← Eesti

2-22-12668/15

2-22-12668 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2023, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-12668 Tsiviilasi E F ja N

) § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 alusel on korteriomandi ja kinnisasja omand pärijatele üle läinud 17. detsembril 2021 ning kinnistusraamatu kanne on muutunud valeks. Üks pärijatest, I T , on pärimisregistrist nähtuvalt võõrandanud oma pärandiosa hagejale I. Seega on hetkel korteriomandil ja kinnisasjal neli ühisomanikku, kellest üks on pärandaja üleelanud abikaasa (hageja II). 3

(6)2-22-12668
  1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 64 järgi on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 5 alusel asendab kohtuotsus nõutavaid tahteavaldusi. Antud juhul asendab kohtuotsus kostjate tahteavaldusi kinnisasja ja korteriomandi suhtes ühisomandi lõpetamiseks, nende jätmiseks hagejate kaasomandisse ja kinnistusraamatus sellekohase kande tegemiseks, samuti arveldusarve suhtes ühisomandi lõpetamiseks. 1
  2. Pooled vaidlevad kostjatele makstava hüvitise suuruse üle ja selle üle, kas hageja I tehtud kulutused olid pärandvara säilimiseks vajalikud või mitte.
  3. Hageja I on teinud pärandvara korrashoiuks kulutusi 6223,02 euro ulatuses, mille hüvitamist ta soovib

§ 158alusel.

15.

§ 158

kohaselt võib pärandaja alaneja sugulane, kes on kaaspärijaks ja on pärandajat ühises majapidamises või majandus- või kutsetegevuses oma vara või tööga oluliselt abistanud ja pärandvara on selle tulemusena säilinud või suurenenud, pärandvara jagamisel nõuda selle eest pärandvara arvel õiglast hüvitist.

  1. Hageja I on pärandaja alaneja sugulane (poeg) ja on kaaspärijaks. Kulude tõendamiseks on ta esitatud ehituspoodide arved ja kontoväljavõtted ehitus- ja sisustuspoodidele tehtud ülekannete kohta aastatel 2011 kuni 2022 (dtl-d 71‒156, 175). Arvetest ja kontoväljavõtetest ei selgu, millisel objektil ja milliseid töid tehti. Ainsana on seda võimalik tuvastada hageja I ja OÜ E A vahel sõlmitud töövõtulepingu ja arve puhul (dtl 170‒174), mille alusel on paigaldatud aknad hoonele XXX. Vahetatud akende tõttu võis kinnisasja väärtus tõesti suureneda. Ei ole aga arusaadav, kuidas on hageja I kulude summa arvutanud, sest kontoväljavõtetel ja arvetel kajastatu liitmisel ja kahega jagamisel ei tule kokku hageja nimetatud kulude kogusumma. Kõiki soetatud tarvikuid ei saa pidada vajalikuks, et pärandvara säilitada või suurendada, näiteks kast süütevedelikku (dtl 92) või sääsevõrk (dtl 175). Samale seisukohale võib asuda aiandusühistule XXX eest makstud 50 euro suhtes (dtl 179). Tõenditest ei ilmne, et hagejal I oleks olnud pärandajaga ühine majapidamine või majandus- või kutsetegevus. Hageja I on oma elukohaks märkinud XXX. Hageja II (pärandaja üleelanud abikaasa) elukohaks on märgitud XXX, ja võib eeldada, et see oli ka pärandaja elukohaks.
  2. Eeltoodust tulenevalt tuleb nõue

§ 158alusel hüvitise väljamõistmiseks kostjatelt jätta rahuldamata.

18. Hagejad on hüvitisest maha arvanud pärandil lasuvad kohustused. 19.

§ 151

lg 1‒2 kohaselt jaotatakse pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga. Pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest vastutavad pärijad solidaarselt.

  1. Kohtule on esitatud XXX korteriühistu arved korteri nr XX eest ajavahemikul detsember 2021 kuni juuli 2022, kokku 557,66 eurot (dtl-d 175‒178). Pärimistunnistusel on märgitud, et hageja II oli pärandajaga abielus alates
  2. detsembrist 1983 ning korteriomand kuulus hageja II ja pärandaja kui abikaasade ühisvara hulka (dtl 7). Ühisvara omanikud peavad ühisvaraga seotud kulusid kandma ühiselt. Seega saab pärandil 4

(6)2-22-12668 lasuva kohustusena võtta arvesse poole korteri eest tasutud summast ehk 278,83 eurot (557,66:2). Kummagi kostja pärandiosa on 1/9, seega oli neil kummalgi kohustus tasuda korteri eest 30,98 eurot. Matusekulude 2438 euro üle puudub vaidlus. Kostjate osa matusekuludes on kummalgi 270,89 eurot. 21. Seega on kummalgi kostjal kohustus tasuda pärandil lasuvatest kohustustest 301,78 eurot (270,89+30,98). 22.

§ 152

lg 2 esimese lause alusel jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. AÕS § 70 lõike 6 ja § 77 lõike 2 kohaselt saab ühisomandis olevat asja jagada muu hulgas selliselt, et asi antakse ühele või mitmele ühisomanikule, pannes neile kohustuse maksta teisele ühisomanikule välja tema osa rahas.

  1. Ühisomandis olevate asjade jagamise üle vaidlust ei ole. Pärandvarasse kuuluvad asjad jäävad hagejate kaasomandisse, mistõttu on kostjatel õigus saada oma osa eest hüvitist. XXX, asuva korteri väärtuseks on hinnatud 18 000 eurot (dtl 10) ja XXX, asuva kinnisasja väärtuseks 26 000 eurot (dtl 35), pärandaja arvelduskonto jääk on 7154,11 eurot (dtl 69). Pärandaja osa väärtus on seega 25 577,05 eurot (51 154,11:2) ja selle üle poolte vahel vaidlust ei ole. Eelneva alusel tuleb hagejatel kummalegi kostjale maksta hüvitisena 2540,11 eurot (25 577,05/9 - 301,78).
  2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, jagab ühisvara hagiavalduses näidatud viisil ning mõistab hagejatelt solidaarselt kummagi kostja kasuks välja hüvitise 2540,11 eurot. Menetluskulude jaotus
  3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
  4. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
  5. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Alekand Kohtunik 5

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.