← Eesti

2-22-340/33

Obsah (15)§ 633§ 187§ 129§ 436§ 230§ 231§ 232§ 442§ 331§ 459§ 362§ 372§ 430§ 173§ 164

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-22-340 27. veebruar 2023, Narva kohtumaja Kohtuasi V Si hagi M Sa, S Sa

§ 633

lg 7 järgi tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.V S (hageja) esitas

  1. jaanuaril 2022 hagi M Sa (kostja) ja S Sa (kostja) vastu elatise vähendamise nõudes (kd I, tl 1). 2.Viru Maakohus
  2. jaanuari
  3. a määrusega (kd I, tl 2-3) jättis hagi käiguta ning andis hagejale hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Hagejal tuli esitada nõuetekohane hagiavaldus, milles tuli märkida menetlusosaliste andmed, selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Esitada tuli tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates hagiavalduses konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 3.Hageja esitas
  4. jaanuaril 2022 hagiavalduse uue teksti (kd I, tl 7-9). Hageja nõue on muuta Viru Maakohtu 21.10.
  5. a määrust asjas nr 2-20-13642 S S ja M S suhtes ning hagi esitamisest alates vähendada elatise suurust kuni 213 eurot kummalegi lapsele ja kuni laste täisealiseks saamiseni arvutada igakuise elatise suurus vastavalt perekonnaseaduse §-s 101 sätestatud elatise arvutusvalemi alusel. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt registreeriti hageja ja Y S (edaspidi kostjate seaduslik esindaja) vahel
  6. aastal abielu, mis oli lahutatud 06.10.
  7. Kooselust on kostjate seadusliku esindajal ja hagejal kaks last - M S sünd. 20.05.2006 ja S S sünd. 11.10.
  8. Lapsed elavad koos kostjate seadusliku esindajaga korteris aadressil xxx. Peale abielu lahutamist esitasid M S ja S S (kostjate seadusliku esindaja kaudu) Viru Maakohtule hagi V Si vastu elatise nõudes. Viru Maakohtu 21.10.
  9. a määrusega lõpetati menetlus tsiviilasjas 2-20-13642 seoses kompromissi kinnitamisega. Kohus kinnitas sõlmitud M S, S S ja V Si vahel kompromissi alljärgnevatel tingimustel: V S tasub M Sle ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatist 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 92% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast, alates 18.09.2020 kuni M S täisealiseks saamiseni. V S tasub S Sle ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatist 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 92% 2

