← Eesti

5-23-18/4

Obsah (7)§ 601§ 482§ 484§ 487§ 39§ 485§ 38

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-23-18 30. märts 2

) § 601 lõige 3 võimaldab nii hääletamisvaliku tuvastamist kui ka hääle kustutamist, mistõttu valimised ei ole salajased ega võrdsed. Elektroonilise hääletamise mõistmine nõuab erakordselt kõrgel tasemel eriteadmisi, mida

§ 601lõikes 2 loetletud isikutel ei ole.

Põhiseadusvastaselt vastaskandidaatide poolt antud hääled tuleb jätta arvestamata. Kui kontrollida, kas kõik O. Ivanovi poolt antud elektroonilised hääled on loetud, ning jätta arvestamata kõik vastaskandidaatide poolt antud elektroonilised hääled, muutuvad valimistulemused ning O. Ivanov saab Riigikogu mandaadi. 2

(10)5-23-18
  1. Enne Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. märtsi
  3. a koosolekut esitati Vabariigi Valimiskomisjonile ekraanitõmmis Gmaili (Google’i pakutav e-postiteenus) konto sissetulevate kirjade kuvast, kust nähtuvad sissetulevad kirjad isikutelt, kes väidavad, et hääletasid Riigikogu
  4. a valimistel kaebaja kandidaadi poolt (edaspidi tinglikult väidetavalt EÜVP poolt hääletanud isikute nimekiri), ning nimekiri inimestest, kes on teada andnud, et andsid oma hääle Riigikogu
  5. a valimistel EÜVP nimekirja poolt, koos nende valitud kandidaadi numbriga. Asjaomasel Gmaili aadressil saadetud kirjadele on ekraanitõmmisest nähtuvalt lisatud manused, mis eelduslikult sisaldavad ülesvõtteid täidetud hääletamissedelitest. Tõmmisest nähtub, et lisaks enda hääletamisvalikule (või hääletamata jätmise faktile) annab osa isikuid teada ka kolmandate isikute, ennekõike nende lähedaste, hääletamisel tehtud valikust.
  6. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
  7. märtsi
  8. a otsusega nr 65 (RT III, 16.03.2023, 1) O. Ivanovi ja EÜVP kaebuse rahuldamata. Häälte lugemise protokollid ebaõigeid hääletamistulemusi ei kinnita. Elektroonilised hääled, mis saadi välisriigist, arvestati elektrooniliste häälte, mitte välisriigi häältena. Välisriigis antud häälte kohta koostati eraldi protokollid. Alaliselt välisriigis elavate valijate hääled kajastuvad välisriigis antud häälte protokollis ning ajutiselt välisriigis viibivate valijate omad valija valimisringkonnas väljaspool ringkonda hääletanute protokollis. O. Ivanov ja EÜVP pole esitanud tõendeid selle kohta, et häälte lugemise korda oleks rikutud.
  9. Tõenditena esitatud valijate saadetud fotode kohta märkis Vabariigi Valimiskomisjon, et need ei ole veenvad, kuna selliste fotodega ei saa tõendada häälte lugemise reeglite rikkumist. Elektrooniliselt hääletades on valijal võimalus oma häält uuesti hääletamisega muuta, valimisjaoskonnas hääletamissedeli täitmisel on valijal võimalik küsida uus hääletussedel pärast selle täitmist, pildistamist ja seejärel rikkumist. Ka kirjalike kinnituste usutavus on kaheldav, sest neid on võimalik erakonnale või selle kandidaadile esitada nii, et valija tegelikult oma häält väidetud kandidaadile ei andnud. Samuti võisid valijad anda valeteavet eesmärgiga kahjustada valimiste usaldusväärsust. Hääletustulemuste usaldusväärsuse saab kahtluse alla seada eelkõige häälte lugemise korraldamisel rikkumiste tuvastamisega, hääletamiskastide ebaõige hoiustamise tõendamisega või – elektroonilise hääletamise puhul – tervikluse kontrolli või häälte lugemise korra rikkumise tõendamisega.
  10. EÜVP esitas
  11. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
  12. märtsi
  13. a otsuse nr 65 peale. Kaebus saabus Riigikohtusse
  14. märtsil
  16. EÜVP taotleb Riigikohtult: 1) tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
  17. märtsi
  18. a otsus nr 65 O. Ivanovi osas; tunnistada õigusvastaseks keeldumine võtta arvesse EÜVP poolt antud, kuid ebaseaduslikult arvestamata jäetud hääled; tunnistada kehtetuks elektroonilise hääletamise tulemused kõikide EÜVP vastaskandidaatide, v.a valimisringkonnas nr 2 EÜVP nimekirjas kandideerinud kandidaatide (viis inimest) osas ning kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni ümber arvutama hääletamistulemused ja muutma mandaatide jaotust; 2) tunnistada

