← Eesti

1-20-9591/107

Obsah (5)§ 184§ 68§ 57§ 58§ 21

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuup

§ 184lg 2 p 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 25.

oktoobri

  1. a otsus - Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mari Kartau, - Filipp Švarõgini kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar, kassatsioonid
  2. märts 2023, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus ja Viru Maakohtu
  6. märtsi
  7. a otsus Filipp Švarõgini süüditunnistamises ning karistamises

§ 184lg 2 p 1 järgi.

2. Tunnistada Filipp Švarõgin süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise alguseks

  1. juuli
  3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  4. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
  5. Prokuratuuri kassatsioon jätta rahuldamata.
  6. Mõista Eesti Vabariigilt Filipp Švarõgini kasuks välja 918 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Menetlus maakohtus
  7. Filipp Švarõgin anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 184 lg 21 järgi. Süüdistuse kohaselt võttis ta

  1. juulil 2020 tuvastamata viisil ja tuvastamata isikult saadud juhiste järgi peidikust 1141,1 g kokaiinisegu. Osa kokaiinist toimetas ta tuvastamata isikule, mille eest sai vastutasuks tulu, ning 99,82 g kokaiinisegu leiti F. Švarõgini keldriboksist. Segus oli 82 g puhast kokaiini. Samuti võttis ta
  2. juulil 2020 tuvastamata viisil ja tuvastamata isikult saadud juhiste järgi peidikust 6570 g amfetamiinisegu, milles oli puhast amfetamiini 4637 g. 1-20-95911-20-9591 Ära võetud kokaiinist piisaks narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1262 ning ära võetud amfetamiinist keskmiselt 35 669 inimesele.
  3. Viru Maakohtu
  4. märtsi
  5. a otsusega tunnistati F. Švarõgin süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 9 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 184

lg 21 järgi mõisteti süüdistatav õigeks, kuna jäi tõendamata tema eesmärk teenida narkootiliste ainete müümisest suurt varalist kasu. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.

  1. Peidikust sai F. Švarõgin teada telefoni teel eeluurimisel tuvastamata isikult, kes andis talle korraldusi, mida narkootikumidega edasi teha. F. Švarõgin ning menetluses tuvastamata isik olid narkootikumide käitlemise kaastäideviijad, nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Otsus tegu ühiselt toime panna nähtus teole eelnenud ja järgnenud sündmustest ning teo toimepanemise viisist. Menetluses tuvastamata isik leppis F. Švarõginiga kokku, kus ja millal on narkootiline aine kättesaadav, ning F. Švarõgin pidi peidetud aine ära tooma. F. Švarõgin ja eeluurimisel tuvastamata isik ei pruukinud narkootikumide käitlemises sõnaselgelt kokku leppida, kuid nende käitumisest nähtus, et nad said aru, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub neist mõlemast.
  2. Karistuse kohta märkis kohus, et F.Švarõgin on varem kriminaalkorras karistamata, narkootiline aine jäi realiseerimata ning tõendamist ei leidnud tulu saamine. Enne kinnipidamist ta töötas ning mängis hokit. F. Švarõgin käitles siiski väga suures koguses ohtlikke narkootilisi aineid. Karistust kergendab asjaolu, et F. Švarõgin tunnistas oma süüd (

§ 57

lg 1 p 3), ning raskendab see, et ta taotles kuriteost varalist kasu (

§ 58p 1).

Menetlus ringkonnakohtus

  1. Maakohtu otsuse vaidlustasid prokuratuur, F. Švarõgin ning tema kaitsjad.
  2. Prokuratuur taotles maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas ning F. Švarõgini karistamist 13 aasta pikkuse vangistusega.
  3. F. Švarõgin taotles karistuse kergendamist. Ta ei tegutsenud grupis, vaid võttis iseseisvalt vastu otsused, kuidas, millal ning mis viisil tegu toime panna. Kaitsjad taotlesid samuti teo kvalifitseerimist

§ 184lg 1 järgi ning karistuse kergendamist.

Süüdistusaktis kirjeldatud faktilised asjaolud ei võimalda tuvastada, et F. Švarõgin pani teo toime grupis, ning teda ei saa süüdistuse piiridest väljumata kaastäideviijana süüdi tunnistada. Narkootilise aine asukohast teadasaamine, sealt aine äravõtmine ning selle edasitoimetamine kolmandale isikule ei ole kaastäideviimine. 8. Tartu Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2022. a otsusega tühistati maakohtu otsus F. Švarõgini õigeksmõistmises

§ 184lg 21 järgi ning talle mõistetud karistuse osas.

Tühistatud osas tehti uus otsus, millega mõisteti F. Švarõginile

§ 184lg 2 p 1 järgi karistuseks 6 aastat vangistust.

