← Eesti

1-23-1337/4

Obsah (5)§ 199§ 172§ 208§ 326§ 319

1-23-1337 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-23-1337 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud la

§ 199lg 1 p 1-200 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel.

3. Kannatanu vaidlustas esindaja v.adv Natalia Suvorova vahendusel kriminaalmenetluse lõpetamise Riigiprokuratuuris. 1

(4)
  1. Riigiprokuratuuri
  2. jaanuari
  3. a määrusega jäeti kannatanu esindaja kaebus kriminaalmenetluse lõpetamisele rahuldamata. Riigiprokurör nõustus menetlejatega, et tõendite kogumise võimalused on ammendatud ning pelgalt X ütlustele tuginedes ei ole võimalik esitada Y-le süüdistust KarS § 145 lg 1 järgi.
  4. Tallinna Ringkonnakohus registreeris
  5. veebruaril 2023 kannatanu lepingulise esindaja v.adv. Kaarel Kaisi taotluse pikendada Riigiprokuratuuri
  6. jaanuari
  7. a kaebuse rahuldamata jätmise määrusele Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaega kuni
  8. märtsini
  10. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  11. märtsi
  12. a määrusega esindaja taotluse pikendada kaebuse esitamise tähtaega rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas, et kaebuse esitamise tähtaja pikendamist kriminaalmenetluse seadustik ette ei näe. Ringkonnakohtul puudus alus käsitada esitatud kaebust ka kaebetähtaja ennistamise taotlusena

§ 172

mõttes, kuna taotluse esitamise ajal ei olnud Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse esitamise tähtaeg saabunud, st tegemist ei olnud möödalastud kaebetähtajaga.

  1. Kannatanu esindaja esitas
  2. märtsil 2023 ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri
  3. jaanuari
  4. a määrusele koos kaebetähtaja ennistamise taotlusega. 7.1 Kaebuses Riigiprokuratuuri
  5. jaanuari
  6. a määrusele palub kaebaja selle tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Kaebaja arvates jättis menetleja alusetult tegemata menetlustoimingud, mille tegemine oleks aidanud kaasa tõe väljaselgitamisele. Ilmnenud on ka uued asjaolud, mis toetavad kriminaalmenetluse jätkamist. 7.2 Kaebaja hinnangul tuleb Riigiprokuratuuri määruse koopia saamise ajaks lugeda
  7. veebruar 2023, mil määruse koopia edastati kannatanu seaduslikule esindajale C-le. Lugedes määruse saamise kuupäevaks
  8. veebruari 2023, on
  9. märtsil 2023 esitatud kaebus tähtaegne. 7.3 Kaebaja märgib, et kui kohus asub seisukohale, et Riigiprokuratuuri määruse kannatanu poolt kättesaamise ajaks tuleb lugeda 27.jaanuar 2023 või muu kuupäev, millal määruse koopia eelmisele lepingulisele esindajale saadeti/teatavaks tehti, siis saabus kaebuse esitamise tähtpäev 27.02.2022 või hilisemal kuupäeval. Eeldades, et Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse esitamise tähtpäev saabus 27.veebruaril 2023, tulnuks uuel lepingulisel esindajal vaid ühe päeva jooksul tutvuda dokumentidega ja panna kokku kaebus. Nõuetele vastava ja kvaliteetse õigusteenuse osutamine käesolevas asjas, sh ühe päeva jooksul vajaliku materjali kogumine ja analüüs ning ringkonnakohtule kaebuse koostamine, ei ole mõistlikult võimalik. Seetõttu palub kaebaja ennistada Riigiprokuratuuri määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule esitatava kaebuse esitamise tähtaeg ja lugeda käesolevaga esitatud kaebus tähtaegseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8.

§ 208

lg 3 kohaselt juhindub ringkonnakohus kaebuse, milles on vaidlustatud Riigiprokuratuuri menetlusotsustust, läbivaatamisel

§-st 326, arvestades

§-s 208 sätestatud erisusi.

