liigtarvitavate isikutega kui ka kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a pereliikmed, alluma elektroonilisele valvele 3 kuu jooksul elektroonilise valve seadme kinnitamisest Q. Jõgeda keha külge. Kohtumäärus jõustus 28.12.
- 10.02.2023 on Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitanud kohtule erakorralise ettekande, milles taotletakse Q. Jõgedale mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramist, kuna Q. Jõgeda 29.01.2023 alkoholi tarvitades rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Süüdimõistetu Q. Jõgeda palub jätta karistus täitmisele pööramata. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. KarS § 76 lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab Q. Jõgedale ette 29.01.2023 alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll tõendab, et PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik 29.01.2023 kell 17.20 toimetas Q. Jõgeda tema elukohast kainenema vältimatu isikust endale ja teisele isikule lähtuva vahetu ohu tõrjumiseks (KorS § 42 lg 1). Protokolli on märgitud, et isik on tugevas alkoholijoobes ja enesetapumõtetega. Lisaks seadis ta ohtu enda lähedased ja nende tervised. Joobe tõttu kiirabi isikule psühholoogilist abi ei osuta. Protokollist nähtuvalt ei ole indikaatorvahendiga joobeseisundi kontrollimine õnnestunud. Protokollis on joobeseisundile viitavate tunnustena märgitud silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, koordinatsioonis kerged häired, käitub rahutult ja omamehelikult. Q. Jõgeda ei protokolli märkimiseks soovinud selgitusi jagada ning ta keeldus protokolli allkirjastamast. PPA Lõuna prefektuur on oma 1.02.2023 teates kriminaalhooldusosakonda teavitanud politseis 27.01.2023 kella 17.11 ajal registreeritud juhtumist, kus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talust teatab J. T. , et tema mees 2
(4)Q. Jõgeda sooritab enesetapu, sulgedes ahjusiibreid ning maja on vingu täis. Eelnevalt oli naisele saatnud sõnumi, et paneb ennast ja maja põlema. Kohapeal selgus, et köögi põrandal tugevas alkoholijoobes ja enesetapu mõtetega Q. Jõgeda. J. T. mures mehe vaimse tervise pärast. Q. Jõgeda seadis ohtu enda ja lähedaste tervised, kuna x-xxxxxxx laps käis majas sees ja nägi isa tegevust. Ohu ennetamiseks toimetatud Q. Jõgeda kainenemisele ning tugeva alkoholijoobe tõttu kiirabi psühholoogilist abi ei osutanud. Süüdimõistetu Q. Jõgeda kohtuistungil antud ütluste kohaselt tarvitas ta 29.01.2023 kodus alkoholi ja politsei toimetas ta kainenema. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll kogumis PPA Lõuna prefektuuri 1.02.2023 teatega ja süüdimõistetu ütlustega tõendavad, et Q. Jõgeda tarvitas 29.01.2023 alkoholi. Kuigi PPA kirjas on sündmuse kuupäevaks märgitud 27.01.2023, on süüdimõistetu kainenema toimetamine kohtu hinnangul aset leidnud siiski 29.01.2023 nagu on tuleneb joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollist. Kuna Q. Jõgeda toimetati oma elukohast kainenema 29.01.2023, annab see alust järeldusele, et just sel kuupäeval oli ta alkoholi tarvitanud. Kohtu hinnangul on alkoholi tarvitamise näol tegemist tahtliku rikkumisega. Q. Jõgeda oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust. Tarvitades 29.01.2023 alkoholi, rikkus Q. Jõgeda KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Q. Jõgeda on peale vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist käitumiskontrolli nõudeid rikkunud ka varasemalt. Q. Jõgeda 28.06.2022 rikkus registreerimiskohustust ja 13.08.2022 rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, milliste rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik Q. Jõgedat kirjalikult hoiatanud (vastavalt 29.06.2022 ja 19.08.2022). Kuna nimetatud rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik Q. Jõgedat kirjalikult hoiatanud, ei saa kohus enam nende rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud KarS §-s 76 lg 7 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et Q. Jõgeda on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning käesoleval juhul pole tegemist