lg 1 p 2; § 69 lg 3 ja § 38 lg 1 nõudeid, pannes seega toime
Juhindudes VTMS § 84 sätetest, saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond väärteoasja materjalid arutamiseks maakohtule. Kohtuistungil 07.07.2017 avaldas T.G , et väärteoprotokoll on temale arusaadav, kuid süüd tema end ei tunnistanud. Andis ütlusi, mille kohaselt on tema hinnangul vaidlus kõigis osades. Seletas, et tundis end autorooli istudes täitsa kaines olekus olevat ning arvas, et alkohol on välja läinud ja ta võib autorooli istuda. Tunnistas, et hindas ennast valesti ja oma võimeid üle. Teistes temale süüks arvatud tegudes ta ennast süüdi ei tunnistanud. Samal kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud patrullpolitseinik K P seletas, et 06.07.2018 öösel kella 2.30 ajal mõõtsid koos paarimees R K Tõrremäel Haljala tee 5 juures Rakvere linna suunas kiirust. Neist möödusid sõidukid viadukti poole. Esimene sõiduk sõitis aeglaselt, järgmine sõiduk, mis oli valget värvi maastur, tegi temast 50 km/h alas möödasõitu kiirusega üle 90 km/h. Otsustasid kiirust ületanud sõidukit kontrollida ja järgnesid sellele, 2 lülitades sisse sinised vilkurid, et teha viadukti peal paarist autost möödasõitu. Ringristmikule jõudes lülitasid sisse ka punase vilkuri, et anda vahetult nende ees sõitvale maasturile peatumismärguanne. Kuna maasturi uht ei reageerinud, sõitsid talle järgi, lülitades sisse ka erilise helisignaali. Umbes politseimaja juures sõitsid talle korraks ka kõrvale, kuid juht ei reageerinud ka sellele. Sõitsid edasi xxxx tänavale, kust keerasid Jakobsoni tänavale ja siis Rohuaia tänavale, kus sõiduk keeras xxxx hoovi. Väravate juures jätsid politseisõiduki seisma. Maasturi juhi kõrvaluksest tuli välja naisterahvas, kes hakkas politsei ees väravaid sulgema, kuid kuna politseiauto oli väravate vahel, siis ei saanud ta väravaid sulgeda. R K väljus politseiautost, aga seisma jäänud maastur sõitis mõned meetrid edasi. Ka tema väljus politseiautost ja järgnes paarimehele. Valge sõiduki juhi poolt tehti aken mõni sentimeeter lahti, R tutvustas ennast ja küsis dokumente ja peale mõnda hetke talle ulatati vist ID-kaart. Isikuks osutus T.G. Paarimees selgitas kinnipidamise põhjust ja läks natukene aega, siis juht avas sõiduki ukse vestlemiseks. R palus väljuda oma sõidukist, et minna politseiautosse, et tutvustada isikule kiirusenäitu, aga juht keeldus oma sõidukist väljumast. Samas levis ka sõidukist ja juhi suust alkoholi lõhna. Sõidukijuht hakkas autost dokumente otsima. Mingi hetk pani ta sigareti põlema ja keeldus ikkagi sõidukist väljumast. Ütles, et politsei kiusab teda, et tema maksab makse ja politsei kiusab teda, et tema ei pea mitte kuskile tulema, et meil pole asja sinna territooriumile. Juhi käitumine oli üleolev ja hääletoon kõrgendatud. Tegu pidi olema eramaaga. Juhile sai korduvalt selgitatud, et ta väljuks oma sõidukist ja mis põhjusel ta peab sealt väljuma. Juhil oli kaasas ka üks naisterahvas, kelle isiku tuvastasid T.G abikaasana, kes palus meest, et ta kuulaks politseid ja teeks koostööd. Mingi hetk sai selgeks, et rahumeelselt seda sõidukijuhti sealt sõidukist välja ei saa. Helistas välijuhile ja palus abi. Sellepeale peale mõnda hetke tuli kohale avariipolitseinik A R, kes samuti selgitas juhile, et ta väljuks oma sõidukist, et teeksime kõik toimingud rahumeelselt. Sõidukijuht ütles, et me hirmutame teda, tema