§ 482

lõige 3,

§ 484

lõige 2 ja

§ 487

PS § 60 lõigetega 1 ja 6 vastuolus olevaks ja kehtetuks; 3) võtta asja juurde kaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid ning Vabariigi Valimiskomisjoni menetluses esitatud dokumendid ja nendele lisatud tõendid ning arvestada nendega kaebuse lahendamisel; 3

(10)5-23-18 4) nõuda Vabariigi Valimiskomisjonilt välja (koguda) järgmised tõendid: 1) välisriigis toimunud paberkandjal hääletamise hääletamisvahendite pitseerimise ja pitsatite eemaldamise ning hääletamissedelite häältelugemiskomisjonile üleandmise dokumendid; 2) elektrooniliste häälte andmise logid ja dokumendid; 3) hääletamisprotokoll väidetavalt EÜVP poolt hääletanud 11 isiku elektroonilise hääletamise fakti kohta; 4) hääletamisprotokoll väidetavalt EÜVP poolt hääletanud ühe isiku saatkonnas antud hääle arvestamise kohta; 5) hääletamisprotokoll, mis kinnitaks kolme väidetavalt EÜVP poolt hääletanud isiku antud häälte arvestamist; 5) arutada asja avalikul kohtuistungil ning kuulutada menetlus kinniseks valijate identifitseerimist võimaldavate andmete osas; 6) jätta EÜVP menetluskulud riigi kanda ning mõista need tema kasuks välja vastavalt eraldi esitatavale menetluskulude nimekirjale. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
  1. EÜVP kandidaat O. Ivanov ei osutunud Riigikogu
  2. a valimistel valituks Vabariigi Valimiskomisjonis vaidlustatud toimingute ja otsuse ebaseaduslikkuse tõttu. Sellepärast rikub Vabariigi Valimiskomisjoni
  3. märtsi
  4. a otsus nr 65 PS § 60 lõikes 2 sätestatud õigust kandideerida Riigikogu valimistel.
  5. EÜVP õigusi rikuvad järgmised toimingud: O. Ivanovi kui EÜVP kandidaadi poolt paberkandjal välisriigist antud häälte arv, mis ei olnud seitse, vaid oluliselt suurem; O. Ivanovi kui EÜVP kandidaadi poolt antud elektrooniliste häälte arv, mis ei olnud 434, vaid oluliselt suurem; vastaskandidaatide, st kõikide valimisringkonna nr 2 kandidaatide poolt, välja arvatud viie EÜVP kandidaadi poolt, antud elektrooniliste häälte arvestamine valimistulemuse kindlakstegemisel ning sellest tulenevalt Tallinna linna valimiskomisjoni esimehe koostatud Tallinna linna valimiskomisjoni nn lõplik protokoll, mis on kättesaadav veebilehel https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-votingresult/result-2.html.
  6. Välisriigis paberkandjal hääletamise osas ei olnud vaidlustatavad toimingud seaduslikud, kuna kaebuse esitajal puudus mõistlik võimalus korraldada vaatlemine välisesindustes, kus toimus valimine. Samuti ei saanud kaebaja veenduda valimisvahendite, eelkõige hääletamiskasti pitseerimises ning hääletamiskastidelt pitsatite eemaldamises ning hääletamissedelite puutumatul kujul ja arvul üleandmises valimisringkonna nr 2 häältelugemiskomisjonidele. Nimetatuga on rikutud nõudeid valimiste võrdusele ja usaldusväärsusele.
  7. O. Ivanovi ja tema vastaskandidaatide poolt antud elektroonilised hääled pole seaduslikud, sest olemasolev elektrooniliste häälte andmise süsteem ei vasta PS § 60 lõike 1 nõuetele.

