1-21-6275/44

(5)Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 19.10.2021 Harju Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-6275 tunnistati Aleksandr Lavrentjev süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistus ning A.Lavrentjevi karistusaeg algas 30.07.

1. Karistusaeg lõppeb 30.07.
2. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Aleksandr Lavrentjevi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Aleksandr Lavrentjevi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kuigi positiivsete asjaoludena toob prokurör Aleksandr Lavrentjevi puhul välja ITK täitmise, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, toetavad lähedased ja vabanemisel elukoha olemasolu, siis negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Aleksandr Lavrentjevit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib ta viiendat korda. Seega ei ole varasemad kriminaalkaristused ja korduvalt vangistuses viibimine muutunud süüdimõistetu käitumist vabaduses seaduskuulekaks. Tegemist on pikaajalise ja süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, kes paneb järjepidevalt toime uusi süütegusid. Kuritegude toimepanemisel on ta korduvalt kasutanud vägivalda ja kasutatud vägivalla raskusaste on muutunud ajas raskemaks. Kuritegusid paneb ta toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, sest ei suuda hoida tasakaalus enda kulusid ja tulusid. Aleksandr Lavrentjev on pikaajaline narkootikumide tarvitaja, kellel on diagnoositud ka sõltuvus narkootilistest ainetest. Isik on varasemalt viibinud rehabilitatsioonikeskuses, kuid peale keskusest lahkumist on ta suutnud kainena püsida väga lühikest aega, sest tekkisid tagasilangused. Positiivset mõju ei ole talle avaldanud ka erinevate sotsiaalprogrammide läbimine. Aleksandr Lavrentjevi on ka varasemalt sõnades väljendanud motiveeritust kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuid tema kriminaalne käitumine on kordunud. Seega tuleneb Aleksandr Lavrentjevi uute kuritegude toimepanemise risk eelkõige süüdimõistetu varasemast pikaajaliselt väljakujunenud kriminaalsest käitumismustrist ja negatiivsest suhtumisest ühiskonda. Aleksandr Lavrentjev selgitas kohtuistungil, et varem tal ei olnud motivatsiooni õiguskuulekalt käituda. Praegu on ta 40-aastane ja motivatsioon õiguskuulekalt käituda on väga tugev. Teda on karistatud kokku kriminaalkorras kuus või seitse korda. Ta on vangistuse ajal läbinud sõltuvuse vastase programmi, Tartu vanglas Eluviisitreeningu ja tagasilanguse programmi. Tal on poeg, kes saab juba 11-aastaseks ja ta tahab osaleda poja kasvatamises. Samuti tahab ta aidata oma ema. Tal on toetavad lähedased, uus tüdruksõber. A.Lavrentjev kinnitas, et tahab alustada uut elu ja maksta kinni kõik võlad. Vabanedes on tal töökoht olemas ehitusfirmas abitöölisena. Ta soovib ennast arendada ja vabaduses jätkata käimist AN koosolekutel. Vanglas on ta tööl käinud ja loobunud suhtlemast subkultuuri inimestega. Ta on pöördunud abi saamiseks xxxxxxxxxxxxxx keskusse xxxxxxxxxx Psühholoogi abi saamine 2

(5)on vajalik, kuna üksi on raske esialgu toime tulla. Teda oodatakse seal ja lubati aidata. Samuti võttis ta ühendust ka programmiga Sütik, kust saab abi. Kaitsja hinnangul on A.Lavrentjevi käitumine vanglas olnud seaduskuulekas, karistused puuduvad. Ta on läbinud programmid Eluviisitreening ja tagasilanguse ennetamine, samuti läbinud psühholoogilise nõustamise. Programmide tagasisidest on näha, et suhtumine tarvitamisse on oluliselt muutunud ja isik on motiveeritud oma sõltuvusega tegelema. A.Lavrentjev on valmis liituma vabaduses Elulootus programmiga, kus on tagatud nõustamised, tugiisik, iga kuu tehakse narkoteste, rikkumise korral teatatakse kriminaalhooldajale. Täiendavalt on ta valmis liituma Sütik programmiga, kus pakutakse ka nõustamisi ja veel ühte tugiisikut. A.Lavrentjevile on tagatud kindel töökoht, seega ka sissetulek ja raskusi materiaalse olukorraga ei teki. Ta asub elama oma elukohta, kus elab ka uus elukaaslane, kellega on paremad suhted ja tulevikuplaanid. A.Lavrentjev soovib taastada suhted oma pojaga ja osaleda tema kasvatamisel. Kaitsja palub A.Lavrentjev vabastada enne tähtaega tingimisi kriminaalhooldaja poolt välja toodud tingimustel ja panna kohustused, mis on välja toodud ja allutada elektroonilisele valvele 3 kuuks, panna kohustus alluda programmile Elulootus ja lisaks ka programmile Sütik. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Lavrentjev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on Txxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxasuv korter. Korteris elavad kinnipeetava ema, vanaema ja uus elukaaslane xxxxxxxxxxxxxxx. Kõik kolm on andnud kirjaliku nõusoleku Aleksandr Lavrentjevi korterisse elama asumiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Aleksandr Lavrentjevi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Lavrentjev on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kokku 13 korral, neist 9 karistust on kustunud. Vangistuses viibib viiendat korda. Korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toime panemise eest, kehalise väärkohtlemise, narkojoobes olles mootorsõiduki juhtimise, omastamise, kelmuse, narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku omandamise eest. Kuritegude vägivaldsuse raskusaste on muutunud raskemaks. Kuriteod on valdavalt toime pandud majandusliku kasusaamise eesmärgil. 3

