§-i 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
§-i 8 lg 2 kohaselt on leping lepingu pooltele täitmiseks kohustuslik. 4.2. Käibes vajaliku hoolsusega, kooskõlas
§-i 4032 sätestatud põhimõttega, on Hageja teostanud Laenutaotluse ning Kostja maksevõime analüüsi veendumaks, et Kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja poolt täidetud laenutaotluse ja Hageja poolt läbiviidud taustauuringu ning kogutud informatsiooni analüüsi tulemusena tuvastas Hageja, et Kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning taotletav laen on Kostjale jõukohane. 4.3. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus Kostja poolte vahel sõlmitud Lepingut
Sama paragrahv loeb võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh ka täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud
tähenduses, siis
loeb kohustuste mittekohase täitmise ja täitmisega viivitamise kohustuste rikkumiseks, mille puhul üheks õiguskaitsevahendiks on
lõike 1 p 6 alusel võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.
lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule nõude loovutamine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus võlgnevus 10 663,61 eurot, millest põhivõlgnevus 7 093,69 eurot, intressid 816,68 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 2 744,24 eurot, laenu haldamisega seotud kulud kokku 9 eurot; tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised arvestatuna 0,06% päevas tasumata põhisumma jäägilt alates 03.08.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud on hageja poolt oli tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 840 4
MS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.