Süüdistatava ja tema kaitsjate apellatsioonid rahuldati osaliselt, prokuratuuri apellatsioon jäeti rahuldamata.

  1. Maakohus eksis, kui samadest asjaoludest lähtudes tunnistas F. Švarõgini sama teo eest nii süüdi kui ka õigeks. Isiku saab õigeks mõista teos tervikuna, mitte teo mõnes asjaolus.
  2. F. Švarõgini tegu sai kvalifitseerida

§ 184lg 2 p 1 järgi, sest süüdistuses viidati grupiviisilisele käitumisele.

Süüdistuse tekstist küll ei tulene, milline oli menetluses tuvastamata isiku täpne roll ja teopanus, kuid nähtub, et F. Švarõgin tegutses narkootikumide käitlemises vahelülina ning keegi pidi teda narkootikumide asu- ja sihtkohast teavitama. 11. F. Švarõgin käitles kokaiini ja amfetamiini menetluses tuvastamata isikuga grupis. Ta tegutses kullerina teise isiku juhiste järgi. F. Švarõgini ja menetluses tuvastamata isiku tegevus oli kantud ühisest tahtlusest ning süüdistatava panus teo toimepanemisse oli oluline. 2

(5)1-20-95911-20-9591
  1. Maakohus andis ebaõige hinnangu F. Švarõgini süü suurusele. Kohus ei põhjendanud, mil määral süüdistatav oma tegevusega rahvatervist ohustas ning mis roll tal toimunus oli. F. Švarõgin käitles küll märkimisväärselt suures koguses narkootilist ainet, kuid ta teopanus oli tagasihoidlik ja lühiajaline, sest ta üksnes transportis narkootilist ainet. F. Švarõgin kahetses tehtut, ta on kriminaal- ja väärteo korras karistamata, on võistelnud Eesti koondises, tal puudub varasem kokkupuude narkootilise ainega ning on kaks alaealist last. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  2. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid prokuratuur ning F. Švarõgini kaitsja vandeadvokaat S. Reinsaar.
  3. Prokuratuur taotleb otsuse tühistamist F. Švarõginile mõistetud karistuse osas ning kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Karistuse mõistmisel ei saa alahinnata n-ö laohoidjate ja kullerite rolli narkokuritegudes, sest neil on vahetu kokkupuude narkootilise ainega ning nendeta ei saaks rahastajad ja kasusaajad tegutseda.
  4. F. Švarõginilt ära võetud narkootilisest ainest oleks saanud narkojoobe ligikaudu 40 000 inimest. Tema teopanus ei olnud tagasihoidlik ning tegemist ei olnud juhukuriteoga. Ta käitles hõlptulu saamise eesmärgiga narkootilisi aineid korduvalt ning tegutses varjatult saadud juhiste järgi. Ta ei käidelnud narkootikume lühiajaliselt, vaid valmistus selleks pikalt ette. Samuti ei olnud tema kahetsus siiras. Karistuse mõistmisel tähtsustati üle süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid.
  5. Kaitsja taotleb teo kvalifitseerimist

§ 184lg 1 järgi ning karistuse kergendamist.

Süüdistuses avati F. Švarõgini täideviimiskvaliteediga teopanus, kuid ei avatud teiste grupiliikmete teopanust. Süüdistuse kohaselt sai F. Švarõgin korraldusi tuvastamata isikult. Nende järgi tegutsemist ei saa aga tingimata käsitada kaastäideviimisena, vaid see võib olla ka teost osavõtt. 17. Kassatsioonivastuses jäid nii kaitsja kui ka riiklik süüdistaja enda seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 18. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub

§ 21

lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt selgitanud, et kooskõlastatus tähendab, et kaastäideviijad langetavad subjektiivses mõttes ühise teootsuse. Nad lepivad kokku rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses, st panevad süüteo toime teadlikult ja soovitult koos tegutsedes. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Ühine tegutsemine eeldab, et kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Iga kaastäideviija lisab tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Seejuures ei ole nõutav, et kaastäideviija realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. (RKKK 18.01.2005, 3-1-1-97-04, p-d 21.1–21.2)

  1. Kokkuvõtvalt tegutsevad isikud kooskõlastatult, kui neil on ühine teoplaan ning iga isik soovib enda teopanust näha osana selle teoplaani täitmisest. Isikud tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. (Vt nt RKKK 27.09.2005, 3-1-1-93-05, p 10; viidatud 3-1-1-97-04, p 21.2).
  2. Konkreetsetest asjaoludest johtuvalt on mõistagi võimalik, et narkootilise aine käitlemisahelas on nn kuller ning narkootikumide käitlemiseks juhtnööride andja kaastäideviijad. Riigikohtu varasemas praktikas on kaastäideviimiseks loetud näiteks olukorda, kus kuritegeliku ühenduse 3

