Obsah (9)

§ 184§ 376§ 64§ 74§ 68§ 832§ 75§ 83§ 191

1-23-1007 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. märtsil 2023 Tallinnas, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-23-1007 (22230101305) Kohtunik Liina P

§ 184

lg 2 p 2; § 376 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Irina Tsugart Süüdistatav Timur Abukarov – isikukood 39202140811, elukoht xxx (viibib Tallinna vanglas), kodakondsus xxx, xxxharidus, emakeel xxx keel, töökoht xxx, tel xxx, e-post xxx tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Yaroslav Radziwill RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Timur Abukarov

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 aastat.

Süüdi tunnistada Timur Abukarov

§ 376

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aastat 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks 30.11.2022.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 4 aastat 6 kuud vangistust, täitmisele kui Timur Abukarov ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 8. osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 9. allub elektroonilisele valvele tähtajaga 10 kuud, alates päevast kui elektroonilise valve seade kinnitatakse T. Abukarovi keha külge.

§ 74

lg 1 alusel määrata Timur Abukarov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Timur Abukarovi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Timur Abukarovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 1812,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 6 alusel ekspertiisikulu summas 252 eurot ning asitõendi hoiukulud 43,60 eurot ja saatekulud summas 26,40 eurot riigituludesse. Kohustada Timur Abukarovi tasuma väljamõistetud sundraha, asitõendi hoiu- ja saatekulud ning ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 177,87 eurot. Menetluskulud, kogusummas 2134,50 eurot, tasuda igakuiselt Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Selgitusse võib märkida: „Timur Abukarov, kriminaalasi 1-23-1007, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu summas 193,20 eurot jätta riigi kanda.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Timur Abukarovilt sularaha summas 5195 eurot (Rahandusministeeriumi arvelduskontol) ja mobiiltelefon Samsung A

1. 2 Välja mõista Timur Abukarovilt kannatanu M kaudu (M pangakontod: xxx SEB Pank, nr xxx Swedbank, nr xxx Luminor Pank või nr xxx LHV Pank, kohustuslik märkida viitenumber xxx) kasuks 18 343,26 (põhinõue + intress) eurot. Asitõendid: - CD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - sigaretid Prince Rich Taste (Maksu- ja Tolliameti lepingulises laos) – konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilekotid, digitaalkaal (PPA Põhja prefektuur asitõendite hoidlas) – hävitada; - Timur Abukarovi mobiiltelefonist kopeerimisel loodud konteinerfailid (Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnas) – hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Timur Abukarovit (Abukarov) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 17.05.2016.a otsusega nr 1-16-4249 mõistetud süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas uuesti ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet protonitaseeni sisaldavat pulbrit kokku massiga 10,20 grammi, milles puhast protonitaseeni kokku 0,301 grammi. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta enda juures kuni 30.11.2022.a kella 10.33-ni, mil Tallinnas xxx maja juures tema kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti tema juurest ära 2tk soonkinnisega kilekotti 1,06 grammi narkootilist ainet protonitaseeni sisaldava pulbriga, milles puhast protonitaseeni kokku 0,031 grammi. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta enda elukohas Tallinn XXX kuni 30.11.2022.a kella 11.20-ni, mil eelpool nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti kööginurga kapist metallkarbi seest ära 1tk soonkinnisega kilekott 9,14 grammi narkootilist ainet protonitaseeni sisaldava pulbriga, milles puhast protonitaseeni 0,27 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega 3 seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Protonitaseen on isotonitaseeni isomeer ja kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. 22.07.2022 arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisiakti nr XXX kohaselt piisab protonitaseeni puhul kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,25-1 milligrammist ehk 0,00025-0,001 grammist. Seega pani Timur Abukarov toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, s.o

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Timur Abukarovit süüdistatakse

§ 376

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o suures koguses Eesti maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmises ja edasitoimetamises, mis seisnes selles, et 05.05.2022 kell 11.24.43 Timur Abukarov suundus sõidukiga Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX Ikla piiripunkti kaudu Läti Vabariiki, kus eeluurimisel tuvastamata kohas laaditi Timur Abukarovi kasutuses oleva sõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX pagasiruumi ja salongi kokku 10 kasti ehk 100 000 tükki sigarette Prince Rich Taste. Seejärel sõitis Timur Abukarov Eesti Vabariiki tagasi, ületades sõidukiga Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX Holdre piiripunkti 05.05.2022 kell 18.30.