ei pea oma sõidukist väljuma ja tema ei tule kuskile. Oli üleolev ja A R ja R K tõmbasid ta sõidukist välja, toetasid ta vastu enda autot ja pandi talle peale käerauad. Peale seda paigutati kinni peetud isik politseiautosse taha istmele istuma, kuid kui uks sai kinni ja siis ta hakkas politseiautos jalgadega taguma. Kui kohale jõudis ka välijuht ja siis otsustati, et isik paigutatakse ümber politseibussi, et ta lõhub auto seest ära. Peale politseibussi paigutamist ta rahunes maha ning oli nõus indikaatorvahendisse puhuma. Indikaatorvahend tuvastas joobe. Peale seda suunduti politseijaoskonda, kus iT.G nõustus joobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. Enne tõenduslikku alkomeetri kasutamist selgitati talle õigusi vere võtrmise osas. Seda sai selgitatud juba ka xxxx hoovis, kui T.G paigutati politseibussi, siis ta ütleski, et ta ei puhu ja siis saigi talle öeldud, et me lähme haiglasse verd võtma, kuid siis isik rahunes ja nõustus indikaatorvahendisse puhuma. Siis sai ka selgitatud, et järgneb puhumine tõenduslikku alkomeetrisse ja siis ei ole põhjust verd võtta. T.G tutvus oma õiguste ja kohustustega, mida kinnitas allkirjaga Indikaatorvahendi kasutamise protokollil. Jaoskonnas, peale paari ebaõnnestunud katset puhus T.G tõenduslikku alkomeetrisse, mis näitas joovet. Tõendusliku alkomeetriga teostas protseduuri R K, kuid tema oli seal samas kõrval. Seletas, et esimesed paar korda ei jõudnud T.G puhuda nii palju kui vajalik, sest sinna aparaati on vaja päris korralikult puhuda. Kui õigesti mäletab siis puhus Janek kronberg umbes neli korda, igatahes tal läks aega, enne kui ta sai tulemuslikult puhutud. Seletas, et on kaks puhumist ja kui isik ei jõua puhuda, siis lastakse tühi tšekk välja. Kaks korda isik puhuski, ta ei jõudnud ja tuli tšekk välja, siis R K pidi uuesti andmeid sisestama ja siis otsast peale. Alguses ebaõnnestus, kuna isik ei jõudnud puhuda nii palju. Lõpuks joobe tuvastamine siiski õnnestus. Kui välijuht tegi otsuse paigutada T.G isiku arestimajja, siis isik taotles vere võtmist peale tõenduslikku alkomeetrisse puhumist. Siis aga haiglasse minekuks enam alust ei olnud. 3 Tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud patrullpoltseinik R K seletas, et oli 06.juulil koos patrullpolitseinik K P patrullis Tõrremäe külas Haljala tee 5 juures, kui Haljala poolt liikus Rakvere suunas valge xxxx, mis möödus ees sõitvast sõidukist ja fikseeris sõidukiiruseks 95km/h. Otsustas auto kinni pidada. Pani patrullautol sinised vilkkurid tööle, et viadukti ületada ja peale viadukti ringteel ka punased ja sinised vilkurid mõlemad tööle, et xxxx kinni pidada. Kuna xxxx kinni ei pidanud, siis pani ka sisse helisignaali ning kuskil Kreutzwaldi 5a, s.o politseimaja juures sõitis talle ka kõrvale, kuid auto ikkagi kinni ei pidanud. Juhi sõidustiil tundus põgenemisena. Tunnistaja tegi sellise järelduse, kuna tegemist oli hämara ajaga, mil piisab sellest kui politsei sõiduk on siniste ja punaste vilkuritega taga või on isegi kõrval ja sireenid töötasid. Juhil ei saanud tema hinnangul märkamisega probleeme olla. Hiljem kuulis kuidas T.G naine, kes oli samas autos, ütles mehele, et politsei oli. Naine püüdis vahepeal Janekit rahustada, kuid mees hilisemal suhtlusel jonni ei jätnud. Ise ta naisega ei suhelnud, kuid kuulis pealt tema suhtlust Janekiga. Sireeni ja vilkuritega sõitsid autole talle