4-23-454 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 16.02.2023 Tallinnas Tallinna kohtumajas koht Väärteoasja number 4-23-454 (963022000073) Kohtukoosseis Kohtunik Ka

§ 222järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kaitseressursside Ameti 24.01.2023 otsuse alusel väärteoasjas nr 963022000073 määrati R. A.ule karistuseks

§ 222järgi rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS

1. Kaebuse esitaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses.
2. Kaebuse kohaselt ei teadnud ta kutsest ilmuda 19.07.2022 kella 8.30 ajal ajateenistuse teenistuskohta midagi, kuna Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) ei olnud talle kutset kättetoimetanud. Väidetavalt toimetati talle kutse kätte 2020 aastal, kuid aastal 2022 ei ole talle mitte ühtegi teadet antud kutse kohta tulnud. Kuna 2022 aastal ühtegi meeldetuletust ega muud teadet ei tulnud, ei teadnud ta, et peab asuma teenistusse. Talle oli eelnevalt seoses alla kolme aastase lapse ülalpidamise kohustusega antud pikendus ning ta eeldas, et uus kutse saadetakse postiga või vähemalt mõnel muul viisil antakse teada. Ta ei nõustu määratud rahatrahviga, kuna leiab, et see on ebaõiglane seetõttu, et tahtlikult ei ole ta ajateenistusse ilmumata jätnud, samuti seetõttu, kuna ta on kohustud pere eest hoolitsema ning tema tervislik seisund on ajaga muutunud, mistõttu peaks KRA kindlasti teda enne kontrollima. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
3. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha.
4. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et R. A.u süü on tõendamist leidnud ning karistus vastab teo raskusastmele. KRA otsus nr 11-9.1/2020/1171 „Ajateenistusse kutsumine“ toimetati R. A.ule veebi kaudu elektrooniliselt kätte 02.04.2020 kell 16.
5. Väljastusteatisest nähtub, et 02.04.2020 kella 16.04 ajal sisenes kaebuse esitaja iseteeninduskeskkonda ja tutvus ajateenistusse kutsumisega. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et menetluse lõpetamine otstarbekusega ei ole põhjendatud, kuna menetlusalune isik ei ole aru saanud, et ta on õiguskorda rikkunud ja palub mõistetud rahatrahv jätta muutmata, kuna see vastab isiku süü suurusele ning on vajalik üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. KOHTU SEISUKOHT
6. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 4-23-454 8.

§ 222näeb ette vastutuse kutsealusena ajateenistusse asumise kohustuse eiramise eest.

9.

§ 2

lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohuslane. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab isikud, kes on kaitseväekohuslased ning lõike 2 p 1 kohaselt on kaitseväekohuslaseks ka kutsealune.

§ 2

lõike 3 kohaselt on kutsealuseks 1727 aastane (kaasa arvatud) meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni.

§ 40

sätestab kutsealuse kohustused ning lõige 1 p 2 sätestab kutsealuse kohustuse ilmuda aja- või asendusteenistusse KRA määratud ajal ja kohas.

1. Kohtule edastatud väärteotoimikust nähtuvalt on 04.06.2019 KRA-s koostatud R. A.u suhtes terviseseisundi hindamise otsus (13-4.1/2328), mille kohaselt KRA arstlik komisjon otsustas, et R. A.u terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohuslase tervisenõuetele. Väärteotoimikus on ka Kaitseressursside Ameti 02.04.2020 otsus (11-9.1/2020/1171) ajateenistusse kutsumise kohta, mille kohaselt kutsuti R. A. ajateenistusse ning teenistuskohana oli määratud
2. jalaväebrigaad, kogunemisaeg: 19.07.2022 kell 08.30, kogenemiskoht: Kaitseressursside Amet, Aiandi 15, Tallinn. Viidatud otsusest nähtub, et varasem 04.06.2019 koostatud ajateenistusse kutsumise otsus on tunnistatud kehtetuks. Seejuures on viidatud otsuses ära märgitud oluline informatsioon, erinevad võimalused taotluste ja dokumentide esitamiseks ning otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et R. A. oleks ajateenistusse kutsumise otsust vaidlustanud, mistõttu on otsus kehtiv ning R. A. on seega kutsealune, kellel esines kohustus asuda ajateenistusse. Seda asjaolu ei muuda ka R. A.u kaebuses toodud viited tema tervislikule seisundile, kuna tulenevalt

§-st 55 lõikest 1 teostatakse ajateenistusse ilmunud ajateenija suhtes ajateenistuskohta saabudes arstlik läbivaatus.

1. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et R. A. ei ilmunud ajateenistusse 19.07.2022 kell 8.
2. R. A.u mitteilmumine on leidnud tõendamist
3. jalaväebrigaadi ajateenistusse kutsutute nimekirjaga, millelt puudub R. A.u allkiri. Samuti on see tõendatud menetlusaluse isiku R. A.u poolt antud ütlustega, millega ta tunnistab, et 19.07.2022 kell 8.30 ta ajateenistusse ei ilmunud.
4. Kaebuse kohaselt ei olnud kaebuse esitaja teadlik 19.07.2022 kella 8.30 ajal ajateenistusse ilmumise kohustusest, kuna KRA ta 2022 kutset ei saanud. Väidetavalt toimetati talle kutse kätte 2020 aastal, kuid aastal 2022 ei tulnud talle ühtegi teadet ega meeldetuletust.
5. Kaitseväeteenistuse seaduse § 15 näeb ette dokumentide kättetoimetamise ja selle korra. Nimetatud sätte kohaselt kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Lisaks võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul haldusmenetluse seaduses ettenähtud viisil. Kättetoimetamise viisi valib otsuse või muu dokumendi koostanud ametiasutus. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Kaitseväekohustuslane võib taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed.
6. Seega oli KRA otsustada, mil moel ta isikule dokumendid kätte toimetab. Kohus märgib, et antud asjas puuduvad tõendid selle kohta, et R. A. oleks pöördunud KRA poole taotlusega edastada talle edaspidi dokumendid mingil muul moel kui kaitseväekohustuslaste registri kaudu. Väärteoasja materjalide juures olevast väljastusteatest nähtuvalt dokument nr 11-9.1/2020/1171, s.o ajateenistusse kutsumine kuupäevaga 19.07.2022 (loodud 02.04.2020 kell 15:54), toimetati R. A.ule (ik xxxx) kaitseväeteenistuse veebi kaudu elektrooniliselt kätte 02.04.2020 kell 16.
7. Nimetatud dokument 4-23-454 kinnitab fakti, et KRA poolt koostatud kutset vaadati iseteeninduskeskkonnas sisuliselt samal hetkel, mil see sisestati. Kohus märgib, et kuna KRA-l oli õigus valida kutse kättetoimetamise viisiks kaitseväekohustuslaste register, siis ei ole KRA rikkunud ajateenistusse kutsumise otsuse kättetoimetamise korda ning R. A. oli tegelikult kutsest ja ajateenistusse ilmumise kohustusest teadlik. Eeltoodu alusel on leidnud tõendamist, et R. A. oli teadlik kohustusest ilmuda 19.07.2022 kell 08.30 ajateenistusse, aadressile Aiandi 15, Tallinn, kuid eiras kutsealusena ajateenistusse asumise kohustust.
8. R. A. on täitnud

§ 222tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest Kar

S § 18 lg 1 mõttes. R. A.u ütlustest nähtub, et kutse ajateenistusse ilmumiseks esitati talle kaks aastat tagasi, s.o 2020 aastal ning rohkem talle mingisugust teadet ajateenistusse ilmumiseks ei edastatud. Kohus leiab, et vaadates aega, mil R. A.ule kutse edastati, on eluliselt usutav, et R. A. unustas talle määratud perioodil ajateenistusse ilmuda, mistõttu on ta teo pannud toime hooletusest. Ta küll ei mäletanud, et peab ajateenistusse ilmuma, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 17. Eeltoodust tulenevalt on leidud tõendamist, et R. A. rikkus

§ 40

lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 222järgi.

1. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud antud väärteoasjas puuduvad.
2. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 222

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Kohus menetleja poolt mõistetud karistusega ei nõustu ning leiab, et R. A.u väärteoasja võib otstarbekuse kaalutlusel lõpetada ja seda eelkõige selle tõttu, et kaebaja ei pannud talle etteheidetavat väärtegu toime teadlikult ja tahtlikult, vaid hooletusest. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda seda, et menetleja edastas menetlusalusele isikule kutse kaitseväkke ilmumiseks ühel korral ja seda kaks aastat tagasi. Eluliselt on usutav, et niivõrd pika perioodi jooksul asjad ununevad, k.a määratud kohustused.

1. Riigikohus on oma 04.10.2019 otsuses nr 4-18-5832 p 28 märkinud, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus asub seisukohale, et käesolev väärteoasi on just selline, mis tuleb selle erilistest asjaoludest tingituna lõpetada otstarbekuse kaalutlustel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole asjas suur ning menetlusalune isik on teo toime pannud üksnes hooletusest. Kuivõrd menetleja ei ole pidanud vajalikuks asja materjalide juurde lisada karistusregistri väljavõtet, siis ei saa kohus asuda ka seisukohale, et R. A.u näol on tegemist varem karistatud isikuga. Seega ei ole kohtu hinnangul R. A.u isikuomadused sellised, mis annaks alust väita, et tema karistamisest loobumine võiks tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt ja mis seega tingiks vältimatu vajaduse tema karistamiseks nimetatud väärteoasja raames.
2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Kaitseressursside Ameti 24.01.2023 otsus väärteoasjas nr 963022000073 tuleb tühistada ning R. A.u väärteoasi nr 963022000073 VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Katrin Paesoo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/