1. Pärast piiripunkti ületamist toimetas Timur Abukarov sõidukiga sigarette edasi mööda maanteed kuni Tallinn-Tartu maanteel, 19, kilomeetril suunaga Tallinna poole kell 21.15 Maksu-ja Tolliameti uurimisosakonna ametnike poolt riikliku järelevalve meetme kohaldamise raames sõiduk Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX kontrolliks peatati. Kontrolli käigus leiti Timur Abukarovi poolt juhitud sõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX pagasiruumist ja salongist kokku 10 kasti ehk 100 000 tükki sigarette Prince Rich Taste, mille müügipakenditel puudusid Eesti maksumärk ja eestikeelsed terviseohu üld-ja lisahoiatused. Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 3 lg 1 kohaselt on tubakatoode kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks; lg 2 kohaselt rühmitatakse tubakatooted suitsetatavateks ja suitsuvabadeks tubakatoodeteks; lg 3 kohaselt on suitsetatavate tubakatoodete liigid sigaret, sigar, sigarillo ning suitsetamistubakas alkoholi-, tubaka-, kütuse-ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 16 lg 2-4’2 tähenduses. TubS § 6 lg 1 kohaselt on tubakatoote või tubakatootega seonduva toote käitlemine muuhulgas tubakatoote või sellega seonduva toote hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses. TubS § 6 lg 2 kohaselt lähtutakse tubakatoote kaubandusliku koguse määramisel alkoholi-, tubaka-, kütuse-ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) §-571 nimetatud piirkogustest, mis sigarettide puhul on 800 sigaretti. 4 TubS § 1 lg 2 kohaselt tubakatoote müügipakend maksumärgistatakse ATKEAS kohaselt. ATKEAS § 11’1 kohaselt on maksumärk aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist ning ATKEAS § 6’1 lg 1 kohaselt on tubakatoote maksumärgistamine maksumärgi kinnitamine tubakatoote või selle müügipakendile. Tubakatoode maksumärgistatakse juhul, kui sellelt tekib aktsiisi maksmise kohustus Eestis. Sigarettide müügipakendilt ümbritseva kile olemasolu korral kinnitatakse maksumärk vahetult müügipakendile kile alla. ATKEAS § 24 lg 1 kohaselt tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. TubS § 12 lg 1 p 1 kohaselt trükitakse tubakatoote müügipakendile ja rühmapakendile suitsetatava tubakatoote puhul terviseohu hoiatus, mis TubS § 13 lg 2 p 8 kohaselt peavad olema trükitud eestikeelse tekstina ja TubS § 13 lg 8 hoiatuse lisateave sigarettide ja suitsetamistubaka müügipakendi ja seda vahetult ümbritseva rühmapakendi külgpinnale. Maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis suitsetatavate tubakatoodete suures koguses hoidmisega ja edasitoimetamisega rikkus Timur Abukarov tubakatoodete käitlemisel: -TubS § 12 lg 1 p 1 ja § 13 nõudeid, kuna sigaretipakkidel puudusid kohustusliku nõudena sätestatud eestikeelsed terviseohu üld-ja lisahoiatused ning -ATKEAS §11’1 ja 6’1 nõudeid, sest sigaretipakkidel puudusid aktsiisikauba müügipakendile kinnitatavad maksumärgid. Tubakaseaduse § 6 lg 2’1 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud suitsetatavaid tubakatooteid suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam ATKEAS § 56 lg 1’1 nimetatud aktsiisisumma. ATKEAS § 56 lg 1 kohaselt koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr
2. aastal on 91,30 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. ATKEAS § 60 lg 1 kohaselt maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes sigarettide levinumast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal ja lõike 2 järgi sigarettide levinum hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga. Sigarettide levinum hind Maksu-ja Tolliameti andmetel on 2022.a 4,47 eurot (https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ia-tasumine/aktsiisid/tubakatooted#levinum-hind). ATKEAS § 56 lg 1’1 kohaselt makstakse sigarettidelt alates 01.01.2022 aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 152,85 eurot 1000 sigareti kohta. Seega on käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis 2022.a ületab 15 285 eurot. Arvestusliku aktsiisi arvutus ATKEAS § 56 Ig-te 1 ja 11 järgi 100 000 sigareti kohta on järgmine: a) 100 000 sigareti fikseeritud määr on 9130 eurot (91,30€/1000 tk= ühe sigareti fikseeritud määr 0,0913 eurot, 100 000 x 0,0913= 9130 eurot); 5 b) proportsionaalne määr 30% maksimaalsest jaehinnast. Ühe paki (20 tk) maksimaalne jaehind on 4,47 eurot. 100 000 sigareti jagamisel 20-ga saame 5000 pakki. 5000 paki sigareti proportsionaalne määr on 5000*4,47*0,3 = 6705 eurot. Seega 100 000 sigareti arvestuslik aktsiis on 15 835 eurot ( a+b = 9130+6705). Timur Abukarovi sigarettide arvestuslik aktsiisimäär ületab TubS § 6 lg 2’1 järgset aktsiisisummat, seega sigarette oli suures koguses. Seega pani Timur Abukarov oma tahtliku tegevusega toime tubakatoodete käitlemise korra rikkumise, s. o