järgi kuni sõiduk peatus alles xxxx sisehoovis. Sõidukist väljus naisterahvas, kes hakkas väravat kinni panema, aga said enne patrullautoga sinna väravate vahele. Läks autost välja, et juhi juurde suunduda, aga sel hetkel see xxxx liikus veel mõned meetrid edasi hoone suunas. Läks talle järgi ja K P tuli ka tema juurde. Kui jõudis sõidukijuhi akna juurde ja küsis juhilt dokumente, tegi juht akna natukene irvakile ja esitas T.G ID kaardi ning küsis mis põhjusega üldse siin võõral maal ollakse, et neil ei ole õigust siin üldse olla, et see on erakinnistu ja et miks teda kinni peeti. Selgitas, et isik ületas sõidukiirust, millega ta nõus ei olnud ning hakkas vaidlema, et tema ei ole kiirust ületanud. Palus isikul politseiautosse tulla asjaolude väljaselgitamiseks, millega viimane nõus ei olnud. Ütles, et temal on aega küll, et ta võib hommiku kella kaheksani autos olla, tema ei pea kuskile välja tulema, siis pani suitsu ette, et temal aega küll. Sai korduvalt öeldud, et tuleb autost väljuda, et asjaolude väljaselgitamiseks patrullautosse tulla. Kuna isik korduvatele korraldustele ei reageerinud, siis sai ka talle öeldud, et siis tuleb politseil teistmoodi käituda tema suhtes ja füüsilist jõudu kasutada, millest isik üldse välja ei teinud. Hakkas ennast hoopis õigustama, et mis õigusega te siin üldse olete. Kutsusid seejärel appi ka teise patrulli. Tuli avariipolitseinik A R, kelle juuresolekul sai samuti korduvalt öeldud, et isik autost välja tuleks, ning kui välja ei tule, siis tuleb kasutada füüsilist jõudu. Isik ikka sellele ei allunud. Võtsid koos A R T.G kättpidi sealt autost välja ja panid käed raudu ning toimetasid patrullautosse. Kuna isik ei olnud nõus indikaatorvahendisse puhuma, et siis oli algselt plaan Rakvere haiglasse ekspertiisi minna. Peale patrullautosse paigutamist lõi Janek kronberg paar korda vastu patrullauto ust, mille järel, kui kohale tuli ka välijuht, siis paigutati ta patrullbussi, et ekspertiisi suunduda. Mingi aeg T.G politseibussis siiski rahunes ja siis oli ta nõus indikaatorvahendisse puhuma, mis näitas joovet. Peale seda suunduti politseijaoskonda, kus lasid tal puhuda tõenduslikku alkomeetrisse. See näitas ka joovet. Isik puhus päris mitu korda sinna tõenduslikku alkomeetrisse, kuna alkomeeter ei saanud tulemust kätte, sest isik puhus pärid mitu korda valesti sinna ja siis paar korda õnnestus tal ka õigesti puhuda. Tunnistaja seletas, et tõenduslik alkomeeter vajab kahte puhumist, kui korralikult puhuda. Kui ei ole suuteline, siis neli korda ja siis peab uuesti hakkama andmeid sisestama ja uuesti protseduuriga pihta hakkama, mida ta ka tegi. Isik peaks puhuma kaks korda, siis saab alkomeeter kohe tulemuse kätte. Kui ta korralikult ei puhu, siis alkometer ei anna midagi, laseb teha uuesti kõik protseduurid. Kui puhumine ebaõnnestub, siis prindib ka tšeki välja, kus on puhumise kohta null, mingit numbreid seal ei näita. See on valge tsekk. Vastuseks kaitsja küsimustele kinnitas tunnistaja, et on tutvunud tõendusliku alkomeetri kasutamise juhendiga ja seletas, et ebaõnnestumine 1 tähendab seda, et mõlema puhumise korral see ebaõnnestus ja siis ta puhus uuesti ja aparaat luges selle kokku. Aparaat saab oma õhu kätte 4 teist korda ja siis ongi kõik. Oli neli puhumist, kaks ebaõnnestus ja kaks õnnestus. Võimalik et saab kätte ebaõnnestunud tšekid. Neid säilitada ei ole kohustus. Kaks korda