← Eesti

5-23-23/2

Obsah (4)§ 771§ 601§ 57§ 721

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-23-23 30. märts 2023 Eesistuja Urmas

) § 71 lõikele 3, §-le 70 ja § 72 lõikele

  1. Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebaja vaidlustanud elektroonilise hääletamise korraldamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise, kuid kaebusest ei nähtunud, kuidas need rikkusid kaebaja subjektiivseid õigusi. Avalikes huvides kaebuse esitamist seadus ette ei näe. Lisaks oli kaebus esitatud kolmepäevast kaebetähtaega rikkudes. Elektrooniline hääletamine lõppes
  2. märtsil 2023 ja riigi valimisteenistuse juht allkirjastas otsuse elektroonilise hääletamise tulemuste kohta
  3. märtsil
  4. Elektrooniliste häälte hävitamise kohta märkis valimiskomisjon, et seda tehakse seadusest tulenevalt pärast ühe kuu möödumist valimispäevast, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused (

§ 771lõige 2).

  1. Vabariigi Valimiskomisjon selgitas otsuses, et digitaalallkirja seadus tunnistati
  2. juulil 2016 kehtetuks e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadusega. Põhjuseks oli usaldusteenuse õigusraamistiku edaspidine tulenemine otsekohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu
  3. juuni 2014 määrusest (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93 (ET 28.08.2014 L 257/73). Elektroonilise 5-23-23 hääletamise toimimiseks vajalik taristu (ID-kaardid, ID-kaardi lugejad, tarkvara) ei ole spetsiaalselt valimiste ajaks üles seatav, vaid igapäevaselt kasutuses tööprotseduurides, panganduses jne.
  4. Samuti selgitati valimiskomisjoni otsuses, et

§ 601

lõike 3 punkti 2 järgi eraldab riigi valimisteenistus lugemisele minevad elektroonilised hääled valija isikuandmetest. Elektrooniliselt antud hääled avatakse ja loetakse alles pärast häälte anonüümistamist. Sellega tagatakse valija elektroonilise hääle salajasust.

§ 601

lõike 1 kohaselt teeb riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 20.00.

§ 601lõike 7 kohaselt on elektrooniliselt antud häälte lugemine avalik.

Elektroonilise hääletamise süsteemi tööd jälgivad sõltumatud audiitorid ja elektroonilist hääletamist võib iga huviline vaadelda. Valimisjaoskonnas hääletamisel avab jaoskonnakomisjon hääletamiskastid ja teeb kindlaks hääletamistulemused pärast hääletamise lõppemist valimispäeval kell 20.00.

§ 57

lõike 12 kohaselt tehakse jaoskonnakomisjonis hääletamistulemused kindlaks avalikult. Seega loetakse nii elektrooniliselt kui pabersedeliga antud hääled ühel ajal ja avalikult.

  1. P. Kongo esitas
  2. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles palub tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
  3. märtsi
  4. a otsuse nr 73 ning kohustada valimiskomisjoni tema
  5. märtsil 2023 esitatud kaebust läbi vaatama istungil kaebaja osavõtul.
  6. Vabariigi Valimiskomisjon edastas P. Kongo kaebuse Riigikohtule
  7. märtsil
  8. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
  9. Kaebaja on seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe allkiri otsusel nr 73 on kehtetu, kuivõrd digitaalallkirja seadus tunnistati
  10. aastal kehtetuks. E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuseid kasutatakse siseturul, Riigikogu valimistel hääle andmine pole aga siseturu toiming. Lisaks on kaebaja arvamusel, et elektrooniline hääletamine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna elektrooniliselt antud häält on võimalik hiljem jaoskonnas muuta. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
  11. Vabariigi Valimiskomisjon palub jätta kaebuse läbi vaatamata, kuna see on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja sai Vabariigi Valimiskomisjoni
  12. märtsi
  13. a otsuse nr 73 tähitud kirjaga kätte
  14. märtsil 2023 ning kaebus on esitatud
  15. märtsil
  16. Kaebuse läbivaatamise korral palub valimiskomisjon jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  17. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lõike 1 teise lause kohaselt esitatakse kaebus Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest (sama kordab

§ 721lõige 3).

PSJKS § 48 lõike 1 kohaselt arvestatakse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tähtaegu tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 62 lõike 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lõigete 1 ja 2 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti, ja tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsMS § 62 2

(3)5-23-23 lõike 2 esimese lause kohaselt võib menetlustoimingu, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
  1. Vabariigi Valimiskomisjon saatis oma
  2. märtsi
  3. a otsuse nr 73 kaebajale tähitud kirjaga, mille kaebaja sai väljastusteate kohaselt kätte
  4. märtsil
  5. Seega hakkas kolmepäevane kaebetähtaeg Riigikohtule kaebuse esitamiseks kulgema
  6. märtsil ja lõppes
  7. märtsil
  9. P. Kongo kaebuse saatmise ümbrikult nähtub, et see on postiasutusele üle antud
  10. märtsil
  11. Seega oli P. Kongo kaebus Riigikohtule esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jätab P. Kongo kaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.