← Eesti

2-21-14822/41

Obsah (9)§ 102§ 75§ 423§ 116§ 371§ 173§ 168§ 164§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ivika Sillaots Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-14822 Tsiviilasi N.N. hagi T.K.

§ 102lg 2 p 3 järgi võib Eesti kohus abieluasja lahendada.

Et hageja elab alaliselt Xxxxxxxxxxx, pidas kohus võimalikuks lahendada asi hageja elukoha järgi Pärnu Maakohtus Pärnu kohtumajas

§ 75lg 1 alusel.

22.03.2022 määrusega võttis kohus abielu lahutamise hagi menetlusse, määras istungiaja ning edastas kostja T.K.le koos inglise keelsete tõlgetega, kuna hageja kinnitas hagiavalduses, et kostja valdab inglise keelt.

  1. 10.04.2022 e-kirjas teatas kostja kohtule, et ei valda inglise keelt piisavalt ja palus edastada menetlusdokumendid xxxxxxxxxxxi keeles. Ühtlasi teatas kostja, et xxxxxxxxxxx on tal sündinud laps, keda hageja ei tunnista, kuid kes kindlasti on hageja laps. 3.
  2. Kohus tühistas määratud istungiaja, määras uue istungiaja 26.10.2022 ning toimetas hagimaterjalid, menetlusse võtmise määruse ja kohtukutse kostjale kätte 1965.a Haagi konventsiooni alusel xxxxxxxxxxxi keeles Eesti ja Xxxxxxxxxxxi Keskasutuste kaudu 30.08.2022.a.
  3. 16.09.2022 saabus kostja T.K. esialgne kirjalik vastus (eelnevalt 08.09.2022 edastatud kohtule ka e-kirjaga skanneeritud kujul), milles kostja vaidleb abielulahutuse hagile vastu. Kostja kinnitab, et rasestus abielu ajal hagejast ja sünnitas xxxxxxxxxxx tütre Xxxxxxxxxxx (tõestatav Eesti rasedus- ja sünnitusraamatu ning Xxxxxxxxxxxis väljastatud sünnitunnistusega). Kostja leiab, et kui lahutushagi kostja ei ela Eestis, siis on Eesti õiguse järgi pädev kohus lapse elukohajärgne kohus ning Eesti kohtul tuleks lahutuse hagi kohtualluvuse puudumise tõttu tagasi lükata. Lapse tervise tõttu ei saa kostja Eestisse istungile ilmuda. Samuti viitab kostja, et Xxxxxxxxxxxi õiguse järgi otsustatakse juhul, kui abielupaaril on laps, abielu lahutamise asjas ka lapse hooldusõiguse, elatise ja muude lapsega seotud küsimuste üle. 4.
  4. 11.10.2022 esitas kostja kohtule lõpliku kirjaliku vastuse koos tõlgete ja tõenditega (saabus esmalt skaneeritult e-kirjaga 04.10.2022). Kostja vastuse kohaselt oli Eestist lahkumise põhjuseks hageja poolne emotsionaalne vägivald, mitte sobimatus Eesti eluga. Kui kostja lahkus Eestist, oli ta lapseootel, kuid hageja seda asjaolu hagiavalduses ei maini. Kostja kinnitas veelkord, et ei saa majanduslike raskuste ja väikelapse tervise tõttu ilmuda Eestisse kohtuistungile – kostja elab Xxxxxxxxxxxis, on töötu ja tal puudub igasugune sissetulek. Hageja last ei toeta. Samas dokumendis esitab kostja omapoolsed nõuded: 1) tunnistada, et Xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx (sündinud xxxxxxxxxxx) on hageja ja kostja bioloogiline laps; 2) teha kohtumäärus, millega kohustatakse hagejat maksma kostjale lapsetoetust sobivas määras. Sisuliselt soovib kostja 11.10.2022 menetlusdokumendis vastuhagi korras tuvastada lapse põlvnemine ning välja mõista hagejalt elatis lapse ülalpidamiseks.
  5. 26.10.2022 toimunud kohtuistungil hageja väitis, et ei mäleta, millal sai lapsest esimest korda teada ja ei tea, kas laps on ühine või mitte. Kui hagi esitas, siis neil last ei olnud ja ta pole näinud lapse sünnitunnistust. Abielulised suhted lõppesid juulis 2021.a, kui kostja lahkus Eestist, abieluliste suhete taastamine ja leppimine pole võimalik. Hageja kostjaga ei suhtle ja hageja elab 2