§ 601

lõige 3 võimaldab nii hääle andja ja selle poolt tehtud hääletamisvaliku tuvastamist kui ka häälte kustutamist ning seetõttu ei ole valimised ei salajased ega võrdsed. Erinevalt paberkandjal hääletamisest ei saa elektrooniliste häälte puutumatuses veenduda, sest nende turvalisuse ja puutumatuse hindamine ning elektroonilise hääletamise mõistmine eeldab erakordselt kõrgel tasemel eriteadmisi, mida

§ 601lõikes 2 loetletud isikutel ei ole.

Põhiseadusvastaselt vastaskandidaatide poolt antud häälte arvestamine oli ebaseaduslik ja need tuleb jätta arvestamata. 19. PS § 60 lõike 1 järgi on Riigikogu liikmete valimised vabad, proportsionaalsed, üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine salajane. Sarnaseid valimispõhimõtteid kaitsevad ka 4

(10)5-23-18 kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni esimene lisaprotokoll. 20. Kui pabersedeliga hääletades kontrollitakse hääletaja isikusamasust isikut tõendava dokumendi ja allkirja alusel, siis

§ 484

lõike 2 järgi tuvastatakse valija isik elektroonilise hääletamise süsteemis elektrooniliselt

§ 482

lõike 3 punktis 1 sätestatud otsuses (Vabariigi Valimiskomisjoni otsus „Tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“) kirjeldatud korras.

on konstitutsiooniline seadus, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Konstitutsioonilise seaduse essents peab sisalduma temas endas. PS § 3 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. PS § 94 lõikest 2 tuleneb ministri kohustus anda määrus, kui seadusandja on talle seaduses sisalduva volitusnormiga sellise ülesande pannud. Osutatud kohustuseta oleks nendes eluvaldkondades, milles on vajalik või otstarbekas täpsustada seaduste täitmise üksikasjad määrusega, seadusandjal võimatu oma eesmärke täitevvõimu kaudu ellu viia. Õigusakt, mis sisaldab küll üldisi eeskirju, aga on adresseeritud piiratud isikute ringile, on üldkorraldus.

  1. Kuna EÜVP kandidaadi O. Ivanovi poolt on välismaal antud hääli ja elektroonilisi hääli ebausutavalt vähe ning EÜVP-l ei ole juurdepääsu valimisnimekirjale, peab Vabariigi Valimiskomisjon välja andma hääletamisprotokollid, mis kinnitaksid, et selle otsuse punktis 14 täpsustatud isikute puhul, kes on vabatahtlikult kinnitanud hääletamist EÜVP kandidaadi poolt, on hääletamine registreeritud ja nende antud hääled on arvesse võetud. Neid tõendeid tuleb koguda, kuna valijate antud tagasiside kohaselt on O. Ivanovi poolt välismaalt paberkandjal ja Eestis elektrooniliselt hääli andnud isikute arv oluliselt suurem, kui seda on näha protokollist, samuti on tema poolt saatkondades ja elektrooniliselt antud häälte arv ebaproportsionaalselt väike võrreldes pabersedelitel antud häälte arvuga ning seda ka võrdluses teiste kandidaatidega teistest valimisnimekirjadest.
  2. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on kandidaadil õigus valimismenetlusele, mis tagaks minimaalsed ja kaebuse esitaja väidete sisulist kontrollimist võimaldavad tagatised valimiste korraldaja meelevaldse tegevuse vastu. Kuna EÜVP kahtles valimiste õiguspärasuses, korraldas ta virtuaalse lävepakuküsitluse, paludes oma valijatel teatada, kui nad on EÜVP poolt hääletanud, ning edastada pildi oma hääletamissedelist. Isiku õigus vabatahtlikult avaldada, kelle poolt ta kavatseb hääletada või kelle poolt ta hääletas, on PS §-ga 45 kaitstud. Lävepakuküsitlused on seaduslikud ja Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee järgi soovituslikud, kuna tõstavad valimiste usaldusväärsust. Küsitlustulemusi ei ole meedias avaldatud, vaid on kasutatud kaebuste põhistamiseks valimiskaebemenetluses. Kui Riigikohus arvab, et isikud on esitanud oma hääletamisvaliku kohta valeandmeid, on tal õigus isikud tunnistajatena vande all üle kuulata ning kõrvutada nende väiteid valimisprotokollidega.
  3. EÜVP jääb ka
  4. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses toodud põhjenduste ja nõuete juurde. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
  5. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb
  6. märtsi
  7. a otsuses nr 65 esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
  8. Valijate ülekuulamine tunnistajatena ei ole põhjendatud. Valija kohustus avaldada vande all tunnistust andes, kas ja kelle poolt ta hääletas, rikuks hääletamissaladust. Lävepakuküsitlused on lubatud ja nende tulemustel võib olla hääletustulemuste õigsuse hindamisel tõenduslik väärtus, kui sellised küsitlused toimuvad eesmärgiga selgitada välja mandaatide jaotus. Erakondadel ei ole lubatud 5

