) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 13.08.2019 sõlmitud parkimisleping (sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx parkimiseks aadressil Punane 50/52, Tallinn), mille tingimusi kostja rikkus, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas kostjale leppetrahvi nõude summas 30 eurot maksetähtajaga 27.08.2019 (leppetrahvi number 1411 3081 9172 7142). Hagiavalduse kohaselt pole kostja leppetrahvi tasunud. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse kätte kättetoimetamisportaali kaudu 03.12.2022, kuid hagiavaldust pole kostja portaalis avanud. Seetõttu saatis kohus 02.01.2023 hagiavalduse kostjale e-posti aadressil xxxx, mille kostja oli eelnevalt maksekäsu kiirmenetluses oma kontaktina esitanud. Kohus selgitas e-kirjas, et loeb hagi
lg 2 alusel kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva jooksul e-kirja saatmisest arvates. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (25.01.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluse esitanud hagiavalduses, mille kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulu suurus 220 eurot. Hageja märgitu kohaselt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 110 eurot ning on asjas teinud 2 h tööd. Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: vastuväitega tutvumine, hagiavalduse ja lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ja riigilõivu tasumine. Lisaks taotleb hageja maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 euro ning riigilõivu 100 euro väljamõistmist. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (220 eurot, mis vastab kahele töötunnile) ei ole põhjendatud. Tuleb märkida, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht, samuti nõude suurus ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus leiab, et ka hageja esindaja tunnihind ei vasta käesoleva vaidluse keerukuse astmele ning seda tuleb mõnevõrra vähendada, arvestades ka asjaoluga, et hageja esindaja pole (vande)advokaadi kvalifikatsiooniga. Kohus leiab, et esindaja põhjendatud tunnihind käesolevas asjas on 80 eurot (ilma käibemaksuta). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 80 eurot. Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja pole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (
lg 10).
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 100 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 200 eurot (100 + 80 + 20). Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.