KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-2165 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toim

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 2.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (

§ 130lg 1 p 2).

3.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

1. Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s
2. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18).
3. Kontrollinud taotluse lubatavust, leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid (sh X OÜ-le koostatud maksuotsus ja asjaomane kontrolliakt) ja selgitused. 7. Maksuhaldur on kohtule esitatud taotlusega alustanud Xi vastutuskohustuse tuvastamise menetlust. Seega on täidetud eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (

§ 1361lg 1).

Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa saamise taotluse esitamisega (Riigikohtu 18.03.2020 määrus asjas nr 3-19-1178, p 9). Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12). 2

§-st 8 kohustus tagada maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ja maksude tasumine. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kuigi X võõrandas äriühingu ning ka juhatuse liikme vahetus toimus 17.06.2020 (s.o viis päeva enne mai 2020 KMD esitamise tähtpäeva), on tasumata maksukohustus tekkinud Xi tahtliku tegevuse tõttu. Selles osas on maksuhaldur õigesti tuginenud Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsuses haldusasjas nr 3-18-2141 märgitule (vt viidatud otsuse p 16). Kohus nõustub maksuhalduriga, et X OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes esineb põhjendatud kahtlus, et Xi tegevuse ja X OÜ maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos ning X võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga (

§ 40

lg 1 ja

§ 96lg 1).

Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. 9. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (

§ 96lg 5).

Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et X OÜ maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Äriühingule ei kuulu ka registervara ning maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal on alust arvata, et X OÜ puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga.

1. Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga, et maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad teadlikule maksukohtuse vältimisele. Maksuhaldur on asjakohaselt viidanud, et kuna X lahkus juhatuse liikme ametikohalt vahetult enne 05.2020 KMD esitamise tähtaega ning võõrandas äriühingu variisikule, esineb alus kahtluseks, et isik püüdis seeläbi võimalikust vastutusest kõrvale hoida. Ka maksuhalduri muud selgitused annavad aluse kahtluseks, et rikkumised on seotud Xi tegevusega. Seega võib eeldada, et Xil puudub soov ka isiklikult äriühingu maksukohustust tasuda. MTA poolt analüüsitud asjaoludest nähtub, et Xi sissetulekute arvelt vastutuskohustuse täitmine tõenäoliselt võimalik ei ole. Nimetatut arvestades ei ole kohtu hinnangul välistatud, et X võib talle kuuluvad kinnisasjad võõrandada. Seega on põhjendatud eeldada, et pärast vastutuskohustuse tuvastamist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks.
2. Maksuhaldur on õigesti märkinud, et praeguses asjas ei esine

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaks vastutusotsuse tegemise.

Äriühingu maksuvõlg on tuvastatud MTA 02.12.2021 maksuotsusega, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (

§ 132lg 2) ning maksuvõlga ei ole kustutatud.

Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud). Möödunud ei ole ka

§-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg.

1. Kohtu hinnangul on maksuhalduri taotletud täitetoiming sobiv meede. Hüpoteegi seadmine ei takista isikul igapäevatoimingute tegemist ning ei riiva seega ebaproportsionaalselt Xi õigusi. Tal säilib kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus, samuti on võimalik MTA-ga kokku leppida kinnisasja käsutamise tingimustes. Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Praegusel juhul ei ole nimetatud avalikku huvi võimalik muul viisil kaitsta.
2. Kohtu hinnangul on hüpoteegi seadmine summas 61 039 eurot põhjendatud. Maksuhalduri märgitud täitmiskulusid kogusummas 6516 eurot (s.o 3516 eurot kohtutäituri tasu + 3000 eurot täitmiskulude katteks) ei saa pidada ülemääraseks. MTA-l on õigus esitada taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ka muude rahaliste nõuete ja kohustuste katteks. HKMS võimaldab taotluse esitamist ka tulevikus tekkivate nõuete katteks.
3. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et MTA taotlus hüpoteegi seadmiseks Xile kuuluvale kinnisasjale olemasoleva maksuvõla ja eeldatavate täitmiskulude tagamiseks on proportsionaalne ja 3