RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-23-24 30. märts 2

) § 484 lõige 4 sätestab, et valija märgistab oma elukohajärgse valimisringkonna selle kandidaadi, kelle poolt ta hääletab. Elektrooniliseks hääletamiseks kasutatav rakendus salastab valija hääle häälte salastamise võtmega. Valija kinnitab hääletamist e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohase digitaalallkirjaga. Vabariigi Valimiskomisjoni

1. oktoobri
2. a otsuse nr 47 „Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestamine Riigikogu valimisteks“ punkt 3.1 sätestab, et elektrooniliselt allkirjastatud elektrooniline hääl on ASiC-E LT vormingus fail, mille nimi on teksti kujul e-hääletamise aeg 5-23-24 (ajatempel). Faili laiend on .asice. Faili sees asub punktis 3.2 nimetatud salastatud (krüpteeritud) elektrooniline hääl ja valija elektrooniline allkiri. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 910/2014,
3. juuli 2014, e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ artikli 32 punkt 1 a sätestab, et kvalifitseeritud e-allkirja valideerimise protsess kinnitab kvalifitseeritud e-allkirja kehtivust, kui allkirja kinnitav sertifikaat oli allkirja andmise ajal I lisa sätetele vastav kvalifitseeritud e-allkirja sertifikaat. Kaebaja osutas näidiskonteineritele, mis on leitavad aadressil https://github.com/infoaed/kryptogramm/tree/main/data.
4. Kaebaja taotles enda
5. märtsil 2023 ja varem esitatud kaebuste arutamist. Kaebaja hinnangul on võimalik, et tema digitaalallkirja sertifikaadid kuulutati ajavahemikul 14.–
6. märts 2023 kehtetuks Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse ühise otsusega või alludes elektroonilise hääletamise rakkerühma kui valimiste tegeliku korraldaja suunistele.
7. Kaebaja soovis riiklikku kaitset, et avaldada oma varasemaid vestlusi Kaitsepolitseiametiga nende võimekuse kohta digiallkirjade andmist vahetult ja viivitamatult peatada.
8. Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse
9. märtsi
10. a otsusega nr 78 (RT III, 28.03.2023, 1) läbi vaatamata.
11. Vabariigi Valimiskomisjon sai kaebaja taotlusest korraldada Riigikogu valimistel antud häälte kolmas lugemine ning võimaldada esitada kaebaja soovitud valimiskaebusi aru nii, et kaebaja vaidlustas häälte teistkordset lugemist, mis toimus
12. märtsil
13. Kaebaja ei ole kaebuses nimetanud ühtegi rikkumist, mis häälte teistkordsel lugemisel oleks toimunud. Kaebaja ei ole ka näidanud, kelle toimingut ta vaidlustab. Ükski valimiste korraldaja ei ole teinud toiminguid, mis oleks takistanud valimiskaebuste lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis või kaebuste esitamist Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule. Seetõttu ei ole vaidlustatud valimiste korraldajate toiminguid. Kaebaja ei ole märkinud, milles tema võimalik subjektiivsete õiguste rikkumine seisnes. Samuti ei nähtu kaebusest kaebaja õiguste muud rikkumist. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik. Kaebus on esitatud ka kaebetähtaega ületades ega vasta

§ 70nõuetele.

1. Vabariigi Valimiskomisjon on kõiki kaebaja kaebusi menetlenud seaduses ettenähtud tähtaegadel ja korras ning pakkunud kaebajale võimalust osaleda koosolekul, mida kaebaja
2. märtsil 2023 ka kasutas.
3. märtsil 2023 saadeti kaebajale
4. märtsil 2023 toimuva koosoleku kutse, kus arutati kaebaja kaebust ja võeti vastu
5. märtsi
6. a otsus nr 74 „Meelis Kaldalu kaebuse lahendamine“. See otsus on kaebajale edastatud
7. märtsil
8. Vabariigi Valimiskomisjon on edastanud Riigikohtule kõik kaebaja kaebused, mis ta on palunud Riigikohtule edastada. Sealhulgas edastas Vabariigi Valimiskomisjon
9. märtsil 2023 Riigikohtule kaebaja allkirjastatud kaebused, mis saabusid
10. märtsil
12. Kaebaja esitas
13. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles soovib Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 78 kehtetuks tunnistamist. Vabariigi Valimiskomisjon edastas
14. märtsil 2023 kaebuse Riigikohtule. Kaebaja esitas
15. märtsil 2023 kaebusele „Rahva valimiskaebusena“ pealkirjastatud täienduse, mille Vabariigi Valimiskomisjon edastas Riigikohtule
16. märtsil
18. Kaebaja soovis isiklikult osaleda oma kaebuse arutamisel Riigikohtus. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS 2

§ 70

kohaselt on õigus Vabariigi Valimiskomisjonile valimiste korraldaja toimingu peale kaebuse esitamiseks üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud.

§ 71

lõike 1 punkti 3 kohaselt peab kaebus sisaldama vaidlustatava toimingu kirjeldust ja punkti 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi.

§ 72

lõike 1 kohaselt esitatakse kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul arvates vaidlustatava toimingu tegemisest või sama seaduse §-s 68 sätestatud avalduse läbivaatamisest.

