← Eesti

2-19-9500/62

Obsah (6)§ 113§ 1131§ 137§ 115§ 103§ 127

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-9500 Määruse kuupäev Tartu, 30. märts 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu Kohtuasi AB „Liet

) § 492 lg 1 alusel üle kindlustusvõtja kahjunõue puudutatud isiku I vastu. Avaldajalt puudutatud isikule I kahju hüvitamiseks antud tähtaeg on möödunud, mistõttu on kahjunõue muutunud sissenõutavaks. Puudutatud isikult I tuleb avaldaja kasuks nõude täitmisega viivitamise tõttu

§ 113lg 1 alusel välja mõista ka 280 euro 91 sendi suurune viivis ajavahemiku 15.

detsember 2018 kuni

  1. juuni 2019 eest ning alates
  2. juunist 2019 kuni kahjuhüvitise tasumiseni sellelt seadusjärgses määras viivis. Samuti tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks

§ 1131lg 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot.

  1. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  2. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada puudutatud isiku II menetluskulude tema enda kanda jätmise osas, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta puudutatud isiku II menetluskulud vastavalt avalduse rahuldamise ulatusele avaldaja ja puudutatud isiku I kanda ning määrata kindlaks puudutatud isiku II menetluskulude rahaline suurus. 4

(9)2-19-9500
  1. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  3. juuni
  4. a määrusega maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ning määruskaebused rahuldamata, kuid täiendas ja muutis osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud jäid vastavate määruskaebuste esitajate kanda. Ringkonnakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, mille tulemusena mõistis puudutatud isikult I tema määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude katteks avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 330 eurot ning puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulude hüvitise 135 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus kõiki asjaolusid arvestades põhjendatult seisukohale, et avaldaja nõue puudutatud isiku I vastu tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus nõustus TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korranud neid. Maakohus leidis õigesti, et veetoru kuulus korteriomanike kaasomandisse. Kuigi veeleke lähtus korteriomanike kaasomandisse kuuluvast veetorust, ei ole avaldaja esitanud kahju hüvitamise nõuet vale isiku vastu, s.o ta ei pidanud seda esitama puudutatud isiku II vastu. Riigikohtu praktika järgi võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud. Avaldaja sai seega valida, kelle vastu ta nimetatud isikutest kahju hüvitamise nõude esitab. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et lisaks sellele, et veeleke kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomanike kaasomandisse kuulunud purunenud veetorust, lähtus see ühtlasi ka puudutatud isiku I korterist. Avaldusele lisatud fotod ja ka puudutatud isiku I seadusliku esindaja selgitused kinnitavad, et veetoru ei murdunud mitte seina sees, vaid kohas, kust see puudutatud isiku I vannitoa seinast välja tuleb ja kust algab puudutatud isiku I eriomand. Seetõttu eeldas maakohus õigesti, et puudutatud isik I rikkus kohustust hoida enda eriomandi piiresse jäävat kaasomandi eset korras. Siinkohal ei ole tähtsust sellel, milles täpselt puudutatud isiku I võimalik rikkumine seisnes, sh kas see seisnes veetoru lõhkumises, rikkumises, seisukorra jälgimata jätmises või puudutatud isiku II teavitamata jätmises selle kahjustumisest või selle kahjustumise ohust. Puudutatud isik I pidi vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema ei ole kaasomandi alalhoiu kohustust rikkunud või et tema rikkumine on vabandatav. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et puudutatud isik I ei tõendanud seda, et ta ei rikkunud kohustust hoida kaasomandit korras, ega ka oma rikkumise vabandatavust. Kuna veetoru ei purunenud mitte seina sees, vaid seinast väljumise kohast, ei saa veetoru seisukorra kontrollimist vähemalt seinast väljumise kohast alates ja sealt edasi puudutatud isiku I vannituppa ulatuvas osas pidada ebamõistlikuks meetmeks. Rikkumist ei vabanda see, et puudutatud isiku I korteris on veetorude šaht kinni ehitatud esteetilistel põhjustel. Hea usu põhimõttega ei oleks kooskõlas see, kui korteriomanik vabaneb kaasomandi alalhoiu kohustuse täitmisest ainuüksi seetõttu, et tema enda või tema õiguseellase tegevuse tulemusel on selle kohustuse täitmine raskendatud. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku I väide, et ta ei pidanud eeldama, et puudutatud isik II on lasknud paigaldada kergesti purunevad veetorud, ega neid kogu aeg kontrollima. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada üldteada olevaks, et plastiktorud on kergesti purunevad ja lähevad õige toestuse ning 5
(9)2-19-9500 hooldamise korral suvaliselt katki. Ka ainuüksi asjaolu, et puudutatud isik oli kindlustusjuhtumi hetkeks olnud korteri omanik 17 päeva, ei lükka ümber eeldust, et puudutatud isik I on kaasomandi alalhoiu kohustust rikkunud, samuti ei muuda see rikkumist vabandatavaks. Puudutatud isikul I lasus seadusest tulenev kohustus hoida kaasomandit korras olenemata sellest, kas puudutatud isik II juhtis sellele tema tähelepanu ja selgitas talle kohustuse sisu. Ringkonnakohtu arvates ei anna puudutatud isiku I määruskaebuse väited alust asuda maakohtust erinevale seisukohale kindlustusvõtjale veetoru purunemisest tekkinud kahju, sh selle suuruse osas. Puudutatud isik I on määruskaebuses esitanud vastuväiteid üksnes kindlustusvõtja korteris veekahjustuste tagajärgede kõrvaldamiseks tehtud töödega seotud kuludele, kuid mitte tolmuimeja parandamisega seotud kulule ja asenduselupinna üürikulule. Ringkonnakohtu hinnangul esitas avaldaja piisavalt tõendeid nii kahjustuste ulatuste kui ka nende kõrvaldamiseks vajalike tööde kohta, mistõttu pidi puudutatud isik I konkreetselt esile tooma, millised hinnapakkumistes märgitud tööd ei olnud vajalikud, ning oma väiteid põhistama ja tõendama. Puudutatud isik I seda ei teinud ega ole väitnud ega tõendanud, et töid oleks saanud teha soodsamalt. Seda arvestades nõustus ringkonnakohus maakohtuga, et Vesrax OÜ hinnapakkumistes märgitud ja tehtud tööd olid kahjustuste ulatust arvestades nende parandamiseks vajalikud ja nendega seotud kulud mõistlikud, mistõttu tuleb remonditöödele kulunud 6531 eurot 19 senti käsitada kindlustusvõtjale tekitatud kahjuna. Ringkonnakohus ei nõustunud puudutatud isikuga I, et ta vastutab avaldaja ees kahju eest üksnes talle kuuluva kaasomandi mõttelise osa suuruse ulatuses. Praegusel juhul heitis avaldaja puudutatud isikule I ette seda, et puudutatud isik I rikkus kohustust hoida enda eriomandi piiresse jäävat kaasomandi eset korras, ega heitnud korteriühistule ega teistele kaasomanikele ette seda, et nemad oleksid rikkunud seda kohustust, ning kohus tuvastas, et kahju tekkis puudutatud isiku I rikkumise tõttu. Seetõttu vastutab puudutatud isik I kogu rikkumise tõttu tekkinud kahju eest, nagu leidis õigesti ka maakohus. Iseenesest ei ole välistatud, et ka korteriühistu ja teised korteriomanikud võivad osal juhtudel olla rikkunud kaasomandi osa korrashoiu kohustust ja nad võivad vastutada tekkinud kahju eest

