← Eesti

4-22-562/11

Obsah (5)§ 121§ 199§ 423§ 68§ 82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.mai 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-22-562 Kohtunik Rita Kulberg Süüdlane G.G (isikukood XXX; registrijärgn

§ 121

lg 2 p 2,

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ja

§ 423

järgi.

§-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel mõisteti G.G-le liitkaristuseks 2 aastat ja 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 7 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 23 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 23.09.

  1. 28.09.2020 saatis Tartu Maakohus G.G-le teatise karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse saabumise aja kohta. G.G pidi asuma karistust kandma hiljemalt 13.10.
  2. Süüdimõistetu karistust kandma ei ilmunud ning Tartu Vangla taotles 16.10.2020 Politsei- ja Piirivalveametilt tema sundtoomist. 27.10.2020 andis PPA vanglale teada, et sundtoomist ei õnnestunud teostada, kuna isik ei viibinud viimases teadaolevas elukohas (majahalduri andmetel elavad seal kolmandad isikud) ning G.G ema kinnitusel viibib poeg tööl Rootsis. Tartu Vangla taotlusel kuulutas kohus oma 16.11.2020 määrusega süüdimõistetu G.G tagaotsitavaks. Lõuna prefektuuri taotlusel tegi kohus 30.12.2021 ka Euroopa vahistamismääruse. Kuna G.G on juba kriminaalasjas tagaotsitav, puudub vajadus teda tagaotsitavaks kuulutada käesolevas asjas. Lõuna prefektuur on seisukohal, et käesoleva asja menetlust tuleb G.G tabamisel jätkata. Tõepoolest on süüdlase tabamisel asja võimalik arutada, kuna kinnipidamiskohas viibimise korral on võimalik tagada ka tema osavõtt käesoleva asja arutamisest. Samas asenduskaristuse ( kas aresti või süüdlase nõusolekul üldkasulik töö) täitmine vangistuse kandmise aja jooksul pole võimalik. Asjaolu valguses, et G.G peab tabamise korral asuma kandma enam kui kahe aasta pikkust vanglakaristust, ei ole käesoleva asja lahendamine tema tabamise korral otstarbekas. Käesoleva asja lahendamine G.G tabamisel võib kaasa tuua olukorra, kus süüdlase vangistusest vabanemise ajaks võib asenduskaristuse kohaldamise määruse täitmisele pööramine olla

§-st 82 lg 1 p 3 tulenevalt aegunud, sest on möödunud rohkem kui aasta kohtumääruse jõustumisest. Samas kohtuvälise menetleja otsuse täitmine rahatrahvi nõudes

§-st 82 lg 4 tulenevalt võlgniku vangistuses viibimise ajal peatub. Kohtule on varasema töökogemuse pinnalt teada, et antud juhul ei pea 2

(3)kohtud valdavalt õigeks aresti täitmisele pööramise edasilükkamist kuni süüdlase vangistusest vabanemiseni VTMS § 209 lg 1 alusel. Viidatud sätet ei saa kohus kohaldada omal algatusel, vaid see eeldab süüdlase avaldust, mille esitamises kohus kindel olla ei saa. Kuna asja arutamine ilma süüdlase osavõtuta ei ole võimalik ja on ette näha, et asenduskaristust ei saa määrata ka süüdlase tabamisel, peab kohus otstarbekaks praegu sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks jätta läbi vaatamata. Sissenõudjal on võimalik see uuesti esitada ajal, mil süüdlane on vanglast vabanenud või hakkab vabanema. Pole muidugi välistatud, et juba süüdlase tabamise ja vangistust kandma asumise ajaks võib kohtuvälise menetleja otsuse täitmine olla aegunud, sest

§ 82

lg 4 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Viidatud sättest tulenevalt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõude aegumine peatub üksnes võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.