) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja on väljendanud pakkumust parkimistingimustes ning kostja on tingimusi aktsepteerinud nimetatud alal parkimisega. Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe.
kohaselt kohustub tasuta kasutamise lepinguga üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks.
lg 1 sätestab, et kasutaja võib eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Kohtu hinnangul on tegemist tasuta kasutamise lepinguga, kuivõrd parkimise eest ei pidanud parkijad hagejale tasu maksma, kuid hageja hallataval parkimisalal võisid parkida üksnes parkimisluba omavad isikud. Kostja heidab ka hagejale ette, et kui ka oleks võlaõiguslik suhe, siis oleks normaalne nõuda lepingupoolelt oma kohustuste täitmist, mida hageja pole teinud. Kohus märgib, et hageja on väljendanud nähtaval kohas asuvates ja silmatorkava värviga tahvlitel parkimistingimustes (hagi lisa 4), millised kohustused kaasnevad parkimisega ja millised tagajärjed on tingimuste rikkumisel. Hagejal ei ole kohustust teha täiendavalt igale parkijale isiklikult veel sellekohast selgitustööd. Leppetrahvi tasumise kohustuse täitmist on nõudnud hageja sõiduki kojamehe vahele asetatud leppetrahvidega.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimuste p 8 on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud nimetatud aegadel parkimist ja leppetrahvide saamist. Kostjale jääb arusaamatuks, mil moel on kostja hagejale tekitanud kahju. Leppetrahvi nõudmise eelduseks on: 1) lepingus on kokkulepitud leppetrahv – kohus märkis eelnevalt, et poolte vahel tekkis parkimisega lepinguline suhe, leppetrahvi kokkulepe on parkimistingimustes ja selle olemasolu ei ole kostja vaidlustanud. 2) leping on kehtiv (
) – kohus ei ole tuvastanud, et hageja ja kostja vahel sõlmitud leping oleks kehtetu. 2) üks pool on lepingut rikkunud – kohus jõudis eelnevalt järeldusele, et kostja rikkus parkimistingimusi (lepingut), kui ei asetanud parkimisluba armatuurile nähtavasse kohta selliselt, et saab kontrollida selle kehtivust, või ei asetanud parkimisluba üldse nähtavasse kohta; lisaks oli kostjal vana parkimisluba. 3) leppetrahvinõue on esitatud mõistliku aja jooksul (
lg 2) - kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. 4) kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (
Eelnevast tulenevalt on täidetud eeldused leppetrahvide nõudmiseks, nõuded on muutunud sissenõutavaks (leppetrahvide tasumise tähtaeg oli 14 päeva leppetrahvi esitamisest). Hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2 040 eurot. Kuivõrd nõude aluseks ei ole Vilde tee 87 parklas parkimise eest tehtud leppetrahvid, siis jätab kohus tähelepanuta nimetatud parkla sissesõidule paigutatud liikluskorraldusvahendite kohta esitatud pildid (hagi lisa 5 ja 6). 8 10. Kostja on esitanud nõuded: • nõuda hagejalt kostja kasuks kompensatsiooniks sama summa, mis väärtuses on koostatud leppetrahve; • kohustada hagejal tekitatud ebameeldivused kostjale heastama. Kostja hinnangul on hageja tekitanud kostjale kahju – sõidukit pildistades ja pilte internetti üles laadides on rüvetatud kostja privaatsust; sõidukit on risustatud trahvikviitungitega; sõiduki akendelt on lund maha kaabitud. Hageja käitumine riivab sügavalt kostja eetilisi ja moraalseid tõekspidamisi ning õiglustunnet. Kostjal ei ole võimalik tasuda sellist summat. Kostjat on aastaid terroriseeritud trahvinõuetega, kostja on elanud teadmatuses ja hirmus, närvipinge all ei saa tervis paraneda. Kohus jätab kostja nõuded menetlusse võtmata. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Otsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka nõue (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-20-12, p 17). Kohus on asja lahendades seotud esitatud nõudega. Kumbki kostja nõue ei ole selline, mida saaks täita. Kompensatsiooninõudes ei ole märgitud summat, mille väljamõistmist kostja taotleb. Ebameeldivuste heastamise nõude puhul ei ole välja toodud, milliseid ebameeldivusi ja kuidas peaks hageja heastama. Kohus ei saa nõude põhjendustest ise nõuet otsida ega tekitada ning kui ka saaks, siis ka põhjendustest ei nähtu, kuidas peaks ebameeldivusi heastama. Kohtule teadaolevalt ei ole tasutud nõuetelt ka riigilõivu. Kohtu hinnangul puudub nõuetel ka sisuliselt perspektiiv. Kostja on tuginenud sellele, et hageja on talle tekitanud kahju.
lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline ja lõike 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Lõike 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kostja põhjendustest ei nähtu, et tal oleks tekkinud varaline kahju; põhjendused viitavad, et kostja hinnangul on talle tekitatud mittevaralist kahju.
lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kostja poolt esile toodud asjaolud ei ole sellised, mis võiks õigustada mittevaralise kahju väljamõistmist. Kostja etteheited hagejale võib käsitleda ühiskonnas elamisega kaasneva (seejuures välditava) ebameeldivusena, kuid mitte sellist valu ja kannatusi põhjustava asjaoluna, et see annaks alust hüvitist välja mõista. Seda ei mõjuta ka see, et kostja trahvidega ei nõustu või et tal ei ole raha nende tasumiseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna nõuded ei ole täidetavad ja on perspektiivitud, jätab kohus kostja nõuded menetlusse võtmata. See ei takista kostjal esitada oma nõudeid uuesti kohtule. 9 Kostja on esitanud taotluse nõuda hagejalt välja kõik Vilde tee 85 alal sõidukile registrinumbriga xxxx tehtud leppetrahvid. Taotlus seondub kostja nõudega – kuna kohus ei võta kostja nõudeid menetlusse ja hageja nõude lahendamiseks ei ole taotluse rahuldamine vajalik (vajalikud leppetrahvid on esitatud), jääb kostja taotlus rahuldamata. 11. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 2 040 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 250 eurot. Kostja on tuginenud sellele, et hageja on esitanud riigilõivu kviitungi 188,80 eurot tasumise kohta, kuid riigilõivu nõuavad 250 eurot. Kohus märgib, et käesolev menetlus algas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega, millelt hageja tasus riigilõivu 61,20 eurot. TsMS § 147 lg 5 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja on hagi esitamisel tasunud täiendava riigilõivu 188,80 eurot. Kokku on seega menetluses tasutud riigilõivu 250 eurot ehk nõutavas summas ja hageja riigilõivu väljamõistmise nõue ei ole ebaseaduslik, nagu arvab kostja. Riigilõivukulu on põhjendatud menetluskulu. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 250 eurot ja mõistab kulu kostjalt välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 27.04.2021 kohtuotsus. 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.