(5)Positiivsete asjaoludena saab Aleksandr Lavrentjevi puhul välja tuua sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja tagasilanguse ennetamise tugigrupis osalemise. Tagasiside kohaselt võttis A.Lavrentjev kohtumisest ja aruteludest aktiivselt osa, püüdis leida seoseid läbi iseenda kogemuste. Oskas arvamust väljendada rahulikult ja loogiliselt, hea põhjus-tagajärg seose nägemine, programmi käigus oli märgata muutusi mõtlemises. Positiivseteks asjaoludeks on ka vangla majandustöödel osalemine, distsiplinaarkaristuste puudumine, lähedaste toetus ning vabanemisel kindla elu- ja töökoha olemasolu. xxxxxxxxxx juhataja on saatnud vangale kinnituskirja, et MTÜ pakub kinnipeetavale tugiisiku, kes peale vabanemist abistab resotsialiseerumisel. Kuigi süüdimõistetu osas saab välja tuua mitmeid positiivseid asjaolusid, ei saa tähelepanuta jätta tema kriminaalset käitumismustrit ja probleeme narkootikumide tarvitamisega. Kuriteod, mille eest Aleksandr Lavrentjev karistust kannab, on sooritatud kas narkojoobes või ajendatult vajadusest narkootikumide järele. Narkootikumide hankimiseks ja raha saamiseks võib ta käituda vägivaldselt (röövid). Vangla iseloomustusest nähtuvalt hakkas süüdimõistetu opiaate tarvitama 16-aastasena. NPALS alusel karistatud 43 korda, millest 4 on kehtivad, viimati karistatud 06.08.2021. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui konkreetsest isikust tulenev oht uute kuritegude toimepanemiseks on väike. Kuigi Aleksandr Lavrentjevi vabastamise poolt räägib lähedaste toetus, sõltuvusprogrammides osalemine ning kindel elu- ja töökoht vabaduses, siis arvestades tema varasemat elukäiku, sõltuvusprobleemi ja suhtumist kehtivasse õiguskorda, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski suureks. Varasemad kriminaalkaristused ja korduvalt vangistuses viibimine ei ole muutunud süüdimõistetu käitumist vabaduses seaduskuulekaks. Kuritegude toimepanemisel on ta korduvalt kasutanud vägivalda ja kasutatud vägivalla raskusaste on muutunud ajas raskemaks. Aleksandr Lavrentjev on pikaajaline narkootikumide tarvitaja ja sõltlane, ta on varasemalt viibinud rehabilitatsioonikeskuses, kuid üsna varsti tekkisid tagasilangused. Positiivset mõju ei ole eelmiste sotsiaalprogrammide läbimine ja rehabilitatsioon talle seega avaldanud. Kinnipeetava sõnul on tal motivatsioon loobuda narkootikumidest ja elada edaspidi seadusekuulekat elu. Paraku on Aleksandr Lavrentjev ka varasemalt sõnades väljendanud motiveeritust kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuid tema kuritegelik käitumismuster on kordunud. Kõike eelnevate arvesse võttes tuleb Aleksandr Lavrentjevil jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise ja individuaalse täitmiskava eduka täitmisega tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises on püsivad. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksandr Lavrentjevi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Aleksandr Lavrentjevi kaitsjana 23.02.2023 võttis kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Marina Kelpman. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 200,40 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 200,40 eurot. 4

(5)Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksandr Lavrentjevilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5