§ 326

lg 2 p 1 koosmõjus

§ 208lg-ga 3 sätestab, et ringkonnakohus koostab kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kaebuse kaebajale, kui kaebus on 2

(4)esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui ringkonnakohus jätab tähtaja ennistamata.
  1. Nõustuda ei saa kaebajaga selles, et kaebetähtaja algust tuleb lugeda
  2. veebruarist 2023, st ajast mil kannatanu seaduslik esindaja sai enda kätte Riigiprokuratuuri määruse koopia. Ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri poolt edastatud materjalidest nähtuvalt tehti kannatanu lepingulisele esindajale ja üksiti kannatanu nimel kaebuse esitajale Natalia Suvorovale Riigiprokuratuuri
  3. jaanuari
  4. a määrus avaliku e-toimiku kaudu nähtavaks
  5. jaanuaril 2023 ning esindaja on kinnitanud selle kättesaamist
  6. jaanuaril 2023 kell 21:
  7. Vaidlus selle üle, et sellel ajal kannatanu lepingulisele esindajale edastati teavitus ja tehti nähtavaks talle tema enda poolt edastatud e-maili aadressile Riigiprokuratuuri
  8. jaanuaril
  9. a määrus just
  10. jaanuaril 2023, puudub. Seega algas Riigiprokuratuuri
  11. jaanuari 2023 määrusele kaebetähtaeg
  12. jaanuaril 2023 ning kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli
  13. veebruar
  14. Kaebetähtaja algust ei väära asjaolu, et kannatanu seaduslik esindaja sai Riigiprokuratuuri
  15. jaanuari
  16. a määruse kätte alles
  17. veebruaril
  18. Käesoleval juhul ei olnud ta kaebuse esitajaks ega ka kannatanuks. Seadus ei kohusta edastama süüdistuskohustusmenetluses tehtud otsustust lisaks kaebuse esitajale, kelleks oli lepinguline esindaja ka kannatanu seaduslikule esindajale. Lisaks tuleb märkida, et jaatada ei saa ka kannatanu seadusliku esindaja ega ka kannatanu uue lepingulise esindaja eksimust kaebetähtajast. Kannatanu lepinguline esindaja v.adv. Kaarel Kais esitades
  19. veebruaril 2023 taotluse pikendada Riigiprokuratuuri
  20. jaanuari
  21. a kaebuse rahuldamata jätmise määrusele kaebuse esitamise tähtaega ja märkides, et tähtaeg lõpeb
  22. veebruaril 2023, olid nii kannatanu seaduslik esindaja kui ka kannatanu lepinguline esindaja teadlikud kaebetähtaja lõppemisest. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et
  23. jaanuari
  24. a Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli
  25. veebruaril
  27. Kannatanu uue lepingulise esindaja kaebus registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus
  28. märtsil 2023, mis tähendab, et see ei ole tähtaegne ja ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas kaebetähtaja ennistamiseks esineb alus, st kas tähtaeg on lastud mööda mõjuval põhjusel. 11.

§ 319

lg-st 7 tulenevalt võib kaebetähtaja ennistada mõjuval põhjusel.

§ 172

lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKKm 1-21-5924).

  1. Takistuseks olev asjaolu on objektiivne, kui see ei sõltu isiku tahtest. Samuti peab asjaolu olema piisavalt ootamatu, et isikult ei saanud mõistlikult eeldada toimingu tegemist tähtajaks enne takistuse ilmnemist. Antud asjas ei saa asuda seisukohale, et kannatanu seaduslikule esindajale, kes soovis Riigiprokuratuuri määrust vaidlustada, tuli ootamatult asjaolu, et kaebuse esitamiseks on aega kuni
  2. veebruarini 2023 ning sõlmides lepingu uue esindajaga alles
  3. veebruaril 2023 sai ta aru, et kaebuse esitamise tähtaeg on sisuliselt saabunud. Selliseid tõendeid, mis kinnitaks, et varem uue lepingulise esindaja võtmine, ei sõltunud kannatanu ja tema seadusliku esindaja tahtest, esitatud ei ole. 3

(4)Eeltoodut arvestades, ei pea ringkonnakohus käesolevas asjas kaebetähtaja möödalaskmist mõjuval põhjusel, millele tuginedes esineks alus kaebetähtaja ennistamiseks.
  1. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, jätab ringkonnakohus kannatanu esindaja kaebuse Riigiprokuratuuri
  2. jaanuari 2023 määrusele läbi vaatamata.
  3. Juhindudes

§ 208

lg-st 3 ja

§ 319

lg-st 7 jätab ringkonnakohus taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning juhindudes

§ 326lg 2 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.