§ 137lg 1 järgi solidaarselt.

Praegusel juhul ei ole aga asjas esitatud ja tõendatud selliseid asjaolusid, millest kohus saaks järeldada korteriühistu või teiste korteriomanike, sh kindlustusvõtja kohustuste rikkumist. Ringkonnakohus leidis, et puudutatud isiku II määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust puudutatud isiku II menetluskulude jaotuse osas tühistada, sest maakohus ei ole puudutatud isiku II menetluskulude jaotamisel kaalumispiire ületanud. Arvestades, et puudutatud isikute I ja II määruskaebused jäid rahuldamata, jättis ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku I määruskaebuse menetlemise kulud puudutatud isiku I kanda ning puudutatud isiku II määruskaebuse menetlemise kulud puudutatud isiku II kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Puudutatud isik I esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub alama astme kohtute määrused tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub puudutatud isik I jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik I leiab, et kohtud on menetlusõigust oluliselt rikkudes jätnud tuvastamata puudutatud isiku I rikkumise kui kahju hüvitamise nõude eelduse. Tuvastamaks, kes vastutab tekkinud kahju eest, tuleks lisaks kahju hüvitamise üldistele eeldustele tuvastada, kust veetoru purunes (kas puudutatud isiku I korteris või seina sees) ning kelle ülesanne oli seda veetoru korras 6