(5)1-20-95911-20-9591 juht korraldas ja organiseeris narkootilise aine käitlemist, mille raames asetas ta grupi liikmetele keelatud aine käitlemisega seotud konkreetseid ülesandeid, andes neile sh ka täpseid juhiseid narkootilise aine omandamise, vedamise, hoidmise, edasiandmise jne kohta. (RKKK 18.01.2010, 3-1-1-57-09, p-d 19.1–20)
  1. Käesoleval juhul sellisest ühisest ning kooskõlastatud tegutsemisest kaastäideviimise mõttes aga rääkida ei saa. Menetluses on tuvastatud vaid see, et F. Švarõgin sai tuvastamata isikult teada narkootikumide peidiku koordinaadid ning juhise, et narkootikumidele saab ja tuleb järele minna; kõnealuse teabe edastamisega selle menetluses tuvastamata isiku teopanus ka piirdub. Ainuüksi selline tegevus ei võimalda väita, et kõnealune tuvastamata isik ning süüdistatav tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatud kaastäideviimise tähenduses. Kas, kuidas ning millal narkootikumid peidikust ära tuua, oli täiel määral F. Švarõgini otsustada. Ka ei osalenud ta kooskõlastatud teoplaani alusel narkootilise aine soetamis- ega müümisprotsessis, tema ülesandeks oli pelgalt narkootilise aine transport ühest peidikust järgmisesse.
  2. Kohtute vastupidise seisukoha aktsepteerimisel kaoks sisuliselt piir (kaas)täideviimise ning teise isiku kuriteost osavõtu vahel. Riigikohtu praktikas on aga rõhutatud, et pelgalt teise isiku juhendamise tuvastamine narkootilise aine käitlemise juures ei anna veel alust jaatada kaastäideviimist (RKKK 06.11.2014, 3-1-1-64-14, p 13.2). Niisamuti ei tähenda nt nõuanne röövi vahetuks täideviimiseks ilma lisatingimusteta grupiviisilist kuritegu, vaid kaasaaitamist (RKKK 12.11.2007, 3-1-1-62-07, p 13).
  3. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium kaitsjaga, et kohtud on süüdistatavale etteheidetavat käitumist alusetult käsitanud grupilise kuriteona. Arvestades, et F. Švarõgin ei pannud talle süüksarvatavaid tegusid toime grupis, tuleb ta süüdi tunnistada

§ 184lg 1 järgi.

24. Tunnistades F. Švarõgini süüdi

§ 184

lg 1 järgi, kergendab kolleegium ka tema karistust.

§ 184lg 1 näeb ette vangistuse ühest kuni kümne aastani.

F. Švarõgin käitles narkootilisi aineid suures koguses, kuid kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et see pole siiski ainus ega alati olulisim süü suuruse hindamiskriteerium. F. Švarõgini roll narkootilise aine terviklikus käitlemisahelas oli pigem tagasihoidlik, ta üksnes vedas narkootilist ainet ega turustanud seda, samuti oli tema tegevus lühiajaline. Süüdistatav on kriminaal- ja väärteo korras karistamata. Karistust kergendab asjaolu, et F. Švarõgin tunnistas puhtsüdamlikult oma süüd. Tema kahjuks räägib samas see, et ta taotles kuriteost varalist kasu. Arvestades eeltoodut, mõistab kolleegium F. Švarõginile

§ 184

lg 1 järgi karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise alguseks

  1. juuli 2020, s.o F. Švarõgini kahtlustatavana kinnipidamise päev.
  2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsuse ja Viru Maakohtu
  5. märtsi
  6. a otsuse osas, millega F. Švarõgin tunnistati süüdi ning teda karistati

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistab F. Švarõgini süüdi

§ 184lg 1 järgi ja mõistab talle karistuseks 5 aastat vangistust.

Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt, prokuratuuri kassatsioon jääb rahuldamata. 26. Vandeadvokaat S. Reinsaar esitas taotluse kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud 918 euro hüvitamiseks. Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt osutas vandeadvokaat F. Švarõginile kassatsioonimenetluses õigusabi 4,5 tundi tasumääraga 170 eurot tunnis (sh käibemaks). Kolleegium peab osutatud õigusabi vajalikuks ja ajakulu ning õigusteenuse tunnihinda põhjendatuks. KrMS § 186 lg 1 alusel tuleb see summa mõista välja riigilt F. Švarõgini kasuks. 4

(5)1-20-95911-20-9591 (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.