Obsah (6)

§ 238§ 414§ 180§ 233§ 173§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2023, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-396 Kohtukoosseis Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver

) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Meelis Toomsalu KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Meelis Toomsalule mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõista Meelis Toomsalu karistuseks 10 kuud vangistust. 3. Kohustada Meelis Toomsalu ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Meelis Toomsalu vanglasse saabumise aeg. 4.

§ 180

lg 1 ning § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 alusel mõista Meelis Toomsalult Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena joobe tuvastamise kulu 14 eurot, määratud kaitsja tasu 86,40 eurot ja sundraha 543,75 eurot, s.o menetluskulud kokku 644,15 eurot. 1 5.

§ 180

lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu 129,60 eurot ja sundraha 543,75 eurot. 7.

§ 180

lg 3 neljanda lause alusel tuleb Meelis Toomsalul tasuda menetluskulud kokku 644,15 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 53,68 eurot ja viimasel

1. kuul tuleb tasuda 53,67 eurot.
2. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE522200221013264447 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) . LHV PANK EE957700771001523585 (SWIFT: LHVBEE22) Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
3. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teeb kolmas isik, tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse tehakse. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse toimetamiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
4. Meelis Toomsalu süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 25.09.
5. a otsusega ja Tartu Maakohtu 14.09.
6. a otsusega karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis uuesti tahtlikult 14.09.2022 kella 13:30 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes grammis veres oli vähemalt 2,39 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani M. Toomsalu toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2
7. Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde ning taotles M. Toomsalu süüditunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõista M.

Toomsalu karistuseks 1 aasta vangistust. Prokurör nõustus osa menetluskulude riigi kanda jätmisega.

1. Süüdistatav M. Toomsalu kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru, tunnistas enda süüdi ja nõustus lühimenetlusega. M. Toomsalu ei soovinud ütlusi anda. Viimases sõnas ütles M. Toomsalu, et karistus tuleb ära kanda ja asi on tehtud.
2. M. Toomsalu kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello leidis, et süüdistus on põhjendatud ja M. Toomsalu tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi. Kaitsja palus mõista M. Toomsalule kergem karistus, kuna ta on hakanud tegelema oma alkoholiprobleemiga. Samuti taotles kaitsja sundraha või kaitsjatasu osaliselt riigi kanda jätmist ning võimalust menetluskulude ositi tasumiseks 1 aasta jooksul. Kohtu seisukoht 5.

§ 233

lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. M. Toomsalu esitas kohtueelses menetluses prokuratuurile taotluse lühimenetluse kohaldamiseks, kaitsja ja prokuratuur nõustusid sellega ning käesolev kriminaalasi saadeti kohtusse lühimenetluses. Kohtu hinnangul on lühimenetluse kohaldamise alused täidetud, kriminaaltoimiku materjalid on kriminaalasja lahendamiseks piisavad ja M. Toomsalu tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. Süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi

1. . H. V. protokolli kohaselt oli ta 10.09.2022 tööl koos patrullpolitseinik J. H. nad said kell 13:25 väljakutse, milles öeldi xxxxxxxx. kilomeetril on meesterahvas sõitnud rolleriga kraavi ja on viga saanud. Kui nad jõudsid sündmuskohale, nägi ta, et roller on vasakul pool teed kraavis ja selle kõrval istub meesterahvas. Samuti nägi ta paremal pool teepervel rolleri liikumisjälgi. Kui ta vestles meesterahvaga, tuli meesterahva suust alkoholilõhna. Tema kolleeg J. H selgitas välja, et rolleri kõrval istunud meesterahvas on Meelis Toomsalu. Kuna meesterahvas ei suutnud puhuda indikaatorvahendisse, viisid nad tema Lõuna-Eesti Haiglasse vereproovi tegemiseks. Sõidu ajal küsisid nad meesterahvalt, kui palju ta alkoholi tarvitas. Lisaks küsisid nad meesterahvalt küsimusi koha- ning ajataju tuvastamiseks. Meesterahvas ei osanud öelda, kui palju ta alkoholi tarvitas, ning ei suutnud vastata küsimusele, mis nädalapäevaga on tegemist (tl 2). Nähtuvalt 10.09.2022 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest kõrvaldati M. Toomsalu samal kuupäeval kell 13:34 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõiduki xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juhtimiselt, sest oli alust arvata, et ta on alkoholijoobes (tl 7). Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti järgi teisaldati xxxxxxxxxxxxx.09.2022 kell 13:22 hoiukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuna sõiduki juht M. Toomsalu kõrvaldati juhtimiselt (tl 8). Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist nähtub, et M. Toomsalu toimetati 10.09.2022 kell 13:34 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxx kainenema, sest ta põhjustas mootorsõidukijuhina liiklusõnnetuse ning ei tajunud ümbritsevat. M. Toomsalu ei suutnud indikaatorvahendisse puhuda. M. Toomsalul olid joobeseisundile viitavad tunnused: tema silmad punetasid, tema reaktsioon oli väga aeglane, tema kõne oli segane ja kiire, tal puudus aja., isiku- ja kohataju, ta ei mäletanud viimase 24 tunni sündmusi, tal olid kerged koordinatsioonihäired ja ta käitus omamehelikult (tl 9). Joobeseisundi 3 tuvastamise saatekirja kohaselt võeti M. Toomsalult 10.09.2022 Lõuna-Eesti Haiglas vereproov ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tuvastas 22.09.2022, et M. Toomsalu ühes grammis veres oli vähemalt 2,39 milligrammi etanooli (tl 3).
2. Kahtlustatava M. Toomsalu ülekuulamise protokollist nähtub, et M. Toomsalu tunnistas end süüdi ja selgitas, et jõi 09.09.2022 õhtul mõned õlled ja pool viina (umbes 250 grammi). Ta soovis 10.09.2022 peale lõunat minna xxxxxxxxxxx. Ta läks kuuri, võttis sealt rolleri ja hakkas poodi sõitma. Sõitu alustades ei tundnud M. Toomsalu midagi hullu ja arvas, et on kaine. Kui ta oli sõitnud umbes 15 minutit, sõitis ta ootamatult kraavi. Peale kraavi sõitmist kaotas M. Toomsalu korraks teadvuse ja seejärel tundis ta end uimasena. Kui ta oli natuke toibunud, jättis ta rolleri kraavi ja tuli teepervele istuma. Seejärel tuli politsei, kes kontrollis M. Toomsalu joovet kahe aparaadiga. Kumbki aparaat M. Toomsalul joovet ei tuvastanud. Seejärel sõitis M. Toomsalu politseinikega Võru EMO-sse, kus võeti temalt vereproov. Peale nimetatud toimingut viidi ta Võru politseijaoskonda kainenema. M. Toomsalu ei tundnud, et ta oleks väga purjus, tundis, et tal oleks nagu pohmakas. Ta kahetseb, et ta läks rolleriga sõitma (tl 22). Kuna M. Toomsalu ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil, on tõendiks M. Toomsalu kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused.
3. Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid lubatavad, samuti on tunnistaja H. V ütlused, M. Toomsalu kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri usaldusväärsed tõendid.
4. Kokkuvõtlikult nähtub eelpool analüüsitud usaldusväärsest tõendikogumist, et tunnistaja H. V oli 10.09.2022 tööl koos patrullpolitseinik J. H ja nad said kell 13:25 väljakutse, milles öeldi, et meesterahvas sõitis xxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kraavi ja sai viga. Kui nad jõudsid kohale, nägi H. V, et roller oli vasakul pool teed kraavis ja selle kõrval istus meesterahvas ning paremal pool teepervel olid rolleri liikumisjäljed. Kui H. Vist vestles meesterahvaga, tuli meesterahva suust alkoholilõhna. Politseinik J. H selgitas välja, et rolleri juht oli M. Toomsalu. Kuna M. Toomsalu ei suutnud indikaatorvahendisse puhuda, viisid politseinikud ta Lõuna-Eesti Haiglasse, kus tehti vereproov. See näitas, et M. Toomsalu ühes grammis veres oli 2,39 milligrammi alkoholi. M. Toomsalu juhtis mopeedi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
5. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Kuna ülal käsitletud tõenditest nähtuvalt oli M. Toomsalu ühes grammis veres 2,39 milligrammi alkoholi, oli ta järelikult 10.09.2022 mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes. Arvestades, et M. Toomsalu vabanes eelmise KarS § 424 järgi karistuseks mõistetud vangistuse kandmiselt 09.12.2021, on tema karistus endiselt kustumata ja ta pani süüdistuses märgitud ajal ja kohas toime KarS § 424 lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo.
6. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul on eeltoodud kriteeriumid täidetud. M. Toomsalu kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt jõi ta 09.09.2022 õhtul mõned õlled ja umbes 250 grammi viina. Kui ta hakkas 10.09.2022 peale lõunat rolleriga sõitma xxxxxxxxxxx, ei tundnud ta midagi hullu ja arvas, et on kaine. Tunnistaja H. V ütlustest tulenevalt tuli M. Toomsalu suust alkoholilõhna, M. Toomsalu ei suutnud puhuda indikaatorvahendisse ning ei osanud politseinikele öelda, kui palju ta tarvitas alkoholi ja mis nädalapäev on. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist nähtub, et M. Toomsalul olid 10.09.2022 joobeseisundile viitavad tunnused: tema silmad 4 punetasid, tema reaktsioon oli väga aeglane, tema kõne oli segane ja kiire, tal puudus aja- , isiku- ja kohataju, ta ei mäletanud viimase 24 tunni sündmusi, tal olid kerged koordinatsioonihäired ja tema käitumine oli omamehelik. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt oli M. Toomsalu ühes grammis veres 2,39 milligrammi alkoholi.