(9)2-19-9500 hoida. Kohtud ei ole neid asjaolusid tuvastanud. Kahju tulenes kaasomandist, kuivõrd purunes veetoru enne kraani, millest oli võimalik korteriomanikul vesi sulgeda. Selleks, et vesi ei jõuaks murdunud kohani, tuli kinni keerata kogu püstiku vesi. Seega ei olnud tal kui korteriomanikul võimalik toru remontida, ilma et see mõjutaks kõiki teisi korteriomanikke. Puudutatud isik II on ise avaldanud, et ta oli teadlik veetoru purunemise ohust ega ole puudutatud isikut I sellest ohust informeerinud. Mõistlikuks ei saa pidada maakohtu seisukohta, et puudutatud isik I oleks pidanud perioodiliselt kontrollima tema korteri seina taga olevaid veetorusid. Kaasomandi osa kontrollimise kohustus on kaasomanikel ühiselt. Muuhulgas tähendaks see seda, et omanikul tuleks perioodiliselt oma korteri seinu lammutada, et kaasomandi osaks olevate elektrisüsteemide ja torude seisukorda kontrollida. Puudutatud isik I oli enne kindlustusjuhtumit olnud korteriomanik vaid 17 päeva, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas sellist perioodilist hindamist määrata. Alama astme kohtud on põhjendamatult laialt tõlgendanud korteriomaniku mõjusfääri ja hoolsuskohustuse ulatust. Hoolimata Riigikohtu seisukohast lahendis tsiviilasjas nr 2-18-13649, mille kohaselt eeldatakse korteriomaniku rikkumist tema korterist levivate kahjustuste eest, ei ole õiglane ega kooskõlas kahju hüvitamise instituudiga olukord, kus õiguslik vastutus teise isiku ees tekib ainuüksi põhjusel, et tema omand sai kahjustada ajaliselt hiljem kui esimese isiku omand. Selline seisukoht tähendaks sisuliselt seda, et viimasel korrusel asuva korteri omanik vastutab alati alumise korruse korteri omaniku ees ka siis, kui kaasomandi osaks olev katus on katki ja vihm voolab läbi teise korruse korteri esimese korruse korterisse. Seda ei saa pidada õiguse põhimõtetega kooskõlas olevaks. Kohtud on vääralt kohaldanud KrtS § 31 lg 1 p 1 ja AÕS § 72 lg-t
  1. Avaldaja nõue tuleks esitada puudutatud isiku II kui korteriühistu vastu. Nimetatud sätete kohaldamine kohtu tõlgendatud viisil on vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd see paneb ühele korteriomanikule vastutuse olukorras, kus tegelikkuses on nõutud tegevus kõigi korteriomanike ühine kohustus, mida täidetakse korteriühistu kaudu. Seejuures tuleb arvestada, et korteriomanikel ei ole eriteadmisi ja oskusi, et kaasomandi osa kohaselt kontrollida. Selleks on pädev korteriühistu, mille eesmärgiks ongi hoolitseda kaasomandi osa eest. Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et sellises olukorras saab avaldaja ise valida, kas esitab nõude ühe korteriomaniku või korteriühistu vastu. Kuivõrd kahju tulenes kaasomandi osast ja selle eest hoolitsemise kohustus on kaasomanikel ühiselt, siis tuleb kahjunõue KrtS § 34 lg 3 kohaselt esitada korteriühistu vastu, mitte ühe konkreetse korteriomaniku vastu. Vastasel juhul tekib olukord, mida on seadusandja püüdnud nimetatud sätte loomisega ära hoida: ühte korteriomanikku ei ole põhjendatud seada olukorda, kus kõik kaasomanikud vastutavad, aga nõue esitatakse vaid ühe vastu ning ta peab hiljem hakkama teistele kaasomanikele nõudeid esitama.
  2. Avaldaja ja puudutatud isik II vaidlevad määruskaebusele vastu ning paluvad selle jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, maa- ja ringkonnakohtu määrused tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  4. Kohtud on tuvastanud ja pooled ei vaidle selle üle, et puudutatud isiku I korteris purunes korteriomanike kaasomandisse kuuluv soojaveetoru (veetoru). Korteriomandite ühiseks 7
(9)2-19-9500 kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi eriomandi esemel või mitte (vt nt Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649/57, p 14). Menetlusosalised ei ole menetluses tuginenud sellele, et veetoru ei olnud ühise veevarustussüsteemi osa, ega väida kassatsiooniastmes, et kohtud on selle asjaolu tuvastamisel eksinud. Seetõttu lähtub kolleegium kohtute tuvastatust, et veetoru kuulus korteriomanike kaasomandi osa hulka (TsMS § 688 lg-d 3 ja 4).
  3. Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (

§ 115

lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (

§ 127

lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4) (vt 2-18-13649/57, p-d 13–17).