peab puhuma. Kui kahest ühe korra piisab, et õnnestub, siis aparaat näitab ära, kas ta on joobes või ei ole. Puhumised ei pea järjest õnnestuma. Kui esimest korda õnnestub ja kui teine kord ka õnnestub, siis tõenduslik alkomeeter juba lööb numbrid kokku. Kui näiteks esimest korda õnnestub ja puhub teine kord uuesti ja teise korraga esimest korda jälle ebaõnnestub, siis ta näitabki tšeki peal ebaõnnestub ja peab uuesti ühe korra veel puhuma ja peale seda õnnestus tal kogus kätte saada teisel puhkumisel teist korda ja siis lõigi numbri kokku. Kui peale neljandat puhumist ei puhu korralikult, siis peab hakkama uuesti protseduuriga. Esimest korda juhtuski nii, et puhus neli korda ja ebaõnnestus. Teise bloki ajal puhus neli korda, kokku kaheksa korda. Alkomeeter sai väljahinagatvast õhust oma koguse siiski kätte, printis tulemuse välja, koostasid materjalid ära ja paigutasid isiku arestimajja. Vereproovi andmist hakkas T.G nõudma alles peale tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamist ja arestimajja paigutamise otsutuse tegemist välijuhi poolt. Kui talle seda varem alternatiivse varindina pakuti, siis T.G seda ei nõudnud. Tunnistaja A K andis kohtuistungil ütlusi, et sõitis 2018.aasta juulikuus, kella kahe ajal öösel sõitsid koos abikaasa T.G-ga Rakvere linna sisse, kuulasid muusikat. Kõrvalistujana ta liiklust ei jälginud ja ei märganud, et abikaasa oleks kellestki mööda sõitnud. Seletas, et sõitsid tema ettevõtte, s. o xxxx poole, kui Virma baari juures märkasid, et politsei tegi neile vilkuritega peatumismärguande. Abikaasaga arutasid, kus siis peatuda, et seal ei ole kuskil peatuda ja otsustasid, et lähevad taha hoovi ja seal selgitavad, mida politsei tahab. Politseiauto helisignaali kohta ta midagi öelda ei osanud, kuna kuulas muusikat ja oli kogu aeg telefonis. Abikaasa sõitis liikluseeskirjade ja märkide järgi. Parkida ei ole Tallinna tänaval alla tulles mitte kuskile, Virma baari ees ei ole ka võimalik parkida. Kaalusid korra ka et minna xxxx parklasse, aga seal on pidev joon ja sinna sealt kaudu sisse sõita ei tohi ja siis nad sõitsid taha parklasse, et sinna ohutult parkida, kuhu politsei neile ka järgnes. Autost väljudes ja suitsu tehes kuulis, et politsei heitis abikaasale ette kiiruse ületamist. Alguses oli Janek väga ärev, kuna ei saanud aru, miks teda peatati. Ta tahtis näha, millisel alusel ta kinni peeti ja siis oli ka vaidlus politseinike ja Janeki vahel, millesse tema ei sekkunud, vaid tegi õues suitsu enamuse aja ja ei kuulanud nende teksti. Tema hinnangul oli abikaasa kaine, võib-olla pisut väsinud, aga kaine oli. Ta ei käitunud mitte kuidagi selliselt kuidas tavaliselt alkoholijoobes inimesed käituvad. Menetlusalune isik T.G seletas kohtuistungil, et selle aasta juulis, kuupäeva ei mäleta, kui tuli abikaasaga Põhjakeskuse poolt öisel ajal autoga linna sisse. Olid eelmise õhtul käinud vastuvõtul, kus kell 18 paiku pakuti tervituspokaal ja ta ei osanud kuidagi kahtlustada, et ta võiks öösel kella kahe ajal veel joobes olla. Kuulasid muusikat ja ajasid juttu, abikaasa oli telefonis. Mäletas, et peale P õhjakeskust tegi kohas kus oli möödasõit lubatud, möödasõidu linnakiirusest aeglasemalt ees liikuvast sõidukist, kuid kiirust ta ei ületanud. Tallinna tänavalt alla sõites enne Virma baari nurka nägi peeglist, et politsei on vilkuritega selja taga. Siis ta peaaegu hakkas pidurdama