lg 1 p 1 alusel tunnistada lubatavaks Jaanus Alliku suhtes tehtud Norra Kuningriigi Gulatingi apellatsioonikohtu 17.11.2016 otsuse täitmine Eesti Vabariigis. 2.
lg 1 p 1 alusel tunnistada lubatavaks Jaanus Alliku suhtes tehtud Norra Kuningriigi Indre og Østre Finnmarki ringkonnakohtu 20.01.2022 täitmine Eesti Vabariigis. 3.
lg 1 p 1 alusel tunnistada lubatavaks Jaanus Alliku suhtes tehtud Norra Kuningriigi Indre og Østre Finnmarki ringkonnakohtu 21.09.2022 täitmine Eesti Vabariigis.
lg 7 alusel Jaanus Alliku Eestis täidetava karistuse-13 (kolmteist) aastat 9 (üheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust- hulka üksikvangistuses viibitud päevade eest täiendavad 44 päeva ehk 1 kuu ja 14 päeva vangistust ja Jaanus Allikul kuulub ära kandmisele vangistus 13 (kolmteist) aastat 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva alates tema kinnipidamisest 07.11.2013.a. 1-22-6284
lg 1 kohaselt Harju Maakohtule Norra Kuningriigist saabunud materjalid Eesti Vabariigi kodaniku J. Alliku ületoomise kohta Norra Kuningriigis mõistetud vangistuse kandmise jätkamise eesmärgil. Norra Kuningriigist saabunud kohtulikult karistatud isiku üleandmise taotluse kohaselt peeti J. Allik kinni 07.11.
lg 2 sätestab, et kui isikule on välisriigis mõistetud vangistus, on tema karistuse täitmisel abi osutamise taotluse rahuldamine lubatud juhul, kui isik on Eesti kodanik ja taotlusele on lisatud isiku kirjalik nõusolek, mille kohaselt ta nõustub enda üleandmisega karistuse kandmise jätkamiseks Eestis. Nõusolekust ei saa loobuda pärast lõpliku üleandmise otsuse tegemist.
lg 3 kohaselt kui Eesti Vabariigi kodaniku kohta tehtud kohtuotsuses või sellega seonduvas haldusaktis sisaldub korraldus saata ta vangistusest vabastamise järel riigist kohe välja, võib nõustuda üleandmisega isiku nõusolekut arvestamata. J. Allik on Eesti Vabariigi kodanik. Vastavalt materjalidele lisatud J. Alliku seiskohale, ta ei nõustu enda üleandmisega karistuse kandmise jätkamiseks Eestis. 14.08.2017 otsustega on Norra Migratsiooniamet määranud J. Alliku Norrast välja saata. Otsus on lõplik ja jõustub samaaegselt J. Alliku vabastamisega või üleandmisega. Seega on täidetud
Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni (edaspidi konventsioon) preambuli järgi peab Euroopa Nõukogu liikmesriikide koostöö aitama kaasa õigluse saavutamisele ja kohtulikult karistatud isikute sotsiaalsele rehabilitatsioonile. Rahvastikuregistri andmetel on J. Alliku elukoha aadress alates 22.02.2011 xxx ja lisa-aadressina on märgitud 06.02.2017-05.02.2018 xxx. Kuna J. Allik oli aga Norra Kuningriigis kinni peetud alates 07.11.2013, siis tema tegelik elukoht ei ole olnud Soome Vabariik viimased 10 aastat. Samuti on Soome Vabariik keeldunud Norra Kuningriigi taotlusest karistuse kandmise ülevõtmiseks Soome Vabariiki. Seega on nii Norra Kuningriik kui ka Soome Vabariik hinnanud J. Alliku perekondlike sidemete olemasolu Soomega ning jõudnud järeldusele, et karistatud isikul puudub piisav side Soome Vabariigiga. Konventsiooni art 3 lg 1 kohaselt on karistatud isiku üleandmise üheks tingimuseks asjaolu, et isik on elukohariigi kodanik. Karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni lisaprotokolli art 3 lg 1 ja
lg 3 võimaldavad välisriigi taotlust rahuldada ka juhul, kui karistatud isik pole karistuse ületoomisega nõus, kuid tema suhtes on tehtud riigist väljasaatmisotsus. Lisaprotokolli art 3 lg 1 kohaselt võib väljasaatmise korraldus sisalduda viimases kohtuotsuses või sellest tulenevas haldusotsuses. J. Alliku väljasaatmisotsus on koostatud eraldi haldusotsusena. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J. Allikule Norra Kuningriigis mõistetud karistuse kandmise ületoomine Eesi Vabariiku on lubatav vaatamata asjaolule, et isik ise sellega ei nõustu.
lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Välisriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega. J. Allik on Norra Gulatingi 17.11.2016 apellatsioonikohtu otsusega süüdi mõistetud teise inimese tapmise eest ning talle on mõistetud 13 aasta pikkune vangistus. Eesti karistusseadustiku § 113 lg 1 näeb sama teo eest ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Seega on J. Allikule Norras mõistetud karistus võrreldav Eesti Vabariigis sama teo eest ettenähtud sanktsioonimäära arvestades. Järelikult ei kuulu J. Allikule mõistetud karistus täpsustamisele. 20.01.2022 Indre og Østre Finnmarki ringkonnakohtu otsusega karistati J. Allikut riigiametnike vastu suunatud vägivalla ja ähvarduste, füüsilise vägivalla ja vandalismi eest karistusega 100 päeva vangistust. Eesti karistusseadustiku järgi on nimetatud süüteod kvalifitseeritavad KarS § 120, § 121, § 274 järgi. KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni ühe aastane vangistus, KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni ühe aastane vangistus ja KarS § 274 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kuni viie aastane vangistus. Seega J. Allikule Norras mõistetud karistus 4/6 1-22-6284 vastab Eesti Vabariigis sama teo eest ettenähtud sanktsioonimäärale. Järelikult ei kuulu J. Allikule mõistetud karistus täpsustamisele. Indre og Østre Finnmarki ringkonnakohtu 21.09.2022 otsusega karistati J. Allikut riigiametnike vastu suunatud vägivalla ja kehavigastuste tekitamise eest ja karistusena mõisteti vangistus 6 kuud. Eesti karistusseadustiku järgi on antud süüteod kvalifitseeritavad KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ning karistusena on ette nähtud vangistus 1-5 aastat. Seega J. Allikule Norras mõistetud karistus ei kuulu täpsustamisele. J. Allikule on Norra Kuningriigis mõistetud karistusena reaalne vangistus kolme kohtuotsusega: Kuningriigi Gulatingi apellatsioonikohtu 17.11.2016 otsusega 13 aastat vangistust, Indre og Østre Finnmarki ringkonnakohtu 20.01.2022 otsusega 100 päeva vangistust ja Indre og Østre Finnmarki ringkonnakohtu 21.09.2022 otsusega 6 kuud vangistust. Seega kuulub J. Allikul ärakandmisele kokku 13 (kolmteist) aastat 9 (üheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. Vastavalt Norra Kuningriigi taotlusele viibis J. Allik eelvangistuses 1217 päeva, millest osa veetis üksikvangistuses. Norra Kuningriigi seaduste järgi arvestatakse iga üksikvangistuses viibitud 48 tunni eest maha üks täiendav päev vangistust. Seega tuleb karistusest maha arvata täiendavad 44 päeva, kokku eelvangistuses viibitud päevi on seega 1261 (07.11.201307.03.2017), see on 3 aastat 5 kuud ja 16 päeva. Vastavalt Norra Kuningriigi taotlusele loeti karistuse kandmise alguseks 08.03.2017. Riigikohus on selgitanud seoses karistusseadustiku § 68 lg-ga 1, et eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamine võib kohtuotsuses väljenduda kahel viisil. Juhul, kui isikult on kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda vangistusest ei vabastata, tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda isiku vahistamise või kahtlustatavana kinnipidamise päev. Juhul, kui isik on viibinud vaheldumisi eelvangistuses ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt ärakantavat vangistust vähendada. Osutatud põhimõtted on kohaldatavad ka
lg 7 alusel välisriigis kantud karistuse karistusaja hulka arvamisel (RKKK nr 3-1-1-29-17). J. Allik oli kinni peetud 07.11.2013 ning sellest ajast pausideta viibinud kinnipidamiskohas. Seega tuleb J. Alliku karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg, kuid maha arvata lõplikuks karistusest Norra seaduste kohaselt üksikvangistuse viibitud päevade eest täiendavad 44 päeva ehk 1 kuu ja 14 päeva vangistust. J. Allikul kuulub ära kandmisele vangistus 13 aastat 7 kuud ja 26 päeva alates 07.11.2013.a. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus
Alliku suhtes tehtud Norra Kuningriigi Gulatingi apellatsioonikohtu 17.11.2016 otsuse täitmine Eesti Vabariigis, J. Alliku suhtes tehtud Norra Kuningriigi Indre og Østre Finnmarki ringkonnakohtu 20.01.2022 täitmine Eesti Vabariigis ja J. Alliku suhtes tehtud Norra Kuningriigi Indre og Østre Finnmarki ringkonnakohtu 21.09.2022 täitmine Eesti Vabariigis. Harju Maakohtule esitatud taotluses on Norra Kuningriik muuhulgas soovinud informatsiooni karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise/ tingimisi vabastamise kohta Eesti Vabariigis. Sellega seoses kohus selgitab, et karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastamise tingimused on sätestatud karistusseadustiku §-s 76. Selle kohaselt tahtliku I astme kuriteo (näiteks tapmise) toimepannud isikul on karistuse kandmisest ennetähtaegselt võimalik vabaneda kui kantud on vähemalt ½ karistusajast ning karistatud isik nõustub elektroonilise järelevalvega või kui kantud on vähemalt 2/3 mõistetud karistusest. Karistatud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib 5/6 1-22-6284 süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral määratakse katseaeg ärakandmata karistuse ulatuses. Antud asjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu, s.o 162 eurot kriminaalasja materjalidega tutvumise, kohtuistungiks ettevalmistamise ning kohtuistungitel osalemise eest.
-188 ei näe ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Kuna välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetluses ei tee kohus isiku suhtes süüdimõistvat kohtuotsust, vaid lahendab Norra taotluse karistuse kandmise ülevõtmiseks, ei saa menetluskulusid isikult välja mõista
Samuti arvestab kohus sellega, et menetlust ei algatanud J. Allik, vaid Norra Kuningriik. Karistuse kandmise ülevõtmise menetluses on kaitsja osavõtt kohustuslik, mistõttu ei ole karistatud isikul võimalus otsustada kas ta soovib menetluses kaitsjat või mitte. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul jätta menetluskulud riigi kanda. Martin Tuulik (allkirjastatud digitaalselt) 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.