← Eesti

1-21-4529/64

Obsah (7)§ 418§ 414§ 64§ 65§ 424§ 76§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4529 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Riga Kriminaalasi Süüdimõis

§-st 76 ja KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33 kohtunik määras:

  1. Jätta vabastamata Tarmo Hurt temale Tartu Maakohtu 14.01.
  2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-4529 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.
  3. Välja mõista Tarmo Hurdalt menetluskuluna riigituludesse kaitsjatasu 146,40 (ükssada nelikümmend kuus eurot ja nelikümmend senti) eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700039717 ning selgituse “Tarmo Hurt, 24.01.
  4. a määrus nr 1-21-4529, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtumääruses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  5. Määrus edastada Tarmo Hurdale, kaitsjale, prokurörile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 14.01.
  6. a otsusega nr 1-21-4529 tunnistati Tarmo Hurt süüdi

§ 418

lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust,

§ 414

lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2, § 76 lg 8 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.02.2019 otsusega nr 1-19-1114 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu ja 6 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Tarmo Hurdale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 9 kuud ja 6 päeva vangistust. Ühtlasi tunnistati Tarmo Hurt süüdi

§ 424

lg 2 järgi (episood pärast 07.10.2020) ning mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liideti

§ 65

lg 2,

§ 76

lg 8 alusel moodustatud liitkaristusele (1 aasta 9 kuud ja 6 päeva vangistust) osaliselt

§ 424

lg 2 mõistetud karistus (2 aastat ja 6 kuud vangistust) ning mõisteti Tarmo Hurdale lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvesti eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ning loeti kandmata karistuseks 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 12.03.

  1. Tartu Ringkonnakohus jättis 09.03.
  2. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohtu 13.10.
  3. a otsusega tühistati maakohtu otsus T. Hurda süüditunnistamises ja karistamises

§ 414

lg 1 järgi ja

§ 64lg 1 alusel mõistetud 1-aastase liitkaristuse osas.

Riigikohus tegi selles osas uue otsuse, millega mõistis T. Hurda

§ 414

lg 1 järgi õigeks ning mõistis Tarmo Hurdale

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 24 päeva vangistust, jättes muutmata süüdistatava ärakantava karistuse 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust algusega

  1. märtsist
  2. Tartu Vangla esitas 28.11.
  3. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab Tarmo Hurda ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kirjaliku seisukoha, milles nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Tarmo Hurda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tarmo Hurt avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Kaitsja oli seisukohal, et T. Hurda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud. Kohtu seisukoht

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, 2

(4)ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. T. Hurt kannab liitkaristust nelja kohtuotsuse kogumis teise astme kuritegude toimepanemise eest ja praeguseks on tal ära kantud vähemalt üks kolmandik mõistetud karistusajast ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused tema tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamiseks. Lisaks sellele tuleb kohtul aga kontrollida ka sisulisi eeldusi tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Sisuliste eeldustena tuleb kohtul

§ 76

lg 4 kohaselt arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eelnimetatud tegurite hindamise eesmärgiks on prognoosida eelkõige seda, kas ja kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu jätkab vanglast vabastamisel uute kuritegude toimepanemist. Sealjuures tuleb silmas pidada sedagi, et mida raskemate kuritegude toimepanemise tõenäosus on süüdimõistetu puhul eeldatav, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus ennetähtaegse vabastamise korral. T. Hurta on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja käesolevat teist reaalset vangistust kannab ta liitkaristusena kohtuotsuste kogumis teise astme kuritegude, s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, karistuse kandmisest kõrvalehoidmise, lähisuhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Seejuures on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi liigtarvitamine, kehv probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. Positiivsena võib välja tuua, et T. Hurdal puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. T. Hurt on avaldanud ka soovi vangistuses töötamiseks ja tal on kehtiv tööle määramise käskkiri. Vanglast vabanemisel on tal olemas ka elektroonilise valve kohaldamiseks sobilik elukoht xxxx, mille omanikuks on ta ise. Ta on ka varasemal samale aadressile elektroonilise valve alla vabanenud. Ühtlasi on T. Hurdal vabanemisel võimalik asuda tööle ettevõttesse xxxx OÜ, kus ta oleks iseenda tööandja ja töötaks juhatuse liikme ning remondiosakonna juhatajana. Kuigi T. Hurdal on käesoleval ajal suuremas summas rahalisi kohustusi (pangalaen ja muud tasumata võlgnevused), kohus selles osas riski ei näe, kuivõrd T. Hurt ei ole pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. T. Hurda päritoluperekonda kuulub õde. Tema ema ja isa on surnud. T. Hurdal on üks täiskasvanud poeg, kes elab välismaal, ja endise elukaaslasega on tal samuti poeg, kes on alaealine. Endise elukaaslasega, kelle suhtes T. Hurt on varasemalt olnud vägivaldne, on tema sõnul praegu suhted head ja suheldakse telefoni teel. T. Hurt on avaldanud, et ta ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud tuttavatega, ülejäänud tuttavad on seaduskuulekad. Arvestades asjaolu, et T. Hurt ei ole kuritegusid grupis toime pannud, ta on teinud otsused iseseisvalt, ja puuduvad andmed, et ta suhtleks kriminaalkorras karistatud isikutega, kohus ka siin riski ei näe. Küll aga näeb kohus riski T. Hurda alkoholi tarvitamises. Nimelt märkis kohus eelpool, et T. Hurt kannab liitkaristust 4 kohtuotsuse kogumis, vaadates neid otsuseid, selgub, et lisaks muule on neist 3-l juhul T. Hurta karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Lisaks nähtub, et ta on joobeseisundis olles pannud toime ka oma elukaaslase kehalise väärkohtlemise. 3