ja ütles abikaasale ka, et politsei on millegipärast taga ja kuskil peaks seisma jääma, aga kuna Tallinna tänav ja kui ära keerata siia poole peale Virma pubi, on ka parkimise keeld, siis otsustasid, et sõidavad see 200 meetrit xxxx hoovi. Hoovi jõudes tegi autoukse lahti ja juurde tulnud politseinik tutvustas, et tema on R K, et tulgu ta autost välja. Küsis politseinikult, mis ta teinud on, mis see põhjus on. Vastust ta ei saanud, vaid ikka, ei tulge autost välja kohe ja tulge meie autosse. Vastas, et äkki ikka selgitatakse põhjust, mida ta teinud olen. Kuidagi läks ärevaks, öine aeg ja ta tunnistas, et võib-olla natukese turtsus üle ja R ka ja hakkas lõpuks selgitama, et ta on ületanud kiirust ja eiras nende märguannet. Selgitas siis politseile, et nende märguannet nägi ta Virma baari nurgas ja otsis kohta, kuhu parkida, kus ei ole parkimise keeldu ega pidevat joont vaja ületada. Politseinik ikkagi nõudis , et tulgu välja, et me 5 autos selgitame teile seda. Muutus üleolevaks ja ärevaks. Tekkiski mingi lmääral sõnelus ka politsei poolt, mis päädis sellega, et lõpuks ta rabati uks lahti, temal õlast kinni ja rebiti autost välja ja paigutati politseiautosse. Lõpuks tuli ka teine ekipaaz ka. Siis viidi ta autoga politseihoovi ja kui hakkasid sõitma, siis politseinikud ütlesid, et radari peal on näit. Samas ei olnud seal näha mingeid kellaaegu või midagi, mille peal vastati, et ei peagi olema. Ta tegelikult ei tea, kelle näit seal oli, ega saa ka olla kindel, kas ta reaalselt seal mingeid numbreid üldse nägi, kuna oli tagaisstmel ja näit oli ees ja selle radari valgusti ei töötanud. Ta oli nõus verd andma, siis kui küsiti kas ta tahab minna tõenduslikku puhuma või verd anda, aga teda ei viidud. Aparaat ei näidanud, kuigi mitu korda puhus ja see andis kogu aeg vale infot välja. Ta puhus ja puhus hästi pikalt tuli puhuda, kuid ei puhunud lõpuni välja. Ta ei saanud mitte midagi sinna teha. T.G möönis, et ta ei pruukinud olla kaine, seletades, et mingite objektiivsete kriteeriumite alusel ta oma seisundit enne sõitma asumist ei kontrollinud, kuna alkomeetri patarei olevat olnud tühi. Kinnitas, et ei ole ei kiirust ületanud ega ka tahtlikult eiranud politsei peatumismärguannet. : - - - - kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt 06.07.2018 kell 2.38 Rakvere vallas Rakvere - Haljala mnt (Tõrremäe külas) 1.km-l, liikudes Rakvere suunas suunas, juhtis T.G mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx kiirusega 95 km/h +/- 3km teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Kiirus mõõdetud kiirusmõõturiga Stalker II MDR (taatlustunnistus TTRS18/00038). T.G on protokolliga tutvunud selle kohta märkusi tegemata /tl 5/; kaitsja taotlusel väärteoasja juurde võetud fotod vaatega Haljala tee 5 Tõrremäel Rakvere vallas angaari ees olevale platsile, kus politsei 06.07.2018 kiirust mõõtis ja vaatega kiiruse mõõtmise kohast viadukti suunas, kus patrullautost eemalduva sõiduki kiirust mõõdeti /tl 59, 60/; indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 06.07.2018, mille kohaselt tuvastati T.G mõõteseadmega Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM0082, taatlemistunnistuse nr TTRC-18/00101, alkoholijoove 0,57 +/-0,5 mg/l. T.G on indikaatorvahendi kasutamise protokollis avaldanud, et silmad on punased kuna põeb allergiat. Tõendusliku alkomeetri väljatrükil märkus “Ei puhunud lõpuni” /tl 