Obsah (5)

§ 75§ 104§ 72§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-149652 Tsiviilasi OÜ GS Core hagi M. T. vastu põhivõla 478 euro 0

) § 75 lg-st 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 75

lg 2 järgi kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub. 4. Hagimaterjalidest nähtub, et esialgne võlausaldaja Elektrilevi OÜ ja kostja on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe. Kohtule esitatud Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A p 16.4 kohaselt „ Võrgulepingust tulenevad vaidlused, mida pooled ei suuda lahendada poolte kokkuleppel, kuuluvad lahendamisele ostja elu- või asukoha järgses kohtus Eesti Vabariigi õigusaktide alusel. Juhul kui ostja asub pärast võrgulepingu sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui ostja tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamisel teada, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi kohtus Eesti Vabariigi õigusaktide alusel. Eelnimetatu ei välista poolte õigust esitada avaldus maksekäsu kiirmenetluses vastavalt nimetatud menetluse kohta sätestatud kohtualluvusele”.

§ 104

lg 1 alusel võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega. Sama paragrahvi lg 3 p 2 kohaselt kehtib kohtualluvuse kokkulepe sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, ka juhul, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Seega on hageja ja kostja vaheline kohtualluvuse kokkulepe

§ 104lg 3 p 2 kohaselt kehtiv.

1. Praegusel juhul ei ole kostja elukoht kohtule teada. Maksekäsu kiirmenetluses on selgunud, et kostja ei ela aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis oli kostja kuni
2. märtsini 2021 kantud rahvastikuregistri järgne aadress ja alates
3. aprillist 2021 lisa-aadressina registrisse kantud aadress. Ka ei ela kostja aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Maksekäsu kiirmenetlus tehtud päringutest selgus, et ka Politsei– ja Piirivalveametil ega Kanepi vallavalitsusel ei ole kostja asukoht teada.

§ 72

lg 2 kohaselt lahendab Harju Maakohus asja ka juhul, kui asi allub küll Eesti kohtule, kuid ei ole võimalik kindlaks määrata, millisele Eesti kohtule. See kehtib ka juhul, kui kokku on lepitud Eesti kohtualluvuses, aga mitte selles, milline Eesti kohus asja lahendab. Praegusel juhul on lepitud kokku Eesti kohtualluvuses juhuks, kui kostja asub elama välismaale või kostja elu- või asukoht ei hagi esitamisel teada, kuid ei ole kokku lepitud, millises Eesti kohtus vaidlus lahendada tuleks. Samuti ei ole hageja põhjendanud hagi esitamist Tartu Maakohtule kasutades valikulist kohtualluvust. Eelneva tõttu asub kohus seisukohale, et käesolev tsiviilasi ei allu Tartu Maakohtule. Käesolev tsiviilasi tuleb vastavalt kohtualluvuse kokkuleppele ja

§ 72lg 2 teisele lausele edastada lahendamiseks Harju Maakohtule.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kaebeõigust määrusele, millega kohus saadab avalduse teisele kohtule menetlemiseks. Valele maakohtule esitatud avalduse menetlusse võtmisest ei keelduta, vaid edastatakse pädevale Eesti kohtule (

§ 65

esimene lause ja

§ 75lg 2).

See lähtub eeldusest, et Eesti kohtusüsteem on tervik ning kohus ei saa kohtualluvuse puudumise tõttu keelduda dokumendi menetlemisest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4716, p 6).

§ 76

lg 2 näeb kaebeõiguse ette üksnes juhul, kui kohus avastab pärast avalduse menetlusse võtmist, et asi ei allu sellele kohtule ning kohus teeb selle kohta asja üleandmise määruse. Praegusel juhul ei ole kohus hagiavaldust menetlusse võtnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik