) § 29 kohaselt võib Eesti kodanik soetada ja omada sporditulirelva, kui see on rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks. Sporditulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige.
kohaseks eelduseks spordi otstarbel relva omamiseks ega relvaloa andmiseks, mistõttu ei ole PPA 14.04.2022 päring asjakohane.
Kui isik taotleb relvaluba vastava spordialaga tegelemise otstarbel, peab ta muuhulgas tõendama, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige (
Laskespordiklubi on relvaseaduse tähenduses laskespordiga tegelevaid füüsilisi isikuid ühendav eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhitegevus on laskespordi arendamine ja kes on Eesti laskespordiorganisatsiooni liige (
Laskespordiorganisatsioon on
tähenduses rahvusvahelise laskespordiorganisatsiooni või rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiühenduse liikmeks olev, laskesporti harrastavate laskespordiklubide üleriigiline ühendus, kes edendab laskesporti ja korraldab võistlusi (
4)
eristab lähtuvalt relvaloa otstarbest relvaloa omajaid. Näiteks kui relvaloale on kantud otstarbeks vastava spordialaga tegelemine, ei pea loa omaja relvaloa vahetamisel seoses loa kehtivuse lõppemisega sooritama laskekatset (
lg 31), samuti annab selline luba õiguse vallata suuremas koguses laskemoona (
Relvaseaduse seletuskirja kohaselt ei pea täiendavat laskekatset tegema isikud, kel on relvaluba vastava spordialaga tegelemiseks, kuna spordiorganisatsioonid näevad ette kohustuse osaleda võistlustel, et säilitada oma staatus laskesportlasena. 5)
ei nimeta vastava spordialaga tegelemise otstarbe saamiseks laskesportlase litsentsi nõuet, kuid seaduses nimetatud laskespordiga tegelemisele seatud reeglid annavad üheselt mõista, et laskesportlase staatust ei otsusta vaid klubiline kuuluvus ja isiku huvi käia lasketiirus laskmas, vaid isik peab ka reaalselt laskespordiga tegelema. Praktikas on palju juhtumeid, kus isik kuulub laskespordiklubisse, kuid ei ole laskesportlane. Pelgalt klubisse kuulumise formaalsusega saada
alusel rohkem õigusi ei ole õige ega ka seaduse mõte. Seaduse mõte on anda suuremaid õigusi isikutele, kes on laskesportlased, mistõttu on PPA asunud rangelt kontrollima, kas loa taotlejal on laskesportlase staatus. Laskesportlase staatust tõendab laskesportlase litsents. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 12. X esitas 13.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 13.06.2022 otsuse 4.2-1/6359 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks lahendama relvaloale nr DL50017197 kantud kõigi tulirelvade registreering otstarbe „sport“ osas uuesti (täiendavad seisukohad dtl 95-101). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 3
lg 5 p 5 kohaselt võib soetada, omada ja vallata kuni 5000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta ning
lg 5 p-de 3 ja 4 kohaselt võib soetada, omada ja vallata kuni 300 padrunit iga sileraudse või vintraudse jahitulirelva kohta. Kaebaja jaoks seisneb negatiivne erinevus laskemoona soetamisel selle hinnas ja selle hankimise sõidu- ja ajakulus. Vastustaja otsustus piirab oluliselt kaebaja võimalusi tegeleda laskespordi treeningutega. Relvaloale kantud relvad on tulenevalt nende otstarbest ja liigist erineva kaliibriga – Beretta-686 nr F34897X on sileraudne pukkpüss kaliibriga cal. 12, vintraudne püss Heckler-Koch-SLB-2000 nr 134-012370 on poolautomaatne kaliibriga 30-06 SPR ning vintraudne püss Tikka-T-3-X nr X83186 on poltlukuga kaliibriga .223 REM. Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks võib anda teise isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks relva ning laskemoona tingimusel, et teisel isikul on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba. See tähendab, et kaebajal kui spordi kategoorias relvaloa kaotanud isikul ei ole võimalik enam klubist laenutada tulirelva, mis on registreeritud sporditulirelvana (enamus klubile kuuluvad tulirelvad on sporditulirelvad). 5) Vastustaja on vaidlusaluses otsuses ja vastuses kaebusele nentinud, et kehtiva relvaseaduse sätted (
lg 2, § 34 lg 12) on selged ja ammendavad ega nimeta vastava spordialaga tegelemise otstarbe saamiseks laskesportlase litsentsi nõuet. Sellegipoolest jõuab vastustaja vaidlusaluses otsuses ekslikule järeldusele, et laskesportlane saab olla ainult selline isik, kellele on omistatud laskesportlase litsents. Vastustajal puudub diskretsiooniõigus seaduses toodud eeldusi meelevaldselt ja omaalgatuslikult laiendada.
ei käsitle mõisteid „laskesportlane“, 4
alusel läbiviidava menetluse kontekstis tähendust. Kaebaja on Kaitseliidu liige ning temale on Kaitseliidu poolt omistatud laskurklassi II järk, kuid jääb ebaselgeks, kas vastustaja arvates võiks selle näol tegemist olla piisava tunnustusega, millest nähtuks omakorda laskespordiga aktiivne tegelemine või mitte. 7) Laskesportlase litsents annab küll teatud eelised, kuid pole laskespordi distsipliinides siiski üldjuhul kohustuslikuks tingimuseks. See pole nõutav iseseisvaks lasketiirus harjutamiseks või instruktori juhendamisel treeningutel osalemiseks ega ka enamikel laskespordivõistlustel osalemiseks. Seega paljudel juhtudel on litsentsi hankimine ja uuendamine ebavajalik. Laskesportlase litsents annab laskesportlasele õiguse osaleda tiitlivõistlustel ja muudel rahvusvaheliste või välisriikide spordiorganisatsioonide poolt korraldatavatel võistlustel, kus nõutakse laskesportlase litsentsi olemasolu. Pigem on litsentsi näol tegemist alaliitude taotlusliku kvalifikatsioonilise võistlustel osalejate ringi piiramisega. Enamikel juhtudel, aga ka näiteks alaliidu või klubide korraldatavate „OPEN“-klassis või üldarvestuses võistlemiseks, ei ole laskesportlase litsents nõutav. Näiteks on isegi litsentsi nõudva kvalifikatsiooniga võistlustel võimalik siiski osaleda ilma litsentsi omamata individuaalarvestuses. Kuivõrd laskesportlase litsents ei anna märkimisväärselt õigusi, oleks selle taotlemine ebaproportsionaalne ning täiendav kulu ja koormus. Laskesportlase litsents annab ka õiguse iseseisvaks ilma instruktorita relva laenutamiseks lasketiirus, mis tuleb kaebaja puhul kõne alla, kui kaebaja mingil põhjusel enda relva kasutada ei saa ja kaebajal tekib vajadus spetsiifilise relva laenutamiseks. Kaebaja on kaotanud vastustaja tegevuse tulemusel ka selle võimaluse. 8) Relvaloa andmine on õigusliku aluse osas kohustav, mitte lubav, st asutus peab isiku taotlusel ja seaduses toodud eelduste täitmisel loa andma. Puudub reservatsioon – „võib“. Käesoleval juhul on täidetud
lg-s 1 ja lg-s 12 sätestatud eeldused relvaloa väljastamiseks ning ei ole täidetud
§-s 36 sätestatud alused loa väljastamisest keeldumisest ega ka §-s 43 tulenevad alusel relvaloa kehtivuse peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Viidatud sätetele ei ole tuginenud ka vastustaja. Seadusandja ei ole jätnud otsustamisruumi seaduses määratlemata õigusmõistete („laskesportlase staatus“) kasutamiseks. Sellisel juhul võiks vastustaja asuda sisustama kaalutlusõigust mh „muu mõjuv põhjus“ või 5
lg 1 järgi teostama riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva osade ja laskemoona käitlemise, relvaseaduse alusel tegevusluba omavate isikute, laskespordiorganisatsioonide, laskespordiklubide ja
Kuna PPA ülesanne on avaliku korra kaitseks tagada, et tulirelva kui kõrgendatud ohu allika käitlemise õigus on üksnes
nõuetele vastaval isikul, kontrolliti kaebaja relvaloa andmete muutmise taotluse menetlemisel ka kaebaja vastavust
nõuetele, sh relvaloale kantud sportimise otstarbe sisulist põhjendatust. Selleks on vastustajal HMS § 38 lg 1 kohaselt õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. 2)
sätestab nõuded spordiga tegelemise otstarbel relvaloa omamiseks. Sporditulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige (
lg 2).
lg 12 kohustab spordiga tegelemise otstarbel relva- või soetamisloa taotlevat isikut tõendama kuuluvust laskespordiklubisse.
sätestab lisaks nõuded laskespordiklubile (§ 878) ning laskespordiorganisatsioonile (§ 877). Kuna relvaloale kantud sportimise otstarve (
lg 21 p 3) annab relvaloa omajale õiguse täiendava koguse laskemoona omandamiseks laskesportimise eesmärgil, on tegemist eriõigusega, mille omamine eeldab reaalselt vastava spordialaga tegelemist. Tulirelva käitlema õigustatud isik peab aktiivselt tegelema laskespordiga ning selle tõendamiskohustus lasub laskespordiala harrastaval sportlasel. Kaebaja on küll esitanud Kaitseliidu Laskespordi Klubi „Mälk“ tõendi, et ta on laskespordi klubi liige ja osaleb igal aastal laskevõitlusel, kuid tõendist ei nähtu, et kaebaja oleks laskevõistlustel osalenud relvaloale sportimise otstarbel kantud relvadega. Sellest ei nähtu ka, millal kaebaja osales võistlustel või kas kaebaja käesoleval ajal harrastab laskesporti sellise intensiivsusega, mis põhistaks kaebajale antud eriõiguse hoida suurt 6
§-de 28, 29 ja 46 koosmõjust tuleneb seadusandja tahe võimaldada spordi sihtotstarbega tulirelva omada füüsilisel isikul, kes mitte ainult ei kuulu laskespordi klubisse, vaid ka harrastab laskesporti. Seega ei piisa üksnes laskespordiklubi liikmeks olekust. 3) Kaebajal oli menetluse käigus võimalus esitada oma seisukoht ja vastuväited, mida kaebaja on teinud. Vastustaja rakendas uurimisprintsiipi, paludes kaebajal, kes tegeleb laskespordiga, täiendavalt esitada laskesportlase litsents, selgitamaks välja, kas spordi otstarbel relvaluba omav isik ka tegelikult laskespordiga tegeleb ja millist rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiala harrastab. Vastuseks PPA küsimusele laskesportlase litsentsi omamise kohta on kaebaja 18.04.2022 e-kirjas (kaebuse lisa 5) leidnud, et laskesportlase litsentsi olemasolu ei ole kehtiva
kohaseks eelduseks spordi otstarbel relva omamiseks ega relvaloa andmiseks. Vastustaja on täitnud ka selgitamiskohustuse, pöördudes pärast ebapiisavaks peetud 14.04.2022 Kaitseliidu Laskespordi Klubi „Mälk“ liikmelisuse kohta tõendi saamist 24.04.2022 kaebaja poole, selgitades, et ainuüksi laskespordiklubisse kuulumisest ei piisa. Samuti selgitati kaebajale, et kui tal ei ole laskesportlase litsentsi või staatust, siis relvaloale jääb ainult A otstarve ehk jahipidamine. Seega oli kaebajal täpselt teada, millise asjaolu tõendamist PPA vajalikuks peab. Kaebaja nõutud tõendit ei esitanud ega pöördunud ka täiendavate selgituste saamiseks seoses PPA nõutud tõendiga. 4) Mitmed laskespordiklubid on liitunud enam kui ühe laskespordiorganisatsiooniga ja edendavad erinevaid laskespordialasid. Erinevatel aladel on erinevad rahvusvahelised reeglid, samuti erinevad vastaval laskespordialal kasutada lubatud relvad. Spordi otstarbel relvaloa taotlejal on kohustus kuuluda laskespordiklubisse. Organisatsioonilise kuuluvuse kaudu on laskespordiorganisatsiooni poolt laskespordialale kehtestatud reeglite ja laskesportlaste koolitamine ja treenimine ning sätestatud nõuete täimise üle kontroll laskespordiklubidele. Siiski ei ole kõik klubiliikmed aktiivsed rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordi harrastajad, vaid on ka neid, kes liituvad laskespordiklubiga üksnes põhjusel, et omada suuremas koguses laskemoona ega harrasta tegelikult laskesporti. Lisaks seadusest tulenevale kohustusliku laskespordiklubisse kuuluvuse tõendile kontrollitakse ka konkreetse laskespordiklubi vastavust
nõuetele ning sportimise otstarbe sisulist põhjendatust. Täiendavate tõendite esitamise kohustus on eelkõige taotlejal. 5) Relvaloa varasemalt andmine ja sellele sportimise otstarbe kandmine ei vabasta vastustajat kohustusest edaspidi kontrollida, kas kaebaja vastab nõutavatele tingimustele, st kas kaebaja tegeleb laskespordiga ega mineta vastustaja kui haldusorgani õigust nõuda kaebaja käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel saab kindlaks teha asja lahendamiseks olulised asjaolud. Laskesportlase litsentsi olemasolu või laskespordiorganisatsiooni tunnustus kinnitab taotleja tegelikku laskespordialaga tegelemist, millega oleks põhjendatud sportimise otstarbe kandmine relvaloale. 6) Väär on väide, justkui oleks PPA väljunud menetluse piiridest ning toimunud on haldusakti kehtetuks tunnistamine isiku kahjuks. Kaebaja esitas relvaloa andmete muutmise taotluse püssile Heckler-Koch-SLB-2000 nr 134-012370 jahipidamise otstarbe lisamiseks. Relvaluba vahetatakse selle omaja avalduse põhjal relva otstarbe muutumisel (
Sama paragrahvi lg 3 p 5 kohaselt relvaloa vahetamiseks tuleb PPA-le esitada dokumendid, mis tõendavad loa omaniku vastavust
nõutele.
lg 2 järgi muudatuste vormistamiseks tuleb esitada PPA-le
PPA teeb vastavad kanded relvatoimikusse ja teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ning väljastab uue relvaloa (
§-de 41 ja 42 koostoimest tulenevalt vormistatakse relva sihtotstarbe muutumine uue relvaloa väljastamisega ning selleks tuli kaebaja 27.03.2022 taotluse menetlemise käigus kontrollida ka kaebaja relvaloale kantud sihtotstarbe „sport“ sisulist põhjendatust. Viimane on kooskõlas PPAle pandud ülesandega teha riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade ja laskemoona käitlemise nõuetele vastavuse üle ja seda igal ajal (
PPA-l on õigus kontrollida relvaloa kande tegemise alust (laskespordi harrastamist) ka juhul, kui PPA on varasemalt kandnud relvaloale sportimise otstarbe. 7) Kaebaja ei ole otsesõnu väljendanud, et ta ei saa enam isiklike relvadega laskespordiga tegeleda, vaid kurdab õiguse kadumise üle muudes aspektides – eeskätt laskemoona lubatud koguse vähenemine, aga ka relvade laenamine tiirus, teiselt isikult relva enda kasutusse saamine treeninguteks. See viitab, et relvadele spordi otstarbe määratlemine ei ole kaebajale esmajoones mitte laskesportlaseks olemise kui eneseteostuse küsimus, vaid pigem sellest tulenevate seadusega võimaldatud privileegide saamise tähendusega. Kaebajal ei ole spordiklubi lasketiirus ja ka muus tiirus harjutamiseks relvade laenutamise takistust põhjusel, et tema enda relvaloal ei ole spordi otstarvet. Kaebajal on relvad ja vastav relvaluba, seega
See, et sama liiki relvad on spordiklubil määratletavad sporditulirelvadena, ei oma tähendust KOHTU PÕHJENDUSED 14. Kaebaja on vaidlustanud PPA 13.06.2022 otsuse „Relvaloale vastava spordialaga tegelemise otstarbe kandmata jätmine,“ mille kohaselt on PPA otsustanud
lg 1 p 1 ja § 29 lg 2 alusel jätta kaebaja relvaloale kandmata spordialaga tegelemise otstarve. Samuti taotles kaebaja vastustaja kohustamist kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama ja taastama relvaloal varasem relvade otstarve kategoorias „sport“. Kuna praegusel juhul on lisaks 15.05.2022 toimunud relvaloa andmete faktilisele muutmisele koostatud selle kohta ka põhjendav haldusakt ehk kõnealune PPA 13.06.2022 otsus, on kohus menetlusse võtnud selle tühistamise nõude. Kaebust menetlusse võttes selgitas kohus, et kaebuse eesmärgiga ei oleks kooskõlas kohustada vastustajat kaebaja esialgset taotlust uuesti läbi vaatama, kuna kaebaja taotletud jahiotstarve on relvaloale kantud ja kohtule ei nähtu kaebaja soovi seda vaidlustada. Seega võttis kohus menetlusse nõude kohustada vastustajat uuesti lahendama relvaloale nr DL50017197 kantud kõigi tulirelvade registreering otstarbe „sport“ osas. Kohus selgitas, et võib vastustajat kohustada nii konkreetset haldusakti andma või toimingut tegema kui ka seda uuesti otsustama. 15. Asjas puudub vaidlus selles, et kaebajale oli 03.05.2021 välja antud relvaluba nr DL50017197 (kehtivusega kuni 20.04.2026) ning ta esitas 27.03.2022 relvaloa digimenetluses relvaloa andmete muutmise taotluse DL50026186 (dtl 76–77). Asja materjalidest nähtub, et vaidlustatud otsus on tehtud kaebaja 27.03.2022 taotluse alusel, millega kaebaja oli esitanud PPA-le taotluse lisada vintraudse püssi Heckler-Koch-SLB-2000 nr 134-012370 loale jahipidamise otstarve – kaebaja taotlusele on viidatud ka vaidlustatud otsuses. Vaidlus puudub ka selles, et seni oli kaebaja relvaloale nr DL50017197 kantud jahipidamise ja spordi otstarbel sileraudne püss Beretta-686 nr F34897X ning vintraudne püss Tikka-T-3-X nr X83186; vintraudsel püssil Heckler-Koch-SLB-2000 nr 134-012370 oli aga relvaloa kohaselt seni üksnes spordi otstarve. 8
§-de 41 ja 42 koostoimest tulenevalt vormistatakse relva sihtotstarbe muutumine uue relvaloa väljastamisega ning selleks tuli kaebaja 27.03.2022 taotluse menetlemise käigus kontrollida ka kaebaja relvaloale kantud sihtotstarbe „sport“ sisulist põhjendatust. 17. Vaidlustatud otsuse tegemisel on vastustaja tuginenud
lg 1 p-le 1 (eelduslikult on mõeldud punkti 2) ning § 29 lg-le 2.
lg 1 p 1 sätestab, et füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata mh jahipidamise otstarbel ning p 2 kohaselt ka vastava spordialaga tegelemiseks.
lg 2 kohaselt on sporditulirelv rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ettenähtud tulirelv ning sporditulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige. Samuti on otsuse resolutsiooni juures viidatud HMS §-le 38, mis sätestab, milliseid tõendeid on haldusorganil õigus menetlusosaliselt nõuda ja menetlusosalise kohustuse esitada haldusorganile talle teadaolevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. 18. Vaidlustatud otsuse põhjendavas osas on viidatud lisaks
lg-le 12, mille kohaselt peab vastava spordialaga tegelemise otstarbel relvaloa taotlemisel taotleja mh tõendama, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige.
lg-d 1 ja 12 sätestavad, millised dokumendid peab PPA-le esitama taotleja, kes taotleb relvaluba vastava spordialaga tegelemise otstarbel.
lg 21 nimetab andmed, mis füüsilise isiku relvaloale kantakse – nende seas on ka relva otstarve. Samuti on vaidlustatud otsuses põhjendatud, et ehkki
otsesõnu laskesportlase litsentsi nõuet ei esita, tuleneb seaduse mõttest, et laskesportlase staatust ei otsusta vaid isiku klubiline kuuluvus, vaid isik peab ka reaalselt tegelema laskespordiga. Otsuse kohaselt kontrollibki PPA seetõttu ka laskesportlase litsentsi olemasolu. Otsuses on seejuures välja toodud, et kaebaja soovis, et PPA kannaks loale vastava spordialaga tegelemise otstarbe, kuid ei tõendanud, et ta on laskesportlane. 19. Ehkki vaidlustatud otsuses on viidatud kaebaja 27.03.2022 relvaloa andmete muutmise taotlusele, ei võimalda asja materjalid ega kohtule esitatud vastus kaebusele üheselt aru saada, kas praegusel juhul on kaebaja taotlus rahuldatud, osaliselt rahuldatud või rahuldamata jäetud. Taotluse kohaselt soovis kaebaja muuta relvade sihtotstarvet, kuna kasutab neid nii sportimiseks kui jahipidamiseks (dtl 77). Puudub vaidlus, et kaebaja saavutas relvaloale enda taotletud jahipidamise otstarbe kandmise. Samas on vastustaja kaebaja taotluse alusel, käsitades seda seejuures eelduslikult relvaomaniku uue taotlusena (vt menetleja 24.04.2022 e-kiri, dtl 19), otsustanud jätta relvaloale spordialaga tegelemise otstarbe kandmata, viidates
Seega ehkki faktiliselt kaebaja taotlus rahuldati, on selle alusel relvaloalt kõikide relvade osas eemaldatud spordialaga tegelemise otstarve. 20.
lg 12 ei ole praeguses asjas asjakohane säte, kuna see käsitab relvaloa taotlemist spordiga tegelemise otstarbel ja selleks nõutavaid dokumente. Kaebaja ei ole esitanud taotlust relvaloa saamiseks sportimise otstarbel. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud relvaloa andmete muutmise taotluse, paludes lisada relvaloale jahipidamise otstarve. Kaebusele esitatud vastuse kohaselt menetles ka PPA kaebaja 27.03.2022 esitatud relvaloa andmete muutmise taotlust, mille raames pidi PPA riikliku järelevalve teostajana kontrollima enda sõnul 9
nõuetele, sh relvaloale kantud sportimise otstarbe sisulist põhjendatust, ei saanud vastustaja seda asuda tegema sätte alusel, mis käsitab sel otstarbel relvaloa taotlemist. Lisaks oli praegusel juhul kaebaja sättes nimetatud dokumendi (tõendi laskespordiklubi liikmelisuse kohta – dtl 15) vastustaja nõudmisel juba esitanud. Vastustaja on kaebusele vastates välja toonud, et spordiga tegelemise otstarbel relvaloa omamiseks ei piisa laskespordiklubi liikmelisusest, vaid isik peab aktiivselt tegelema laskespordiga ning selle tõendamiskohustus lasub laskespordiala harrastaval sportlasel. Vastustaja nõudis seega kaebajalt laskespordiga tegelemise tõendamiseks infot laskesportlase litsentsi olemasolu kohta (dtl 16, 19), ent on kaebusele vastates mh välja toonud, et kaebaja ei ole esitanud litsentsi ega muid dokumente, mille alusel oleks olnud võimalik kindlaks teha, et kaebaja harrastab laskesporti – nt tõendit, millest nähtuks, et kaebaja oleks laskevõistlustel osalenud relvaloale sportimise otstarbel kantud relvadega, millal kaebaja osales võistlustel või kas kaebaja harrastab laskesporti sellise intensiivsusega, mis põhistaks talle antud eriõiguse hoida suurt laskemoona kogust. Selliste tõendite esitamiseks ei ole vastustaja kaebajale võimalust andnud ega ka nende nõudmise õiguslikku alust välja toonud. 21. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seaduses sätestatud eelduste sisustamine ei saa seejuures olla meelevaldne. Ehkki ka
seletuskirjas (§ 878 juures) on viidatud, et tegelikkuses võib olla suur hulk isikuid, kes sportimise eesmärgil on omandanud relvaloa ja tulirelva, kuid tegelikult ei tegele aktiivselt laskespordiga, on samas ka välja toodud, et kui isik ei kuulu enam laskespordiklubisse, ei ole tal õigust relvaluba laskespordiga tegelemise eesmärgil omada. Lisaks on seletuskirjas põhjendatud, et
kohaselt on sportlaskmisega tegelejal, kes vastava spordialaga tegelemiseks relvaluba taotleb, kohustus tõendada, et ta harjutab aktiivselt laskevõistlustel osalemiseks või osaleb laskevõistlustel, mida on tunnustanud laskespordiorganisatsioon või rahvusvaheline ametlikult tunnustatud laskespordiföderatsioon, mainimata vajadust omada laskesportlase litsentsi. Seega ei sea ei seaduse tekst ega seletuskiri sportimise eesmärgil relvaloa omamist sõltuvusse litsentsi olemasolust, vaid eelkõige laskespordiklubisse kuulumisest ja laskevõistlustel osalemisest. 22. Vastustaja on kaebusele vastates viidanud relvaloa vahetamise ja muudatuste vormistamise sätetele (
§-dele 41 ja 42), ehkki vaidlustatud otsuses nendele sätetele tuginetud ei ole.
Selle lg 1 p 3 näeb ette, et relvaluba vahetatakse loa omaja avalduse põhjal relva otstarbe muutmisel ning selleks tuleb esitada PPA-le mh kirjalik avaldus, milles näidatakse loa vahetamise põhjus (
lg 3 p 1).
lg 1 p 3 kohaselt tuleb PPA-s vormistada muudatused muudes tsiviilrelvade registrisse kantavates andmetes, milleks tuleb esitada samad dokumendid, mis on vajalikud relvaloa vahetamiseks. PPA teeb vastavad kanded relvatoimikusse ja teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ning väljastab uue relvaloa (
Praegusel juhul ei nähtu, et muudatuse vormistamiseks (relvaloale jahiotstarbe kandmiseks) nõutud dokumendid oleksid olnud esitamata. Vaidlustatud otsuse põhjendusi ja selles viidatud sätteid arvestades võib vastustaja olla tuginenud pigem
§-le 43, mis reguleerib relvaloa kehtetuks tunnistamist.
lg 3 p 92 kohaselt tunnistab PPA relvaloa kehtetuks, kui isik, kellele on väljastatud relvaluba
lg 1 p 2 alusel (st vastava spordialaga tegelemiseks), ei vasta enam
lg-s 12 sätestatud tingimusele (st enam pole tõendatud, et isik on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige). Samas ei ole sellele sättele tuginetud ei vaidlustatud otsuses ega ka kaebusele vastates. 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.