(10)5-23-18 koguda teavet konkreetse, tuvastatud valija valimiseelistuse kohta, seda enam hääletussedelit fotode kogumise teel.
  1. Valijate nimekirjas konkreetse valija kohta tehtud hääletamismärkega ei ole võimalik tõendada kaebaja nimekirjas kandideerinud isikutele antud häälte arvu.
  2. Kuna elektrooniline hääletamine algas
  3. veebruaril 2023, ei ole EÜVP riigi valimisteenistuse toiminguid elektroonilise hääletamise süsteemi kasutuselevõtmisel õigel ajal vaidlustanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. EÜVP (kaebaja) vaidlustas Riigikogu
  5. a valimiste hääletamistulemused Vabariigi Valimiskomisjonis ja vaidlustab ka Riigikohtus kokkuvõtlikult põhjusel, et hääletamisprotokollidest nähtuv EÜVP hääletamistulemus ei lange erakonna hinnangul kokku EÜVP poolt tegelikult antud häälte arvuga. Kaebus puudutab nii pabersedeliga hääletamist välisriigis kui elektroonilist hääletamist ja tugineb valdavalt O. Ivanovi kui EÜVP nimekirjas valimisringkonnas nr 2 kandideerinud kandidaadi õiguste rikkumisele. Praeguse kaebusega suures osas kattuvat O. Ivanovi kaebust käsitleb Riigikohus kohtuasjas 5-23-
  7. Riigikohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja Vabariigi Valimiskomisjoni
  8. märtsi
  9. a otsuse nr 65 tühistamist ning nende riigi valimisteenistuse toimingute õigusvastaseks tunnistamist, millega tehti kindlaks O. Ivanovi kui EÜVP kandidaadi poolt välisriigist paberkandjal antud häälte arv, O. Ivanovi poolt antud elektrooniliste häälte arv ning O. Ivanovi vastaskandidaatidele, s.t kõikidele valimisringkonnas nr 2 kandideerinud inimestele, välja arvatud viiele EÜVP nimekirjas kandideerinud inimesele, antud elektrooniliste häälte arv.
  10. Kolleegium mõistab Riigikohtule esitatud taotlust selliselt, et sisuliselt on vaidlustatud välisriigis pabersedeliga hääletamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste väljaselgitamise toiminguid Riigikogu
  11. a valimistel. Kohtuasjas on põhiküsimuseks see, kas Vabariigi Valimiskomisjon asus õigesti seisukohale, et hääletamistulemuste väljaselgitamisel seadust ega kaebaja õigusi ei rikutud. I
  12. Kaebaja hinnangul rikuti välisriikides pabersedelil antud häälte kindlakstegemisel seadust. Sellele viitab väidetavalt asjaolu, et O. Ivanovile kui EÜVP nimekirjas kandideerinud kandidaadile anti valimiste veebilehel avaldatud andmetest nähtuvalt välisriikides pabersedelil üksnes seitse häält, kuigi kaebaja andmetel anti O. Ivanovile välismaal pabersedelil rohkem hääli.
  13. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et kaebuses esitatud väited ei andnud alust tunnistada seadusvastaseks toiminguid, millega tehti kindlaks välisriigis pabersedeliga hääletamise tulemused. Ka Riigikohtule esitatud kaebuse väited ei anna alust jõuda teistsugusele seisukohale ning seda ei muudaks ka kaebaja poolt taotletud tõendid.
  14. Riigi valimisteenistus selgitas kaebajale Vabariigi Valimiskomisjonis toimunud menetluses, et välisriigis antud häälte protokollis kajastuvad üksnes alaliselt välisriigis elavate valijate hääled. Ajutiselt välisriigis viibivate valijate hääled sisalduvad valija valimisringkonnas väljaspool ringkonda hääletanute protokollis. Valimiste veebilehel avaldatud andmete järgi on O. Ivanovi poolt antud 2699 häält, millest seitse on hääled välisriigist ning 56 väljaspool ringkonda antud hääled. Seega võis O. Ivanovi poolt välisriigis pabersedelil antud häälte arv olla suurem kui seitse. Kaebaja väited selle kohta, nagu oleks hääletamisel välisriigis või välisriigist saabunud häälte kokku lugemisel toime 6
(10)5-23-18 pandud õigusrikkumisi, olid paljasõnalised. Kaebaja põhjendas oma kahtlusi üksnes sellega, et tema hinnangul ei olnud usutav, et EÜVP nimekirjas kandideerinud O. Ivanovi poolt anti välisriigis pabersedelil üksnes seitse häält.
  1. Kolleegiumi meelest ei saa kaebaja esitatud, väidetavalt EÜVP poolt hääletanud isikute nimekirja põhjal teha järeldusi selle kohta, mitu isikut hääletas välismaal O. Ivanovi poolt, kas väidetavalt välismaal O. Ivanovi poolt hääletanud isikud hääletasid pabersedelil (kirja teel või välisesinduses) või elektrooniliselt, ega ka selle kohta, kas sellised isikud viibisid välismaal ajutiselt või elasid seal alaliselt.
  2. Väidetavalt EÜVP poolt hääletanud isikute saadetud ülesvõtetega nende antud häälest ei ole häälte lugemise reeglite rikkumise tõendamine põhimõtteliselt võimalik. Isikul, kellele on väljastatud hääletamissedel, ei ole kohustust see hääletamiskasti lasta. Samuti ei ole keelatud sedeli rikkumine ehk isik võib hääletamiskasti lasta rikutud sedeli.