(5)Tsiviilasi nr 2-21-14822 juba 10 aastat Eestis. Kohus selgitas hagejale istungil, et kostja on viidanud ebaõigele kohtualluvusele ning sellele, et Xxxxxxxxxxxis ei ole võimalik lahutust ilma lapsega seotud küsimusteta lahendada. See võib tekitada olukorra, kus Eesti kohtuotsust Xxxxxxxxxxxis ei tunnustataks. Kohus selgitas, et kaalub täiendavalt, kas asjas on õige kohtualluvus ja kas on võimalik otsust teha, kuna kohtule ei ole teada Xxxxxxxxxxxi õigus. Kohus andis hagejale aega kirjaliku arvamuse esitamiseks kohtualluvuse osas ning küsis kostjalt täiendavad andmed Xxxxxxxxxxxi õiguse kohta abielu lahutamise asjas.
  1. 09.11.2022 esitas hageja kirjaliku seisukoha, milles jääb selle juurde, et hagi allub Eesti kohtule, kuna abikaasade viimane ühine elukoht oli Eestis ning tuginedes REÕS § 60 lg 2 kohaldub Eesti õigus, kuna abielu sõlmimise ajal oli poolte elukoht Eestis ja hageja elukoht on käesoleva ajani Eestis.
  2. 07.12.2022 esitas kostja vastuseks kohtu järelpärimisele Xxxxxxxxxxxi advokaadibüroo Ohara ja Furukawa selgitused Xxxxxxxxxxxi õiguse kohta koos vastavate viidetega seadusandlusele: 7.
  3. Xxxxxxxxxxxi tsiviilseadustiku artikli 819 lõikes 1 on sätestatud, et „kui vanemad lahutavad abielu vastastikusel kokkuleppel, lepivad nad kokku, kummale vanemale jääb lapsega seoses vanema hooldusõigus“ ja lõikes 2 on sätestatud, et: „kohtuliku abielulahutuse korral otsustab kohus, kummale vanemale jääb vanema hooldusõigus.“. 7.
  4. Ülimuslik õigus abielulahutuse korral tuleneb Õigusaktide kohaldamise üldeeskirjade seaduse artiklist 27, milles on sätestatud, et: „kui mees või naine on Xxxxxxxxxxxi kodanik, kelle alaline elukoht on Xxxxxxxxxxxis, kohaldatakse nende abielulahutusele Xxxxxxxxxxxi õigust.“ . 7.
  5. Ülimuslik õigus vanemliku suhte kindlaks tegemiseks abielusuhtest sündinud lapse puhul tuleneb Õigusaktide kohaldamise üldeeskirjade seaduse artikli 28 lõikest 1, milles on sätestatud: et „kui last käsitatakse mehe või naise puhul kehtivas siseriiklikus õiguses lapse sünni hetkel abielusuhtest sündinud lapsena, loetakse laps abielusuhtest sündinuks.“. Lisaks on sama seaduse artiklis 32 sätestatud, et: „vanemate ja nende lapse vahelisele õiguslikule suhtele kohaldatakse lapse puhul kehtivat siseriiklikku õigust, kui see on sama mis isa või ema puhul kehtiv siseriiklik õigus (juhul, kui üks vanem on surnud või ei ole teada, kohaldatakse teise vanema puhul kehtivat siseriiklikku õigust) või muudel juhtudel lapse alalise elukoha riigi õigust.“. 7.
  6. Kohtu pädevus abielulahutusega seotud rahvusvahelise kohtuvaidluse korral. Xxxxxxxxxxxi perekonnaseisualaste kohtuvaidluste seaduses, mis võeti vastu
  7. aprillil 2019, sätestatakse seitse juhtu, mis kuuluvad Xxxxxxxxxxxi kohtu pädevusse, kuid perekonnaseisualaste kohtuvaidluste seaduse artikli 3-2 lõikes 5 on sätestatud, et kohtul on pädevus juhul, „kui mõlemad perekondlikus suhtes olevad isikud on Xxxxxxxxxxxi kodanikud (sh juhul, kui üks isikutest või mõlemad isikud olid oma surma hetkel Xxxxxxxxxxxi kodanikud)“. 7.
  8. Nii Xxxxxxxxxxx kui ka Eesti on alla kirjutanud lapse õiguste konventsioonile. Konventsiooni artiklis 3 on sätestatud, et: „igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.“. Et lapse huvide puhul on tegemist laiaulatusliku küsimusega, peavad kõik kohtud asjaomast põhimõtet arvesse võtma. Lapse huvide küsimuse puhul on „lapse eestkoste ja hooldus“ ülioluline tegur. Ainult lapse tegeliku elukoha riigi pädev kohus saab asjaomaseid tegureid nõuetekohaselt arvestada. Vastavalt Xxxxxxxxxxxi õigusele tekib abielulahutust käsitleva otsuse puhul, kus otsustatakse ainult vanematega seotud abielulahutuse üle, kuid samal ajal ei määrata kindlaks, kummale vanemale kuulub alaealise lapse hooldusõigus, olukord, kus alaealisel lapsel ei olegi hooldusõigust omavat vanemat. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendus 3
(5)Tsiviilasi nr 2-21-14822 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 70 lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Maakohus peab

§ 75

lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Nimetatud säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui selguvad uued asjaolud. 9. Abielu lahutamise hagi läbi vaatamata jätmine.