§ 376lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Timur Abukarovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 08.03.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Timur Abukarovi süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 5 aastat ning süüdi tunnistamist

§ 376

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele vangistus 6 kuud ning ülejäänud 4 aasta 6 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Timur Abukarov ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ette nähtud kontrollnõudeid ja kohustusi ning allub

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilisele valvele.

Timur Abukarov on katseaja jooksul kohustatud järgima

§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata süüdistatavale Timur Abukarovile käitumiskontrolli ajaks täiendavalt järgmised kohustused vastavalt

§ 75

lg 2 p 2¹, 8, 9:

§ 75

lg 2 p 2¹ alusel käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 2 p 9 ja § 751 lg 3, 4 alusel alluma elektroonilisele valvele vastavalt eelnevalt antud nõusolekule oma elukohas XXX, Tallinn 10 (kümne) kuu jooksul alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse ta keha külge.

§ 68

lg 1 alusel lugeda osalise karistuse kandmise alguseks Timur Abukarovi kahtlustatavana kinnipidamise päev 30.11.2022, mil isik on kinni peetud ja vahistatud. Timur Abukarovi nõusolekul ning juhindudes

§ 184

lg 5 p-st 2 ja 832 lg 1 konfiskeerida Harju Maakohtu 02.11.2022 kohtumäärusega 1-22-7884 arestitud Timur Abukarovile kuuluv sularaha summas 5195 eurot ja mobiiltelefon Samsung A13. Raha summas 5195 on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr xxx. 6 Asitõendid

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

§ 376

lg 3 kohaselt konfiskeerib kohus samas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemed. Juhindudes

§ 83lg 4, § 191, 376 lg 3 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - CD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - sigaretid Prince Rich Taste (Maksu- ja Tolliameti lepingulises laos) – konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilekotid, digitaalkaal (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada; - Timur Abukarovi mobiiltelefonist kopeerimisel loodud konteinerfailid (Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnas) – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1812,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 6 alusel ekspertiisikulu summas 252 eurot ning asitõendi hoiukulud 43,60 eurot ja saatekulud summas 26,40 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kaitsjatasu summas 193,20 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 7 Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 8