§ 39

lõige 8 sätestab vaid, et kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Sellisel juhul peab valija rikutud hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama. Kuvatõmmis täidetud hääletamissedelist, olgu paberkujul või elektroonilisest, ei ole seetõttu midagi muud kui jälg kirjalikust eneseväljendusest, millel puudub õiguslik tähendus. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et valija pahatahtlikku käitumist ei tohiks eeldada.

  1. PS § 60 lõike 1 järgi on hääletamine Eesti Vabariigis salajane. Selle sättega ei ole ühitatav kaebaja taotlus kuulata üle tunnistajad nende poolt antud hääle kohta. Valimisõigusliku isiku hääletamisel tehtud valiku vande all avaldamine ei ole võrdsustatav hääletamisvaliku vabatahtliku avaldamisega kolmandale isikule, millega kaebaja hinnangul on tegu tema korraldatud nn lävepakuküsitluse puhul.
  2. Eespool öeldu kehtib mutatis mutandis ka kaebaja taotluse kohta nõuda tõenditena välja hääletamisprotokollid väidetavalt EÜVP poolt hääletanud (ja kaebuses konkreetselt nimetatud) inimeste hääletamise ja hääle arvesse võtmise fakti kohta. Asjaolust, et valija on hääletanud, mida on põhimõtteliselt küll võimalik kontrollida valijate nimekirja hääletamissedeli väljastamise kohta tehtud märke abil, ei saa eespool toodud põhjustel teha järeldusi selle kohta, et konkreetne valija on hääletanud EÜVP kandidaadi või mis tahes konkreetse isiku poolt.
  3. Kaebaja esitas ka taotluse koguda Riigikohtu menetluses tõenditena välisriigis toimunud paberkandjal hääletamise hääletamisvahendite pitseerimise ja pitsatite eemaldamise ning hääletamissedelite häältelugemiskomisjonile üleandmise dokumendid. Kaebuses ei ole konkretiseeritud, millises seisneb väidetav õigusrikkumine või selle kahtlus ning mille tõendamiseks kaebaja tõendite kogumist taotleb. Kaebusest ei nähtu isegi seda, millist välisriiki (või milliseid välisriike) kaebaja kahtlused puudutavad. II
  4. Kaebaja leiab, et elektroonilise hääletamise tulemused tuleks tunnistada kehtetuks, sest O. Ivanovile antud elektroonilised hääled jäeti õigusvastaselt arvesse võtmata ning tema vastaskandidaatidele elektrooniliselt antud hääled võeti õigusvastaselt arvesse.
  5. Kaebuse väited viitavad sellele, et kaebaja vaidlustab seoses elektroonilise hääletamisega eelkõige toiminguid, millega selgitati välja elektroonilise hääletamise tulemused. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et kaebuses esitatud asjaolud ei anna alust järelduseks, et elektroonilise hääletamise tulemuste väljaselgitamisel oleks rikutud õigusnorme. Ka Riigikohtule esitatud kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis selle seisukoha kahtluse alla seaks. Vabariigi 7

(10)5-23-18 Valimiskomisjon on kaebajale selgitanud, et välismaal antud elektroonilised hääled läksid arvesse elektrooniliste häälte arvestuses. 41. Väidetavalt EÜVP poolt hääletanud isikute saadetud kuvatõmmised ei saa tõendada häälte kindlakstegemise reeglite rikkumist.