§ 423

lg 1 p 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

§ 102

lg 2 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Antud abieluasjas ei ole kumbki abikaasa Eesti kodanik ning mõlema abikaasa elukoht ei ole Eesti (kostja elab Xxxxxxxxxxxis). Seega tuleks käesolevas abieluasja Eesti kohtus lahendamine kõne alla üksnes

§ 102

lg 2 punkt 3 alusel, kuid tänaseks on kostja toonud Eesti kohtu ette veenvad asjaolud, et antud olukorras Xxxxxxxxxxx, mille kodanikud mõlemad abikaasad on, võib mitte tunnustada Eesti kohtu poolt tehtud lahutuseotsust, kuna koos lahutusega tuleks lahendada ka lapsega seonduv hooldusõiguse küsimus (Xxxxxxxxxxxi tsiviilseadustiku art 819 lg.1). 10. Kohus asub seisukohale, et käesoleva asja menetluse käigus selgunud uute asjaolude põhjal, eeskätt tulenevalt asjaolust, et poolte abielust on sündinud xxxxxxxxxxx laps, on antud juhul hageja valitud kohtualluvus ebaõige ning Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. EL Nõukogu määruse nr 2201/2003 (Brüsseli II bis määrus) artikkel 8 järgi liikmesriigi kohtutel on vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis.

§ 102

lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Hagiavaldus esitati kohtule 21.09.2021, mil laps ei olnud veel sündinud, kuid oli sündinud ajaks kui kostja sai kätte hagiavalduse. Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 84 lg.1 p.1 järgi lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus. Sama põhimõte kehtib ka Xxxxxxxxxxxi õiguses. Kuid tänaseks on tekkinud olukord, kus isa ei ole lapse sünniakti kantud ning ei saa lahendada lapse hooldusõiguse ega elatise küsimusi. Asjast nähtub, et kostja soovib abielulahutust lahendada koos põlvnemise, hooldusõiguse ja elatise nõuetega lapse elukohajärgses kohtus s.o. Xxxxxxxxxxxi kohtus. 11. Kohtu hinnangul, arvesse võttes, et mõlemad abikaasad on Xxxxxxxxxxxi kodanikud ja laps on sündinud Xxxxxxxxxxxis ning lapse elukoht on Xxxxxxxxxxxis ja abielu lahutamisel jääb lahendamata lapse hooldusõiguse küsimus siis tuleb kõik käesolevas asjas esitatud nõuded lahendada kompleksselt lapse elukohajärgses kohtus. Xxxxxxxxxxxi õiguse kohaselt, kui abielu lahutuse lahendamisel jäetakse abielust sündinud lapse hooldusõiguse küsimused lahendamata, võib tekkida olukord, kus lapsel ei ole hooldusõigusega vanemat. Eesti kohtualluvuse järgi saab aga Eesti kohtus lahendada lapse hooldusõigust eeldusel, et põlvnemine on kindlaks tehtud ning laps on Eesti kodanik või laps elab Eestis (

§ 116lg 1 ja § 110 lg 1 kogumis).

Eeltoodud asjaoludel, tuginedes

§ 423lg 1 p 13 jätab kohus N.N.

hagi abielu lahutamiseks läbi vaatamata, kuna Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. 12. Kostja nõuete menetlusse võtmisest keeldumine.

§ 371

lg 1 p 1-2 kohaselt kohus ei võta avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama v. kui asi ei allu sellele kohtule. Kostja T.K. on esitanud Eesti kohtule 11.10.2022 seisuga hageja vastu nõuded xxxxxxxxxxx 4

(5)Tsiviilasi nr 2-21-14822 Xxxxxxxxxxxis sündinud ja Xxxxxxxxxxxis elava lapse Xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx põlvnemise tuvastamiseks ja lapse ülalpidamiseks elatise nõudes. Kostja on esitanud nõuded vastuses hagile esitamata nõuetekohast vastuhagi. Esitatud nõuded tuleks jätta käiguta ja anda kostjale tähtaeg vastuhagi esitamiseks. Arvestades , et kohus jätab põhihagi eelpooltoodud põhjendustel läbi vaatamata ja kostja soovib lapsega seotud nõudeid esitada lapse elukohajärgsele kohtule keeldub kohus nende nõuete menetlusse võtmisest. 13. Menetluskulud.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168lg.

2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Samas sätestab

§ 164

lg 1, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et hagi läbi vaatamata jätmise põhjuseks käesoleval juhul on asjaolu, mida pooled ilmselt ei oleks saanud ette näha ega mõjutada. Seega kohus leiab, et õiglane ja põhjendatud on käesolevas asjas jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ja riigi poolt osaliselt tasutud tõlkekulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Tulenevalt

§ 150

lg 1 p 3, lg 4-6 on hagejal õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist 2 aasta jooksul arvates aasta lõpust, mil riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.