lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: Marek Reiman; ik: 37907034948; elukoht: xxx Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta Marek Reiman´i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Kairi Palits 12.01.2023 otsusele nr 2302,22,019113 Marek Reiman´i karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Kairi Palits 12.01.2023 otsus nr 2302,22,019113 Marek Reiman´i karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot muutmata ja tühistamata.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot, selles, et menetlusalune isik 24.12.2022 kella 18.22 ajal juhtis Luise tn 25 juures suunaga Koidu tänava poole Tallinnas, Harju maakonnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,18 mg/l kohta. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 3 nõudeid ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse Otsusega määrati karistuseks rahatrahv 65 trahviühikut ehk 260 eurot, mis kaebaja hinnangul ei ole õiglane ehk tegemist on proportsionaalselt liiga suure rahatrahviga. Põhjenduseks on see, et tegu ei olnud tahtlik ehk sõiduki juhtimine toimus jääknähtudega (mille olemasolust ei olnud sellel hetkel teadlik) ning kaebaja kahetseb oma tegu samuti. Lisaks palub kaebaja arvesse võtta seda, et kuna puudub kindel töökoht/sissetulek, siis on trahvi suurus ebaproportsionaalne ning oluline on tähele panna ka seda, et varasemad rikkumised puuduvad. Kuna töötukassas kaebaja arvele võetud ei ole, siis puudub ka tõendus selles osas. Muud tõendid samuti puuduvad. Kaebaja palub kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses ja otsuse muutmist (trahvi vähendamist). Menetluses kaitsja osalemist kaebaja ei soovi. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kaebuses maakohtule soovib M. Reiman temale määratud rahatrahvi vähendamist, kuivõrd kaebaja hinnangul on tegemist proportsionaalselt liiga suure trahviga. 12.01.2023 määras Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseileitnant Kairi Palits kaebajale karistuse
224 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest 24.12.2022 kell 18.22, mis seisnes selles, et M. Reiman juhtis Luise tn 25 juures mootorsõidukit Opel Vectra Station Vagon registreerimisnumbriga XXXXXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,18 mg. Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad.
224 lg 1 näeb mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,200,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi, ette karistamise rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 sätte kohaselt vastab üks trahviühik neljale 2 eurole. Lisaks annab
224 lg 3 aluse kohtule või kohtuvälisele menetlejale seadusliku aluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist p 1 alusel kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem
224 sätestatud süüteo eest karistatud, või p 2 alusel kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem
224 sätestatud süüteo eest karistatud. Marek Reiman'ile on kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv sanktsiooninormi keskmisest kõrgemas summas põhikaristusena. Alkoholikogus kaebaja poolt väljahingatavas õhus oli 0,18 mg/l kohta, mis on samuti õigusnormi keskmisest kõrgem. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid menetluse käigus ei esinenud. „Jääknähud“ kui termin on mitmeti mõistetav. „Jääknähte“ võib mõista selliselt, et alkoholikogus isiku poolt väljahingatavas õhus või veres jääb väärteo piiridesse, ehk on väljahingatavas õhus vahemikus 0,10 - 0,74 milligrammi või ühes grammis veres 0,20 - 1,49 grammi. Teisalt võib „jääknähte“ mõista kui igasugust alkoholikogust, mis on pärast alkoholitarbimist ja magamist organismi jäänud. Seaduse mõistes ei ole „jääknähud“ kuidagi reguleeritud ega defineeritud ja ei oma ka sisulist tähtsust toksikoloogia mõistes, kuivõrd alkohol hakkab inimese organismis imenduma ligikaudu 10-15 minutit pärast esmast tarbimist ning on täielikult imendunud pärast tarbimise lõpetamist ligikaudu 45-60 minuti möödumisel, st alkoholisisaldus on saavutanud organismis maksimumi. Juht peab arvestanu, et ka klaas lahjat alkoholi pole sõidukijuhtimise seisukohalt lubatud ning tegelikult kainenemiseni kulub arvatust hoopis rohkem aega. Ka vähene kogus alkoholi mõjutab juhi reaktsioonikiirust ja otsusevõimet, sellele vaatamata, et ei pruugi esineda ägedat pohmelli. Lähtudes eelpool toodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja Marek Reiman´ile määratud karistus on kooskõlas KarS 56 lgs 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega puudub kaebuses esitatud põhjendustel alus kohtuvälise menetleja 12.01.2022 otsuse muutmiseks. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Kaebuse esitaja on kohtule saadetud esialgses ja täiendavas allkirjastatud kaebuses märkinud, et kaebaja palub kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Taolisest soovist saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või 3 anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.
Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 24.12.2022 kell 18:28 kuni 18:32 Marek Reiman´i seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE ARMD-0145, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC-22/00117). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,23 mg ja 0,23 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,18 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Kerly Simulman, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,18 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
lg 3 sätestatud keeldu Menetlusalune isik peeti sõiduki juhtimiselt kinni kell 18:22 ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,18 mg/l. Kaebuses on kaebuse esitaja märkinud, et tegemist oli jääknähtudega, millest ta ei olnud teadlik. Menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokolli on menetlusalune isik märkinud, et oli oma kainuses veendunud, oli teinud eelmisel päeval mõned joogid. Kohus leiab, et kuivõrd kaebuse esitaja oli teadlik alkoholi tarvitamisest eelmisel päeval, siis ei saanud talle üllatuseks tulla, et tal võib olla ka järgmisel päeval organismis alkoholi. Arvestades seda, et alkoholi oli kella 18 ajal veel mitte vähem kui 0,18 mg/l, siis pidid eelmisel päeval kaebuse esitaja tehtud joogid olema väga suured, et alkohol säilis organismis järgmise õhtuni ning enesetunde pinnalt pidanuks kaebuse esitaja oma seisundist ka aru saama ja kaebuse esitaja ei saanud oma kainuses kindel olla. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitaja pidi oma enesetunde pinnalt pidama võimalikuks, et ta on endiselt juhile keelatud seisundis ning sellises seisundis sõidukit juhtima asudes pidi kaebuse esitaja võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda, mistõttu pani kaebuse esitaja süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 nõudeid ja pani toime
Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine tulenevalt alkoholisisaldusest väljahingatavas õhus kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuivõrd menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tema sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,18 mg/l, siis on tegemist väärteoga
4 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseileitnant Kairi Palits, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 3 1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot. Vastavalt
lg 1 sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt
lg 3 p 1 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem
Käesoleval juhul jättis kohtuväline menetleja lisakaristuse kohaldamata ning määratud põhikaristus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud rahatrahvi
Nagu ülalpool juba märgitud on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,18 mg/l. Selline määr on
lg 1 sätestatud rikkumise keskmist määra ületav määr, mistõttu süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Kuivõrd tegemist on igapäevaselt liikluses toime pandava süüteoga, mille statistikat igapäevaselt ka meedias kajastatakse, ei saa asuda seisukohale, et sellise liiklust ohustava käitumise puhul oleks tegemist väikese süüga või süüteoga, mille menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem
Hinnates Marek Reimani süü suurust talle
lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust mõõdetavate suuruste puhul hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,18 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on üle keskmise, kuivõrd on ületatud
Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud tahtlikult. Mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb kaebuse esitaja süüd hinnata üle keskmise suureks. 5 Väärteootsusest nähtuvalt ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Kohtule esitatud kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja kahetseb oma tegu samuti, kuid arvestades kaebuses märgitud etteheiteid ei pea kohus võimalikuks pidada seda kahetsust siiraks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et ka kaebemenetluses ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest, s.h tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt, saab järeldada, et kaebuse esitaja asus sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Kohus leiab, et antud juhul menetlusalune isik ei soovinud aduda iseendast tulenevat ohtu nii iseendale kui teistele liiklejatele ning seega rikkus teadlikult liiklusnõudeid, pidades võimalikuks, et ta on juhile keelatud seisundis. Kaebuse esitajale inkrimineeritud väärtegu näitab seda, et kaebuse esitaja suhtub oma juhi kohustustesse ja juhile kehtestatud keeldudesse ükskõikselt. Eeltoodust nähtuvalt, arvestades menetlusaluse isiku üle keskmise süüd, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on proportsionaalne toimepandud väärteoga ning selline karistusmäär suurendab ka teiste, õiguskuulekate liiklejate turvatunnet, andes kindluse sellest, et liiklusnõudeid eiravad isikud ei jää karistuseta ning riik ei jäta sellistele rikkumistele reageerimata. Karistuse määramisel peab arvestama ka eripreventiivse eesmärgiga, s.o sellega, et määratud karistus mõjutab isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Väärteotoimikus leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt kaebuse esitajal kehtivaid karistusi ei ole. Seega ei ole asjaolusid, mis peaks tingima karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedases määras, et sundida korduvalt õigusrikkumisi toime panevat isikut hoiduma järgmiste süütegude toimepanemisest ja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest ja teo karistatavusest. Selles tulenevalt on kohtuväline menetleja põhjendatult lähtunud karistuse määra valikul vaid üle keskmise süüst ja määranud karistuse mõningal määral keskmist määra ületavas määras. Mis puudutab kaebuse motiivi, et karistuse määra puhul tuleks arvesse võtta seda, et kaebuse esitajal puudub sissetulek, siis kohtule jääb selline põhjendus arusaamatuks. Karistusseadustik ei näe ette võimalust jätta karistus kohaldamata kui isikul sissetulek puudub. Sissetuleku puudumine ei ole teo õigusvastasust välistavaks asjaoluks ega karistuse kergendamise aluseks. Kui isik paneb toime süüteo, siis peab ta ka arvestama sellega, et sellele järgneb karistus, mis võib tema enda teo tõttu põhjustada talle liigseid väljaminekuid või ebamugavusi. Kaebuse esitaja majanduslik seisund jäänuks mõjutamata kui ta oleks jätnud teo toime panemata. Tegu toime pannes võttis kaebuse esitaja riski, et teo toimepanemiselt kinnipidamisel võidakse talle karistusena määrata rahatrahv või temalt ära võtta juhtimisõigus. Käesoleval juhul piirduti vaid rahatrahviga. Kaebuse põhjendus karistuse kergendamise kohta kaebuse esitajal sissetuleku puudumise tõttu näitab seda, et kaebuse esitaja ei ole senini aru saanud, et teda on karistatud süüteo eest, millega ta seadis ohtu teised liiklejad ja kasutusse võetud võõra vara. Kaebuses on leitud, et on oluline tähele panna ka seda, et kaebuse esitajal varasemad karistused puuduvad. Kohtu arvates on kohtuväline menetleja sellise asjaoluga ka arvestanud, kuivõrd kehtivate karistuste olemasolul liiklusalaste süütegude toimepanemise eest oleks kohtuväline menetleja määranud suurema põhikaristuse ja võimalik, et kohaldanud ka lisakaristust, et liiklusnõudeid korduvalt eiravat juhti korrale kutsuda või kohaldanud juba põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seetõttu leiab kohus, et vastupidiselt kaebuse esitaja seisukohale on kohtuvälise menetleja määratud karistus proportsionaalne, kuivõrd kohtuväline menetleja lähtus süü suurusest ja kehtivate karistuste puudumisest. 6 Puutuvalt kaebuse seisukohta selles osas, et tegu ei olnud tahtlik, siis on kohus tahtluse kohta seisukoha võtnud juba eelnevalt ning leiab, et süütegu oli toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.