§ 485

järgi on valijal õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta nii hääletades uuesti elektrooniliselt kuni esimese päevani enne valimispäeva (

§ 38

lõike 2 punkt 4) kui ka hääletades hääletamissedeliga kuni valimispäeva kella 20.00-ni.

  1. Kolleegium ei pea põhjendatuks nõuda praeguses asjas tõenditena välja hääletamisprotokollid väidetavalt EÜVP poolt hääletanud isikute elektroonilise hääletamise fakti kohta ning elektroonilise hääletamise logid. Hääletamise fakti põhjal ei saa teha järeldusi selle kohta, et konkreetne valija on hääletanud EÜVP kandidaadi või mis tahes konkreetse isiku poolt. Seetõttu ei saa ka need tõendid tõendada häälte kindlakstegemise reeglite sellist rikkumist, mida kaebaja näib väitvat.
  2. Riigikohtule edastatud ekraanitõmmisest Gmaili konto sissetulevate kirjade kuvast nähtub, et O. Ivanovi ja EÜVP korraldatud nn lävepakuküsitluse käigus üleskutsele vastanud isikud pole üleskutses näidatud e-postiaadressile lähetanud mitte üksnes tõmmiseid enda hääletamisvalikust, vaid informeerinud lävepakuküsitluse korraldajaid ka oma lähedaste või tuttavate tehtud hääletamisvalikust. Kolleegium ei võta käesolevas valimiskaebemenetluses seisukohta küsimuses, kas enese või kolmanda isiku hääletamisvaliku avaldamine kõnesoleva nn lävepakuküsitluse käigus on õiguspärane, kuid osutab, et O. Ivanovi ja EÜVP Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuse ehk eelduslikult samade asjaolude põhjal on Vabariigi Valimiskomisjon esitanud Politsei- ja Piirivalveametile väärteoteate.
  3. Kaebaja arvates ei vasta elektroonilise hääletamise süsteem ka PS § 60 lõigete 1 ja 5 (paragrahvis puudub lõige 6, millele kaebaja viitab) nõuetele. Seda põhjusel, et

§ 601

lõige 3 võimaldab nii hääle andja hääletamisvaliku tuvastamist kui ka hääle kustutamist.

§ 601

lõikes 2 loetletud isikutel ei ole elektroonilise hääletamise mõistmiseks ning turvalisuse tagamiseks piisavaid eriteadmisi. Lisaks sellele on kaebaja arvates põhiseadusega vastuolus

§ 482

lõige 3 ja

§ 484

lõige 2, kuna need volitavad Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestama elektroonilist hääletust puudutavaid otsuseid, ning

§ 487, mis reguleerib hääle arvestamist korduva hääletamise korral.

  1. Kolleegiumi hinnangul vaidlustab kaebaja nende väidetega elektroonilise hääletamise süsteemi ja korraldust üldisemalt, minnes oluliselt kaugemale praeguses kohtuasjas vaidluse all olevate elektroonilise hääletamise tulemuste väljaselgitamise toimingute õiguspärasuse küsimusest. Kuivõrd kaebuse väited näivad teataval määral olevat suunatud ka
  2. veebruarist kuni
  3. märtsini 2023 toimunud elektroonilise hääletamise vaidlustamisele, peab kolleegium vajalikuks märkida nimetatud väidete kohta siiski järgmist. 46.

§ 601

lõike 3 punkt 1 võimaldab riigi valimisteenistusel tühistada üksnes elektroonilised hääled, mida on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud. Seega ei ole tegemist hääle kustutamisega, vaid viimasena antud hääle arvesse võtmisega, nagu näeb ette

§ 487lõige 1.