7. Arvestades M. Toomsalu teo välist külge (sh alkoholi joomise ja sõiduki juhtima asumise vahelist pikka ajavahemikku (rohkem kui 12 tundi), väliselt tajutavaid joobetunnuseid ja märkimisväärselt suurt alkoholikogust M. Toomsalu organismis), pole eluliselt usutav M. Toomsalu väide, et ta jõi eelmise päeva õhtul vaid mõned õlled ja umbes 250 grammi viina. Vereprooviga tuvastati, et M. Toomsalu ühes grammis veres oli 10.09.2022 pärastlõunal 2,39 milligrammi alkoholi. Tõenäoliselt ei piisa nii suure joobe saavutamiseks mõne õlle ja 250 grammi viina joomisest. Üldteada on asjaolu, et üle 2 promillise joobe saavutamiseks tuleb juua suur kogus alkoholi. Samuti on üldteada asjaolu, et pärast alkoholi joomise lõpetamist hakkab teatud aja möödumisel inimese alkoholijoove vähenema. Kuna M. Toomsalul oli üle 2 promilline joove väidetavalt rohkem kui 12 tundi pärast alkoholi tarvitamist, tarvitas ta 09.02.2022 õhtul suures koguses alkoholi või jätkas alkoholi tarvitamist 10.09.2022 öösel või 10.09.2022 hommikul ja tarvitatud alkoholi kogus oli tõenäoliselt tunduvalt suurem kui mõni õlu ja 250 grammi viina. Arvestades asjaolusid, et 10.09.2022 peale lõunat tehtud vereproovi alusel tuvastatud suur alkoholijoove viitab suures koguses alkoholi tarvitamisele eelmisel õhtul ja M. Toomsalul olid 10.09.2022 peale lõunat joobeseisundile viitavad tunnused, pole usutav M. Toomsalu väide, et ta tundis end 10.09.2022 peale lõunat kainena. Kuna M. Toomsalu asus 10.09.2022 juhtima mopeedi, hoolimata sellest, et ta oli eelmisel õhtul tarvitanud suures koguses alkoholi ja tal olid joobeseisundile viitavad tunnused, pidas M. Toomsalu kohtu hinnangul vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta asub alkoholijoobes olles mootorsõidukit juhtima. Arvestades tuvastatud asjaolusid, ei olnud M. Toomsalul objektiivset alust loota, et ta ei realiseeri KarS § 424 lg 2 objektiivseid tunnuseid. Seega pani M. Toomsalu kõnealuse teo toime kaudse tahtlusega.
8. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning M. Toomsalu on süüvõimeline. Seega tuleb ta KarS § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistada. Karistus
9. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna KarS § 424 lg 2 näeb karistusena ette üksnes vangistuse, tuleb M. Toomsalu karistada vangistusega. KarS § 424 lg 2 sätestab karistusena kuni 4-aastase vangistuse ja sanktsiooni keskmine määr on seega ca 2 aastat vangistust. Kuigi KarS § 424 lg 4 p 2 näeb ette, et sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, pole see praeguses asjas võimalik, sest M. Toomsalul puudub mootorsõiduki juhtimisõigus.
10. Analüüsides M. Toomsalu süü suurust, märgib kohus, et M. Toomsalu juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit xxxx-xxxxxxxxxxxxxx. km-l kella 13.25 paiku, seega ajal, mil liiklus on aktiivne. Lisaks põhjustas M. Toomsalu liiklusõnnetuse, milles õnneks keegi vigastada ei saanud. M. Toomsalu sõitis rolleriga teelt välja vastassuunda kraavi. Kuigi keegi viga ei saanud, lõi M. Toomsalu, liikudes rolleriga vastassuunda, liiklusohtliku olukorra, kus oleks võinud juhtuda oluliselt raskemate tagajärgedega liiklusõnnetus. Eeltoodust järeldub, et M. Toomsalu ei tajunud alkoholijoobe tõttu vähimalgi määral oma teo ohtlikkust ning seadis oma käitumisega suurde ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejad. Samas on süü suuruse hindamisel käesolevas asjas 5 oluline arvestada asjaoluga, et M. Toomsalu sõitis rolleriga, millest tulenevalt lõi ta suure ohu eelkõige iseendale. Lähtudes eeltoodust, tuleb kohtu hinnangul M. Toomsalu süü suurus hinnata keskmiseks.
11. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kahtlustatavana ülekuulamisel on M. Toomsalu avaldanud juhtunu pärast küll kahetsust, kuid kohtuistungil seda enam ei väljendanud. Tõendeid hinnates ei kujunenud kohtul veendumust, et M. Toomsalu suhtub enda käitumisse kriitiliselt ning kahetseb joobes olles sõiduki juhtimist.
12. Toomsalul on 2 kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures mõlemal korral karistati teda KarS § 424 järgi. Tartu Maakohtu 25.09.
13. a otsusega nr x-xx-xxxxx M. Toomsalu süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning karistati teda 5-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Kuna M. Toomsalu pani katseajal toime uue samalaadse kuriteo, tunnistati ta Tartu Maakohtu 14.09.
14. a otsusega nr 1-20-5943 KarS § 424 lg 2 järgi süüdi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust. M. Toomsalu vabanes vanglast 09.12.
15. a. Kuivõrd M. Toomsalu jätkab alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhtimist, saab järeldada, et senised karistused ei ole viinud loodetud tulemuseni. M. Toomsalu ei ole asunud tõsiselt tegelema enda sõltuvusprobleemiga ega ole ka muutnud enda suhtumist joobes juhtimisse. Seetõttu ei ole võimalik tema karistamine selliselt, et ära kandmisele kuuluks üksnes osa mõistetud karistusest. Kuivõrd M. Toomsalu ei taotlenud kohtuistungil vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, siis ei ole võimalik kohtul sellist võimalust ka kaaluda. Vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine pole samuti võimalik, seda eelkõige M. Toomsalu isikust tulenevalt. Seega nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et M. Toomsalule tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus. Samas peab kohus võimalikuks ja otstarbekaks mõista M. Toomsalule mõnevõrra väiksem karistus, kui seda palus prokurör.
16. Kohtu hinnangul ei võimalda ka üldpreventiivsed kaalutlused M. Toomsalule kuigi leebet karistust mõista. Joobes juhtimine on Eestis üks enim levinud kuritegu, millega seatakse igapäevaselt ohtu paljude inimeste elu ja tervis. Seetõttu tuleb sellised kuriteod otsustavalt hukka mõista.
17. Arvestades kõike eelnevat kogumis, tuleb M. Toomsalule mõista KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mida tuleb

