KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-19289 Tsiviilasi

) § 39 lg 1 järgi otsustab sundvalduse seadmise isik, kelle pädevuses on ehitusseadustiku kohaselt välja anda ehitusluba või otsustada eratee avalikuks kasutamiseks määramine. Ehitusloa kohustuse puudumise korral otsustab sundvalduse seadmise kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 39

lg 9 kohaselt esitab sundvalduse seadja seitsme päeva jooksul sundvalduse seadmise otsuse jõustumise päevast arvates ehitisregistrile sundvalduse seadmise otsuse ning maakatastri pidajale sundvalduse seadmise otsuse ja masinloetaval kujul sundvalduse ruumilise ulatuse andmed. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 12 lg 1 ja lg 2 järgi katastripidaja kannab kitsenduste kaardile katastriüksuse kasutamise kitsendust põhjustava objekti asukoha (piirid) ning vajaduse korral esitab kitsenduse ulatuse. Kanded kitsenduste kaardile teeb katastripidaja kitsenduste selgitamisel saadud andmete alusel. Katastriüksuse kasutamise kitsenduse ulatus arvutatakse kitsenduste kaardile kantud kitsenduse objekti ja mõjuala andmete alusel. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 51 lg 1, § 53 lg 1 ning § 62 koosmõjust tulenevalt on kinnistusraamatusse võimalik kanda üksnes niisuguseid kitsendusi, mille kinnistusraamatusse kandmine on seaduses ette nähtud.

§ 9sätestab omandamise märkuse kinnistusraamatusse kandmise.

AÕS § 63 lg 1 p 4 järgi võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). Tulenevalt AÕS § 63 lg 1 p-st 4 ja

§-st 9 on vastavad märkused omandamise eelmärge või sundvalduse märkus, s.o märkused. Kinnistamisavalduses taotletud kande aluseks oli Harku Vallavalitsuse 11. oktoobri 2022 korralduse nr 492 järgi

§ 2

, § 3 lg 2, § 4 lg 1 p 5, § 39 lg 1 ja § 40 lg 1, 5, 5¹, 6 ja 7, aga mitte

§ 9

. 2 Kohtunikuabi oli seisukohal, et kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus ei võimalda kande tegemist kinnistusraamatusse. MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, millega palub tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
2. detsembri 2022 kandemääruse nr 1389752022 ja teha uus määrus, millega rahuldada kinnistamisavaldus ja kanda kinnistusraamatusse märkus seadusjärgsete piirangute kohta, samuti seada Harku vallas Harkujärve külas munitsipaalomandis olevale Välgu tee L6 kinnistule tasuta ja tähtajatu sundvaldus.

§ 9

sätestab, et menetluse läbiviija võib esitada kinnistusraamatu pidajale avalduse sundvalduse märkuse kandmiseks kinnisasja kinnistusregistriosa kolmandasse jakku. Märke kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole vaja kinnisasja omaniku ega teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekut. Kinnistusosakond on ekslikul seisukohal, et

ei võimalda taotletud kande tegemist kinnistusraamatusse.

-es on vastav säte olemas. Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja kinnistusosakonna kohtunikuabi
2. detsembri 2022 kandemääruse nr 1389752022 resolutsioon muutmata, arvestades käesolevas määruses toodud põhjendusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2¹).
3. Ringkonnakohtu hinnangul on kinnistusosakonna kohtunikuabi jätnud kinnistamisavalduses sisalduva kandetaotluse õiguspäraselt rahuldamata.

§ 9

järgi võib menetluse läbiviija esitada kinnistusraamatu pidajale avalduse sundvalduse märkuse kandmiseks kinnisasja kinnistusregistriosa kolmandasse jakku. Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt, millega muudeti ka

§-i 9, on praktikas tekkinud vajadus täpsemalt eristada, millise sisuga märkeid võib erinevate menetluste käigus kinnistusraamatusse kanda. Sundvalduse märkuse teeb nähtavaks sundvalduse seadmise asjaolu, mis tagab selle, et kinnisasja võimalikud tulevased piiratud asjaõiguste seadjad oleksid informeeritud pooleli olevast sundvalduse seadmise menetlustest. Seletuskirjas kohaselt on seega sundvalduse märke eesmärk teha läbi kinnistusraamatu nähtavaks pooleliolev sundvalduse seadmise menetlus.

§ 9

asub seaduse teises peatükis, mis räägib kinnisasja omandamise menetluse algatamisest. Harku Vallavalitsuse

1. oktoobri 2022 korraldusega nr 492 on sundvaldus Harku vallas Harkujärve külas Välgu tee L6 kinnisasjale seatud ja seega on sundvalduse seadmise menetlus lõppenud. Riigikohus on
2. jaanuari 2023 lahendi nr 3-20-1280 p-s 14 selgitanud, et

§ 2

lg 2 järgi seisneb sundvalduse seadmine kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele.

-e seletuskirja järgi ei ole sundvalduse puhul

-e jõustumise järel enam tegemist kinnistusraamatusse kantava piiratud asjaõigusega, vaid haldusaktiga seatava avalik-õigusliku (seadusjärgse) kitsendusega, mis kehtib kinnisasja igakordse omaniku suhtes kinnistusraamatusse kandmata (AÕS § 141 lg 1). Seadusandja eesmärk on olnud menetlust lihtsustada. Ka AÕS § 140 muutmise seletuskirjas on 3 rõhutatud, et haldusaktiga seatav kitsendus on oma olemuselt avalik-õiguslik ja seadusjärgne, kuid nõuab kitsenduse tekkimiseks lisaks seadusest tulenevale alusele ka asjakohase halduse üksikakti andmist. AÕS § 141 lg-te 1 ja 2 kohaselt kehtib avalik-õiguslik ja seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata. Kinnistusraamatu kande mõtteks on avalikkuse teavitamine. Kuna sundvalduse seadmise haldusakt on avalik, on sellega täidetud ka avalikkuse teavitamise funktsioon. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et taotletud märge ei ole

§ 9

eesmärgiga kooskõlas, seatud sundvaldust ei saa läbi kinnistusraamatu nähtavaks teha ning sellist märget kinnistusraamatusse kanda. 6. Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 4