2-23-1096/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2023.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1096 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) esidnaja Kohtuistungi toimumise aeg 10.03.2023 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Lahutada X ja Y abielu, mis sõlmiti xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis (abieluakti number xx).
3. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
4. X taotlus rahuldada ja tagastada Xle (Y) riigilõiv summas 50 eurot. Riigilõiv tagastada X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotus
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik X (hageja) esitas 20.01.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu abielu lahutamiseks. 23.01.2023 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 02.02.2023 kõrvaldas hageja puudused. Hagiavalduse 1 kohaselt lõppesid poolte suhted aastast
7. Põhjuseks on vägivald. Hageja on saanud füüsiliselt kannatada. Viis aastat tagasi oli hageja oma elukaaslase pärast traumapunktis. Momendil kardab hageja teda väga, sest ähvardused esinevad ka tänapäeval. 03.02.2023 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 21.02.2023 edastas kostja kohtule e-kirja, milles teatas, et ta on lahutuse vastu. See, mida ta kirjutas, ei vasta tõele. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 10.03.
8. Kohtuistungil ei vaielnud pooled selle üle, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja selgitas, et ta jääb hagi juurde ja soovib abielu lahutada. Hageja leppida ei soovinud. Kostja oli lahutusega nõus. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele edasikaebeõigusest. Lisaks taotles hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Samuti olid pooled sellega nõus, et poolte kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 02.02.2023 riigilõivu summas 100 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid kohtuistungil kohtuotsusele edasikaebeõigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 50 eurot hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotamine TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 2