6/; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 06.07.2018 /tl 7/; isiku kinnipidamise protokoll, mille kohaselt T.G peeti VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel kinni 06.07.2018 kell 02.45 ja vabastati 07.07.2018 kell 13.03 /tl 10/; karistusregistri väljavõte 06.07.2018 seisuga /tl 12/ Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistusena kohaldada T.G suhtes aresti vähemalt 10 päeva. Juhul kui kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt taotletud karistus on liiga karm, siis palus temale kohaldada aresti 30 päeva, mille oli nõus asendama ÜKT-ga. KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollides sätestatud ulatuses. 6 Väärteoprotokolli kohaselt rikkus T.G
lg 1 p 2; § 69 lg 3 ja § 38 lg 1 nõudeid, pannes seega toime
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et süüliselt ja vähemalt kaudse tahtlusega on T.G rikkunud
lg 3 nõudeid ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
lg 3 järgi.
lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. T.G tunnistas, et eelneval õhtul tarvitas ta üritusel tervitusjoogi näol alkoholi, kuid ei osanud enda sõnul oma seisundit ilmselt õigesti hinnata, arvates, et oli öösel rooli istumiseks piisavalt kaine. Ühegi objektiivse kriteeriumi alusel ta enda sõnuloma seisundit ei kontrollinud. 06.07.2018 kell 03.51 tuvastati temal tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 0,57 +/- 0,05 mg/l. Väärteoasja kohtuliku arutamise käigus tõusetus küsimus joobe tuvastamise usaldusväärsusest, kuna T.G pidi ebaõnnestunud katsete tõttu korduvalt puhuma ning tema ja kaitsja seadsid seega menetlustoimingu usaldusväärsuse kahtluse alla. Kohtul puudub alus kahelda joobe tuvastamise usaldusväärsuses. Tunnistaja R K seletas kohtuistungil tõendusliku alkomeetri tööpõhimõtteid, et tõenduslik alkomeeter vajab kahte puhumist, kui korralikult puhuda. Kui isik ei ole suuteline, siis neli korda ja siis peab uuesti hakkama andmeid sisestama ja uuesti protseduuriga pihta hakkama, mida ta sel korral ka tegi. Isik peaks puhuma kaks korda, siis saab alkomeeter kohe tulemuse kätte. Kui isik korralikult ei puhu, siis alkometer ei anna midagi, laseb kõik protseduurid uuesti teha. Kui puhumine ebaõnnestub, siis prindib ka tšeki välja, kus on puhumise kohta null, kuid mingit numbreid, st tulemust seal ei näita. See on valge tsekk. Kui tõenduslik alkomeeter aga saab vajaliku koguse õhku siiski kätte, siis väljastab ka tulemuse, mis sel korral ka toimus. Ebausaldusväärseks hindab kohus menetlusaluse isiku väited, et politsei keeldus temaga verd andma minemast. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on temale enne protseduuride teostamist selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki ning tema õigusi seoses joobe tuvastamisega. Õigustega tutvumist on T.G kinnitanud oma allkirjaga protokollil. Tunnistaja R K ütlustega on tuvastatud, et menetlusalune isik hakkas vereproovi andmist nõudma alles peale välijuhi otsust tema arestimajja paigutamise kohta. Samuti jõudis kohus järeldusele, et T.G on süüliselt ja vähemalt kaudse tahtlusega rikkunud ka
lg 1 p 2 nõudeid, mille kohaselt kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