  1. Avaldaja ja puudutatud isik I vaidlevad eelkõige selle üle, kas kindlustusvõtjale tekkis kahju seetõttu, et puudutatud isik I rikkus oma kohustusi. Kohtud leidsid, et kuna kahjustav asjaolu lähtus puudutatud isiku I eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et puudutatud isik I rikkus KrtS § 31 lg 1 p-s 1 ning AÕS § 72 lg-s 5 toodud kohustust. Vastutusest vabanemiseks pidanuks puudutatud isik I tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav. Viimast puudutatud isik I kohtute hinnangul ei teinud. Kolleegium leiab, et kohtud tõlgendasid ja kohaldasid AÕS-i ja KrtS-i asjakohaseid sätteid valesti, eksisid tõendamiskoormuse jaotamisel ega teinud kindlaks kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid.
  2. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu seisukohaga (vt ringkonnakohtu määruse p 16.3), et asjas ei ole tähtsust sellel, milles täpselt puudutatud isiku I võimalik rikkumine seisnes, sh kas see seisnes veetoru lõhkumises, rikkumises, seisukorra jälgimata jätmises või puudutatud isiku II teavitamata jätmises selle kahjustumisest või selle kahjustumise ohust; samuti sellega, et kui avaldaja peaks täpselt ära näitama, milles puudutatud isiku I rikkumine seisnes, kaoks ära tõendamiskoormuse ümberjagamise mõte. 15.
  3. Kohtud leidsid iseenesest õigesti, et kuna kahjustav asjaolu lähtus puudutatud isiku I korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et puudutatud isik I rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Kuna asjas ei vaieldud selle üle, et veeleke lähtus korteriomanike kaasomandi osast, pidi puudutatud isik I vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav (vt 2-18-13649/57, p 21). Puudutatud isikule I saaks kolleegiumi arvates ette heita üksnes kaasomandi eseme alalhoiu kohustuse rikkumist, mis kolleegiumi varasema praktika kohaselt tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (vt 2-18-13649/57, p 16). 15.
  4. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et hagita menetluses TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi kohalduvat uurimispõhimõtet arvestades peavad kohtud tagama, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Hagita asja lahendamisel on kohtul asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning samas õigus nõuda omal algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist (vt Riigikohtu
  5. märtsi
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543/48, p 18). Seega, tuginedes TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamisreeglile, ei ole ringkonnakohus arvestanud hagita menetluse erisusi. 8

(9)2-19-9500 15.3. Kolleegium leiab, et kohtud oleksid pidanud uurimispõhimõttest tulenevalt välja selgitama, mis põhjusel veetoru puudutatud isiku I korteris purunes. Veetoru purunemise põhjus on oluline sisustamaks puudutatud isikul I lasunud kaasomandi eseme alalhoiu kohustust, sest üksnes veetoru purunemise põhjuse kaudu on võimalik öelda, kas ja mida oleks puudutatud isik I pidanud veetoru purunemise ärahoidmiseks tegema. Alles pärast selle asjaolu kindlakstegemist saanuks kohus hinnata, kas veetoru purunemisest tekkinud kahju on puudutatud isiku I kohustuse rikkumisega põhjuslikus seoses (

§ 127lg 4).

Põhjuslik seos puudub juhul, kui veetoru purunes ja selle tõttu tekkis kahju sõltumata asjaolust, kas puudutatud isik I täitis tal lasuvat kaasomandi eseme alalhoiu kohustust või mitte. 15.

  1. Juhul kui maakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et puudutatud isik I põhjustas mingi oma kohustuse rikkumisega veetoru purunemise ja sellega või muu kohustuse rikkumisega kannatanule kahju, siis tuleb kolleegiumi praktika kohaselt eeldada sellise rikkumise mittevabandatavust. Kohtul aga lasub kohustus selgitada puudutatud isikule I vajadust esitada rikkumise vabandatavuse kohta tõendeid (vt 2-19-9543/48, p 18).
  2. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest kahju, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, saab nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel (vt 2-18-13649/57, p 18). Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et juhul, kui esineb mingi kahju põhjustanud mõjutus, mis lähtus kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik alati esitada KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele tekitatud kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Sellist liiki vastutuse tekkimiseks piisab sellest, et kahjulik mõjutus lähtus kaasomandi esemest eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju. Korteriühistul on pärast kahju hüvitamist

§ 137

lg 2 alusel õigus esitada tagasinõue isikute (sh korteriomanike) vastu, kes olid sama kahju põhjustamise eest kaasvastutajad kannatanu ees. Eeltoodu ei välista seda, et kannatanu nõuab sama kahju hüvitamist ka korteriomanikult, kes tema arvates rikkus oma kohustusi. Sellisel juhul vastutavad korteriühistu ja oma kohtuste mittevabandatava rikkumise eest vastutav korteriomanik kannatanu ees solidaarselt (

§ 137lg 1). Kolleegium jääb ka selle seisukoha juurde, et Krt

S § 34 lg 3 ei kohaldu juhtudel, kui korteriomanikule tekkis kahju seetõttu, et korteriühistu ei hoidnud kaasomandi eset korras (vt 2-18-13649/57, p 17).

  1. Asja uuel lahendamisel peab maakohus eeltooduga arvestades võtma põhjendatud seisukoha, kas puudutatud isik I peab avaldajale tekkinud kahju hüvitama.
  2. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.