Kui riigi valimisteenistusel ei oleks võimalik hääletamissedeliga hääletamisel muudetud elektroonilist häält tühistada, läheks elektrooniliselt hääletanud isiku kohta, kes muutis oma hääletamisvalikut õiguspäraselt pabersedeliga ümber hääletades, arvesse mitu häält, mis oleks vastuolus PS § 60 lõikes 1 sätestatud valimiste ühetaolisuse nõudega. Kaebusest ei nähtu, miks kaebaja peab korduva hääletamise korral hääle arvestamist reguleerivat

§ 487põhiseadusvastaseks.

Riigikohus on 2005. aastal leidnud, et võrdsusõiguse ja ühetaolisuse riive, millena võib käsitada elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigust oma häält piiramatu arv kordi muuta, ei ole piisavalt intensiivne, et 8

(10)5-23-18 olla põhiseadusvastane (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  1. septembri
  2. a otsus asjas nr 3-4-1-13-05, punkt 32). 47.

§ 601

lõike 2 järgi peab elektrooniliste häälte lugemise juures viibima vähemalt kolm riigi valimisteenistuse juhi määratud isikut ja vähemalt pool Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust. Riigi valimisteenistuse

  1. jaanuari
  2. a korraldusega nr 7 „Elektrooniliselt antud häälte lugemise juures viibivate riigi valimisteenistuse esindajate määramine ning elektrooniliste häälte avamise võtme ligipääsuvahendite jaotamine riigi valimisteenistuse esindajate vahel“ on riigi valimisteenistus enda esindajateks Riigikogu
  3. a valimistel elektrooniliselt antud häälte lugemise juurde määranud riigi valimisteenistuse ametnikud, kelle elektroonilist hääletamist puudutavates eriteadmistes ei ole kolleegiumil põhjust kahelda. Samuti ei kahtle kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete vastavates teadmistes.
  4. Seoses taotlusega tunnistada põhiseadusvastaseks

§ 482

lõige 3 ja

484 lõige 2 mõistab kolleegium kaebaja tahet kaebuses esitatud põhjendusi arvestades viisil, et kaebaja arvates on

§ 482lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valimiskomisjoni 25.

jaanuari

  1. a otsus nr 3 „Tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“ selline akt, mis reguleerib põhiseadusevastaselt Riigikogu valimise seaduse kui konstitutsioonilise seaduse reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi. Ehkki kaebaja seda ei väida, mõistab kolleegium kaebust nii, et neid sätteid peab kaebaja vastuolus olevaks PS § 60 lõikega
  3. Kolleegium märgib, et

484 lõike 2 järgi tuvastatakse valija isik elektroonilise hääletamise süsteemis elektrooniliselt

§ 482

lõike 3 punktis 1 sätestatud otsuses kirjeldatud korras.

§ 482lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valimiskomisjoni 25.

jaanuari

  1. a otsuse nr 3 „Tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“ punkti 3.2 järgi kasutatakse valija tuvastamiseks e-hääletamise süsteemis isikutunnistust või digitaalset isikutunnistust, sealhulgas mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust. Sama otsuse punkti 3.3 järgi kasutatakse isikutunnistust või digitaalset isikutunnistust, sealhulgas mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust ka hääle kinnitamisel.
  2. Samad isiku tuvastamise reeglid on kirjas isikut tõendavate dokumentide seaduses (ITDS), mis võimaldab isiku tuvastamist isikutunnistuse või digitaalse isikutunnistuse alusel (vt ITDS § 2 lõike 2 punktid 1 ja 11). Digitaalseks isikutunnistuseks loeb seadus seejuures ka mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse. Seega on Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses nr 3 korratud seadusest tulenevaid nõudeid. Seetõttu ei pea kolleegium põhjendatuks asuda praeguses asjas abstraktselt hindama seda, milliseid valimisõiguslikke küsimusi ja millistel tingimustel tohib seadusandja delegeerida (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  3. märtsi
  4. a otsust
  5. märtsi
  6. a otsust nr 5-23-20/5, punkt 83). Kaebaja viidatud küsimuse ehk elektroonilist hääletamist kasutavate valijate isikutuvastuse puhul kolleegium põhiseadusvastasust eespool toodud põhjustel ei näe. III
  7. Kolleegium ei pea vajalikuks kohtuasja lahendamist suulises menetluses (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 51 lõige 2).
  8. Eeltoodust lähtudes ja PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes jätab kolleegium EÜVP kaebuse rahuldamata. 9

(10)5-23-18 53. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõige 1). Pealegi ei ole kaebaja esitanud menetluskulude nimekirja. (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.