T.G tunnistas kohtuistungil, et peale Põhjakeskust tegi ta kohas kus möödasõit oli lubatud, möödasõidu linna kiirusest aeglasemalt ees liikuvast sõidukist, kuid kiirust ta enda subjektiivse hinnangu kohaselt ei ületanud. Objektiivselt on tema poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdetud kiirusmõõturiga Stalker II MDR (taatlustunnistus TTRS-18/00038). T.G on kiirusmõõturi kasutamise protokolliga tutvunud selle kohta märkusi tegemata.
lg 1 nõudeid on T.G kohtu hinnangul rikkunud samuti süüliselt ja otsese tahtlusega ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
7
lg 1 kohaselt, mis sätestab juhi ja sõitja kohustused sõiduki peatamisel liiklusjärelevalve teostaja poolt, on juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Kohtuistungil seletas T.G , et peale Põhjakeskust linna poole suundudes tegi möödasõidu ees liikuvast sõidukist. Politsei fikseeris linna poole suunduva xxxx maasturi kiiruse ületamise ning otsustas sõiduki kinni pidada. Politsei teostas liiklusjärelevalvet Tõrremäel Põhjakeskuse ja linna viiva viadukti vahelisel alal Haljala tee 5 juures, kus mõõdeti T.G poolt juhitud eemalduva maasturi kiirust. Seda paikkonda ilmestavad menetlusaluse isiku kaitsja poolt kohtule esitatud fotod, millel on näha paikkond, kus viibis politseiauto ja vaade sellest suunast viadukti poole. Tunnistaja R K ütluste kohaselt, lülitas ta viaduktile suundudes liiklusohu vältimiseks patrullautol tööle sinised vilkurid ja peale viadukti, ringteel, kui oli maasturile järele jõudnud, lisaks ka punased. Kuna xxxx kinni ei pidanud, siis pani ka sisse helisignaali ning kuskil Kreutzwaldi 5a, s.o politseimaja juures sõitis maasturile ka kõrvale, kuid auto ikkagi kinni ei pidanud. Juhi sõidustiil tundus temale põgenemisena. Juhil ei saanud tema hinnangul märkamisega probleeme olla. T.G ütlused selle kohta, et tema märkas politsei peatumise märguannet alles Virma pubi juures ja hakkas alles siis otsima kohta, kus turvaliselt peatuda, hindab kohus ebausaldusväärseteks. Ei ole eluliselt usutav, et suveöisel hämaral ajal, kella 2.30 ajal, mil liiklus linnas on sisuliselt olematu, et märka juht ega saa aru, et siniste ja punaste vilkuritega ning töötava sireeniga tema taga orienteeruvalt ühe kilomeetri läbimise kestel ning kohati isegi kõrval sõitev politseisõiduk on andnud peatumismärguande konkreetselt tema poolt juhitud sõidukile. Korralduse, millele juht on kohustatud koheselt reageerima ja peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. T.G eiras tahtlikult sõiduki kohustusliku peatamise märguannet. Tema eitavad ütlused on kohtu hinnangul kantud soovist vabaneda vastutusest. T.G süü on peale tema poolt süü osalise omaksvõtu leidnud tõendamist ka tunnistajate K P ja R K ütluste ning väärteotoimikus olevate ning kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. K P ja R K ütlused hindab kohus usaldusväärseteks, kuna need on kooskõlas nii omavahel kui ka kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. A K andis kohtuistungil ütlusi, kuid tema ei teadnud tõendamisele kuuluvate asjaolude kohta sisulisi selgitusi anda, sest enda sõnul ta kõrvalistujana ja kogu aeg telefonis olles ning muusikat kuulates liiklust ei jälginud ja ei märganud, et abikaasa oleks kellestki mööda sõitnud, või et neid oleks politsei poolt peatada püütud. Seletas, et märkas politsei märguannet, kui olid Virma pubi juurde jõudnud. A K ütlused on loogilised, kuna kõrvalistujana ei olnud temal ka kohustust jälgida toimuvat. Kohustus jälgida kiirust ja alluda politsei poolt antud peatumise märguandele oli T.G, mida viimane aga ei teinud. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 järgi, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. 8 T.G-le süüks arvatud väärteod on õigesti kvalifitseeritud