§ 71

lõike 3 esimese lause kohaselt võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata, kui see ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuetele või kui kaebus on esitatud sama seaduse §-s 70 ja § 72 lõikes 1 ettenähtud korda rikkudes.

1. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt tõlgendas Vabariigi Valimiskomisjon kaebust selliselt, et kaebaja vaidlustas eelkõige
2. märtsil 2023 valimiste korraldajate tehtud häälte teistkordse ülelugemise toimingu seaduspärasust. Teiseks vaidlustas kaebaja valimiskomisjoni hinnangul valimiste korraldajate toiminguid, mis takistasid kaebajat valimiskaebuste esitamisel, sh kaebuste Riigikohtule edastamata jätmist. Kolmandaks vaidlustas kaebaja elektroonilise hääle vastavust õigusaktidega ette 3

§ 72

lõike 1 punktist 1 tulenevat kaebetähtaega (kolm päeva alates vaidlustatava toimingu tegemisest). Samuti ei olnud kaebaja näidanud, millise valimiste korraldaja toimingut ta vaidlustab ja milles seisnes valimiskaebuste esitamise takistamine või kaebaja subjektiivsete õiguste muul viisil rikkumine. Valimiskomisjon selgitas otsuses, et on kõiki kaebaja kaebusi menetlenud seaduses ettenähtud tähtaegadel ja korras ning kaebajale on pakutud võimalust osaleda valimiskomisjoni koosolekutel. Valimiskomisjon on edastanud Riigikohtule kõik kaebused, mida kaebaja on palunud Riigikohtule edastada.

1. Kolleegium nõustub valimiskomisjoniga, et kaebusel olid valimiskomisjoni otsuses välja toodud puudused.
2. märtsil 2023 toimunud häälte teistkordse lugemise toimingu vaidlustamise tähtaeg (kolm päeva alates toimingu tegemisest) oli kaebuse esitamise ajaks (
3. märts 2023) möödunud ja kaebaja ei taotlenud valimiskomisjonilt tähtaja ennistamist. Riigikohtule esitatud kaebuses on kaebaja märkinud, et ta ei vaidlustanud häälte teistkordset lugemist, kuid pole ka selgitanud, kuidas tema kaebust tuleks sel juhul mõista ja millist toimingut ta soovis vaidlustada.
4. Iseenesest on ka valimiste korraldaja viivitus ja tegevusetus toimingud, mille peale saab Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule valimiskaebemenetluses kaebuse esitada (nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
5. märtsi
6. a otsus nr 5-19-8/2, punkt 18). Kaebaja pole aga arusaadavalt selgitanud, millised olid valimiste korraldaja konkreetsed toimingud, millega kaebajat kaebuste esitamisel takistati. Ka Riigikohtule esitatud kaebuses ei esitanud kaebaja ühtki selgepiirilist väidet selle kohta, kuidas teda kaebuste esitamisel takistati, ega lükanud ümber valimiskomisjoni andmeid. Kutse Vabariigi Valimiskomisjoni
7. märtsi
8. a koosolekule saadeti kaebajale e-kirjaga
9. märtsil 2023 (Vabariigi Valimiskomisjoni
10. märtsi
11. a kirja nr 1219/23-20/9 „Meelis Kaldalu kaebuse edastamine“ lisa 9). Kaebaja
12. märtsi
13. a kaebuse edastas Vabariigi Valimiskomisjon Riigikohtule
14. märtsil 2023 ja Riigikohus lahendas kaebuse
15. märtsil 2023 tehtud otsusega nr 5-23-17/
17. Ka muude kaebuses osutatud väidetavate rikkumiste puhul ei ole kaebaja ei valimiskomisjonile ega Riigikohtule esitatud kaebustes näidanud, millist valimiste korraldaja toimingut ta vaidlustab ja milles seisnes tema subjektiivsete õiguste rikkumine nende toimingutega. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamise võimalust seadus ette ei näe (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
18. märtsi
19. a otsus asjas nr 3-4-1-6-13, punkt 20).
20. Riigikohus vaatab esitatud kaebuse läbi üksnes ulatuses, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
21. märtsi
22. a otsus asjas nr 5-19-10/2, punkt 15). Seetõttu ei käsitle kolleegium kaebust ulatuses, mis puudutab esimest korda alles Riigikohtule esitatud väiteid (vt eelkõige otsuse punkt 17).
23. Kaebaja on soovinud osaleda asja arutamisel Riigikohtus. Kolleegium mõistab seda taotlust selliselt, et kaebaja soovib asja läbivaatamist suulises menetluses (kohtuistungil) kaebaja osavõtul. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 51 lõike 1 kohaselt vaadatakse põhiseaduslikkuse järelevalve asi üldjuhul läbi kirjalikus menetluses. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt vaadatakse asi läbi suulises menetluses, kui seda peab vajalikuks asja arutav kohtukoosseis. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta soovib asja läbivaatamist suulises menetluses. Kõik oma seisukohad on kaebajal olnud võimalik esitada kirjalikult. Neil põhjustel ei pea asja arutav kohtukoosseis asja läbivaatamist suulises menetluses vajalikuks ja jätab kaebaja taotluse rahuldamata.
24. Eelnevat arvestades jääb kaebus PSJKS § 46 lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata. 4