§ 238lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra.

Lõplikuks karistuseks kujuneb seega 10 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse kulud 20.

§ 180

lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt

§ 173

lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud (p 3), määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). 21.

§ 179

lg 1 p 2 sätestab, et sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kuna M. Toomsalu tunnistati süüdi teise astme kuriteos, on sundraha suurus 1087.50 eurot. Määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses on 86.40 eurot. Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 129.60 eurot, mille kohus rahuldas täies ulatuses. Joobe 6 tuvastamise (vereproov) kulu on 14 eurot. Seega kriminaalmenetluse kulu kokku on 1317.50 eurot (1087.50+86.40+129.60+14=1317.50) 22. Kohtuistungil palus kaitsja võimalusel vähendada sundraha ja kaitsjatasu ning väljamõistetava menetluskulu tasumiseks määrata 1 aasta. Kohtu arvates on kaitsja taotlus põhjendatud.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Toimikust nähtub, et M. Toomsalul puudub püsiv sissetulek, ta osaleb alaealiste laste ülalpidamises ning tal on 11.11.2022 seisuga tasumata nõudeid 7833.26 eurot (kohtueelne ettekanne, tl 28-29). 25. Arvestades M. Toomsalu varalist ja perekondlikku olukorda, möönab kohus, et 1317.50 euro suuruse rahalise nõude tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Seetõttu tuleb jätta riigi kanda kaitsjatasust 129.60 eurot ja sundrahast pool so 543.75 eurot. M. Toomsalult tuleb välja mõista kaitsjatasu 86.40 eurot ja sundrahast 543.75 eurot, samuti joobe tuvastamise tasu 14 eurot, s.o menetluskulud kokku 644.15 eurot. M. Toomsalul tuleb tasuda see summa ositi 12 kuu jooksul. Anu Vilt 7