lg 3; § 224 lg 2 ja § 234 lg 1 järgi.
lg 3 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhi poolt suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.
lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni.
lg 3 sätestab kohtu või kohtuvälise menetleja õiguse kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.
lg 1 sätestab vastutuse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 24 kuuni. Sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandud süüteo eest karistada. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõistes tuvastatud ei ole. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab juhilt erilist vastutustunnet ja hoolsust liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir liikluseeskirju korduvalt eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes põhjendatult madal ning nendele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Kohus on seisukohal, et T.G-le mõistetav karistus peab näitama kaitstava õigushüve kõrget väärtust ja kaitsma õiguskorda kõigi ühiskonnaliikmete huvides. Kuna menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teona, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistab kohus karistused KarS § 63 lg 1 kohaselt sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et rakendades KarS § 63 lg 1 sätteid, on T.G põhjendatud karistada
T.G on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, kuid püsivalt hoolimatut käitumismustrit liikluses ei ole temal siiski välja kujunenud. 9 Kohtu hinnangul ei saa pidada põhjendatuks karistada menetlusalust isikut raskeima karistuse, s.o arestiga. Arvestades aga seda, kuivõrd ulatuslikult tema rikkus liiklusseaduse norme - juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, ületas kiirust ning eiras tahtlikult sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, on tema süü suurus piisav õigustamaks talle karistuse mõistmist üle
lg 2 sanktsioonis ettenähtud trahvi maksimummääras, s.o 300 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1200,00 eurot. T.G peeti käesolevas menetluses VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel kinni 06.07.2018 kell 02.45 ja vabastati 07.07.2018 kell 13.03. VTMS § 44 aluse kinni peetud, mis KarS § 68 lg 1 alusel arvestatakse karistusaja hulka. Seega, arvestadades tema VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel kinnipidamise 06.07.201807.07.2018, s.o 1 päeva karistusaja hulka, tuleb seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahatrahv 290 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1160,00 eurot. Mõistes menetlusalusele isikule põhikaristuseks trahvi, peab kohus põhjendatuks määrata T.G-le lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, kuna tegemist on mitme raske liiklusalase rikkumisega tema poolt. Samas, kuna menetlusalust isikut ei ole varem
järgi karistatud, siis
lg 3 p 1 alusel tuleb pidada kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks, s.o selle minimaalses määras. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab menetlusalusele isikule määratud põhi- ja lisakaristust pidada piisavaks, et tema edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.