(4)T. Hurt on avaldanud, et ta on korduvalt üritanud tal tuvastatud alkoholsõltuvusest vabaneda, kuid see ei ole õnnestunud, mida kinnitavad üheselt ka tema süüdimõistmised alkoholijoobes toime pandud kuritegudes. Käesoleva vangistuse ajal, kuna ta oli pikalt vahistatu ja tal ei ole käesolevalt täitmiskava, ei ole ta alkoholi tarvitamise probleemiga tegelemiseks programme läbinud. Küll aga on ta varasemalt
  1. aastal läbinud Eluviisitreeningu, mille raames avaldas T. Hurt, et see andis tuge sõltuvuse mõistmiseks ning ta avaldas lootust, et tunneb vabaduses himu tundmise hetke ära ja saab kasutada hädaplaani kirja pandud meetmeid. Samas nähtub, et see lootus ei realiseerunud: T. Hurt jätkas alkoholi tarvitamist ja pani toime uued kuriteod. Samuti nähtub, et ta liitus
  2. aasta oktoobris ka programmiga Kainem ja tervem Eesti ning pöördus novembris
  3. a psühholoogi poole, kuid ka see püsivat muutust ei toonud, vaid ta jätkas tarvitamist. Eeltoodud asjaoludel, kuigi T. Hurt on avaldanud, et ta saab aru, et tal on alkoholiga probleeme ja see on tema kuritegude põhjuseks, mistõttu ta ei soovi vabanedes enam alkoholi tarvitada, on kohus seisukohal, et vähemalt käesoleval ajal ei ole põhjendatud alust väita, et T. Hurt, kes pole käesoleva vangistuse jooksul saanud süvitsi alkoholi probleemiga tegelda, on võimeline vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduma ja seega uusi kuritegusid toime mitte panema. Samuti puudub kohtul veendumus, et korduvalt kriminaalkorras ja käesoleval nelja kohtuotsuse kogumis karistust kandev T. Hurt on võimeline, vabanedes käesolevalt tingimisi ennetähtaegselt, täitma sellega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. T. Hurt on olnud kriminaalhooldusel 6-l korral, neist edukad olid kolm esimest. Kolmel järgmisel kriminaalhooldusel rikkus ta sellega kaasnevaid nõudeid, sh nii alkoholikeeldu kui ka elektroonilise valve ajakava. Ühtlasi on ta katseajal ja üldkasuliku töö tegemise ajal pannud toime uued kuriteod. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et varasemad kriminaalhooldused ei ole oma eesmärki täitnud, kuivõrd T. Hurt on jätkanud kuritegeliku käitumisega. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kuigi T. Hurt on väljendanud kavatsust alkoholi tarvitamisest loobuda, ei ole temaga seotud riskid sedavõrd maandatud, et saaks asuda seisukohale, et ta ei jätka vabaduses tarvitamist ega pane seega alkoholijoobes olles toime uusi kuritegusid. Lisaks puudub kohtul eelneva pinnalt veendumus, et T. Hurt on suuteline edukalt läbima tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja. Seega tuleb ta jätta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdimõistetule T. Hurdale riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu hüvitamiseks 146,40 euro ulatuses. Kohus leiab, et esitatud kaitsjatasu taotlus on põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Seega tuleb süüdimõistetult T. Hurdalt menetluskuluna riigituludesse välja mõista kaitsjatasu 146,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.