esmakordse eksimusega. Q. Jõgedale anti kohtuotsuse tegemisel võimalus elada vangla asemel vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja -kohustused. Q. Jõgeda neid tingimusi ei täitnud. Q. Jõgeda rikkus kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu Tartu Maakohtu 11.12.2020 määrusega pöörati Q. Jõgedale mõistetud ja kandmata karistus täitmisele. Kohus andis Q. Jõgedale võimaluse jätkata elu vabaduses teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastades. Q. Jõgeda jätkas ka peale karistuse osalist ärakandmist käitumiskontrolli nõuete rikkumisi, rikkudes ühel korral alkoholi tarvitamise keeldu ja ühel korral registreerimiskohustust, milliste rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik teda kahel korral hoiatas. Vaatamata varem kohaldatud abinõudele pani süüdimõistetu toime uue rikkumise, tarvitades alkoholi uuesti 29.01.2023. Katseajal korduvalt käitumiskontrolli nõuete rikkumiste toimepanemine vaatamata juba kohaldatud meetmetele räägib vangistuse täitmisele pööramise poolt. Samas esineb ka rida vangistuse täitmisele pööramise vastu rääkivaid asjaolusid. Registreerimislehelt nähtuvalt on Q. Jõgeda registreerimiskohustust täitnud valdavalt korrektselt. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel elektroonilise valve perioodil probleeme ei esinenud. Peale töösuhte lõppemist, s.o alates 30.03.2022 on Q. Jõgeda arvel Töötukassas. Hoolduskavas planeeritud tegevused on täidetud. Süüdimõistetu istungil antud ütluste kohaselt pöördus ta peale kainenemiselt vabanemist oma xxxxxxxxxxx probleemide tõttu ise haiglasse, kus viibis kaks nädalat ning tal on planeeritud vastuvõtt xxxxxxxxxxx juurde ka edaspidi. Kuigi süüdimõistetu oma väite kohta tõendeid pole esitanud, pole selle 3
(4)tegelikkusele vastavust kriminaalhooldusametnik kahtluse alla seadnud ega tee seda ka kohus. Eelnev iseloomustab Q. Jõgedat positiivselt. Q. Jõgeda katseaeg lõpeb paari päeva pärast. Tartu Maakohtu 9.12.2021 määruse sisust nähtuvalt kandis süüdimõistetu vangistust alates 15.03.
- Ta vabanes karistuse kandmiselt Tartu Maakohtu 9.12.2021 määruse jõustumisel s.o 28.12.
- Seega on Q. Jõgeda karistusest ära kandnud 9 kuud 13 päeva ja kandmata on 1 aasta 2 kuud 17 päeva vangistust. Vaatamata asjaolule, et Q. Jõgeda on katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi korduvalt eiranud, ei pea kohus üksnes viimati tuvastatud rikkumise tõttu (29.01.2023 alkoholi tarvitamine) enam kui aasta pikkuse vangistuse täitmisele pööramist proportsionaalseks meetmeks. Seda enam asjaolu valguses, et viimane rikkumine on suuresti seotud Q. Jõgeda vaimse tervise probleemidega, millistega ta on vabatahtlikult ise tegelema asunud. Kohtule teadaolevalt pole süüdimõistetu katseajal uusi kuritegusid toime pannud. Seega on täidetud peamine mõistetud karistuse eesmärk – süüdimõistetu hoidumine edaspidisest süütegude toimepanemisest. Kohus peab antud juhul põhjendatuks jätta vangistus täitmisele pööramata. Käesoleval juhul puudub peale karistuse täitmisele pööramise võimalus kaaluda muid meetmeid. Kuna süüdimõistetu katseaeg peatselt lõpeb, ei saa käitumiskontrolli aega enam pikendada ega määrata täiendavaid kohustusi. Kuigi süüdimõistetu istungil avaldas nõusolekut teha üldkasulikku tööd, ei saa täitmisele pööratavat vangistust asendada ka üldkasuliku tööga, sest KarS § 69 lg 1 näeb sellise võimaluse ette üksnes KarS § 73 ja 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et kohtule KarS § 74 lg-ga 4 antud avarat otsustusõigust tuleb mõista nii, et rikkumise tuvastamise korral ei pea kohus valima üksnes lisakohustuse määramise, katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise vahel, vaid tema pädevus hõlmab ka õigust jätta loetletud meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata. Sel moel peab kohus toimima juhul, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni (15.04.2020 määrus asjas nr 1-06-9135, p 17). Kohtu hinnangul on viidatud Riigikohtu seisukoht asjakohane ka KarS § 76 lg 7 kohaldamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
(4)