(20)Tsiviilasi nr 2-22-340 poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast, alates 18.09.2020 kuni S S täisealiseks saamiseni. Viru Maakohtu 21.10.
  1. a määrus jõustunud. Peale abielu lahutamist on hageja alati osutanud kostjatele rahalist abi ning on nende ülalpidamiseks elatist (540 eurot kuus) korrapäraselt maksnud. Alates 01.09.2021 töötab hageja x koolis ajutise töölepingu alusel õpetajana koormusega 0,875 ametikohta ja tema töötasuks on 1235,50 eurot bruto kuus. Hageja annab teada, et alates 01.01.2022 on Narva Y koolis majanduslik olukord halvenenud ning teatud töötajad koondati, vallandati või viidi üle vähema töökoormuse töökohale (sealhulgas ka hageja). Teist töökohta hagejal ei ole, samas ei ole hagejal ka muid sissetulekuid. Töökoormuse vähendamise ja teise töökoha puudumise tõttu on hageja majanduslik seisukord oluliselt halvenenud. Samuti on viimasel ajal tunduvalt kasvanud korteri kommunaalkulud, s.h ka elektrikulud. Puudub vaidlus, et hagejal on kaks alaealist last, kes on õigustatud saama ülalpidamist. Samuti puudub vaidlus, et hageja täidab laste ülalpidamiskohustust vastavalt kohtumäärusega kinnitatud kompromissis määratud elatise suurusele ning hageja ei ela lastega koos ega osale laste kasvatamises. Vaidlusküsimus on üksnes alaealistele lastele makstava elatise suuruses. Puudub vaidlus, et kostjate seaduslik esindaja kasvatab kahte last ja saab lapsetoetust 60 eurot kuus iga lapse kohta. Hageja viitab alates 01.01.2022 õigusolukorra muutumisele, nimelt PKS §-s 101 toimunud muudatustele elatise suuruse määramisel ja toob välja elatise suuruse arvutusvalemit. Samuti viitab hageja PKS §-le
  2. Kuna hagejal on kaks ülalpidamist õigustatud alaealist last, siis on iga lapse elatise suurus mitte üle 213 eurot. Seega on hageja kohustatud mõlemale lapsele maksma elatist kogusummas 426 eurot. Hageja leiab, et hageja kirjeldatud faktilisi asjaolusid arvestades ei ole ta enam võimeline Viru Maakohtu 21.10.
  3. a määrusega määratud kohustust täitma. Menetluskulud palub hageja jätta poolte kanda. Hageja nõustub tsiviilasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 4.Kohus
  4. jaanuari
  5. a määrusega (kd I, tl 24-25) võttis
  6. jaanuaril 2022 esitatud hagi menetlusse. 5.Hagi vastuse kohta esitatud seisukoha (kd I, tl 42-44) kohaselt kostja tunnistab, et hageja maksis kohtumäärusega määratud elatist küll. Hageja on seisukohal, et vastuses toodud väited laste vajaduse kohta on paljasõnalised ja tagajärjetud. Kostja väidab, et hageja ei osalenud oma laste elus. Hageja selgitab, et ta oli alati nii kooselu kestel kui peale selle lõpetamist nõus ja valmis ning soovis suhelda oma lastega, kuid nendevaheliste kooselu lõpetamise järel takistas kostja pidevalt lastega suhtlemist. Hageja maksis regulaarselt elatisraha laste ülalpidamiseks. Kostja pangaväljavõttest nähtub, et tema palga suurus on keskmiselt 900 eurot kalendrikuus. Seejuures oli kostja augustikuu sissetulek 144,70 eurot. Hageja arvates võiks Kostja töölepingu lõpetada suveperioodiks, mistõttu erineb tema sissetulek teistest perioodidest, kui täpselt pole hagejale sellest teada (tegemist on hageja eeldusega). Samal ajal, kui tegelikult lõpetatakse kostja 3
(20)Tsiviilasi nr 2-22-340 tööleping suveperioodiks, võiks kostja end Töötukaasas arvele võtta ning saada riigilt toetused, leida muu töökoht, võtta erinevatest koolitusest osa jm. Küll aga Töötukassa arvele võtmisel on takistuseks kostja juhatuse liikmeks olek Osaühingus x (reg.kood x). Seejuures sai kostja vastavalt kostja ja hageja kui endiste abikaasade ühisvara osalise jagamise lepingule (08.01.2021 nr 60) lahusvarasse (ainuomandisse) nimetatud osaühingu osa. Hageja on seisukohal, et kui kostja vajab täiendavalt rahavahendeid või kui tal ei jagu tulusid laste ülalpidamiseks, siis tal oleks võimalik müüa äriühingu aktivaid või muud põhivara või näiteks tasuda juhatuse liikmele juhatuse liikme tasu või hoopis töötasu, võtta vastu otsus dividendide väljamaksmiseks. Müües firma aktivaid, oleks kostjal piisavalt rahavahendeid laste ülalpidamiseks. Hagejale teadaolevalt on nimetatud äriühingu varaks muuhulgas suvila ehk kinnistu, millel on positiivne väärtus. Kuigi perekonnaseaduse uue sätte järgi on hagejal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele, tugineb hageja ka teistele asjaoludele, mis on antud juhul elatise vähendamise nõude põhjuseks. Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt Riigikohtu
  1. jaanuar
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16). Ülaltoodust lähtuvalt on kostja väite, et tema sissetulek on liiga väike, aga kulud suured, asjakohatu. Samuti esitas kostja andmed selle kohta, et ta maksab kodulaenu ligi 250 eurot kuus ja kommunaalkulu umbes 150 eurot kuus. Hageja rõhutab, et endiste abikaasade ühisvara osalise jagamise lepingu (03.02.2021 nr x) kohaselt on kostja lahusvarasse jäänud korteriomand, nimelt kolmetoaline korter. Hageja leiab, et kui kostja ei ole võimeline kolmetoalist korterit pidama, siis tuleks tal mõelda selle korteri vahetamise peale väiksema eluruumi vastu. Kostja ostis auto ja maksab autolaenu ligi 35 eurot kuus. Vastavalt abikaasade ühisvara osalise jagamise lepingule (08.01.2021 nr 60) jäi kostja lahusvarasse sõiduk Dodge Caliber,
  3. Hageja on kindel, et kostjale jäetud mootorsõiduk oli heas tehnilises seisundis ja hageja arvamusel puudus kostjal mõistlik vajadus auto müümiseks, vahetamiseks ja uue auto ostmiseks liisingu arvelt. Kostja ei tohi hageja poolt lastele makstud elatise arvel oma majandusprobleeme lahendada. Kõik kostja toodud oma heaolu parandamise asjaolud ei pea mõjutama laste ülalpidamise kohta kostjal olevat samasugust kohustust. Kostja esitatud andmetest jääb arusaamatuks, kuidas ja millistest tuludest puhtalt aritmeetiliselt elatus ja toetas lapsi kostja. Kostjale ja kahele lapsele jääb summa umbes 465 eurot kuus (900 – 250 – 150 – 35 = 465), mis on tunduvalt vähem kui hageja maksab mõlemale lapsele (540 eurot). Seega ei saa välistada hageja makstud elatise arvel kostja rikastumist või kostja lastega mitteseotud rahalise koormuse vähendamist. Hageja vaidleb kostja väitele vastu, et hageja peab tõestama, et selle aasta kulud lastele on madalamad. Vastupidi, kostja peab tõendama, et laste vajadused on suurenenud ja hageja poolt ühele lapsele palutud elatise suurust 213 eurot ei piisa laste ülalpidamiseks. Kostja ei ole laste kulude vajadustega seotud mitte ühtegi tõendit kohtusse esitanud. Kostja esitatud pangaväljavõtted ei ole laste vajadustega ega nende ülalpidamise kuludega seotud. Hageja arvates peab kostja oma võimalusi kaalutlema ja tema isiklikud hüved (auto, kolmetoaline korter, 4
(20)Tsiviilasi nr 2-22-340 firma valdamine, suvila olemasolu jne) ei pea lastele kahju tekitama ega kuidagi mõjutama kostja poolt laste ülalpidamist ja vajadusi. Kokkuvõtvalt asub hageja seisukohale, et kostja vastuses toodu on paljasõnaline ja tagajärjetu. Kohtu nõudele vastuseks 12.06.2022 esitatud dokumendi (kd I, tl 68-69) kohaselt ajavahemiku 21.04.2020-12.06.2022 (vastuse esitamise kuupäev) eest hageja pangakonto väljavõtet analüüsides jõuab hageja järeldusele, et ta on regulaarselt varasema lahendi alusel elatisraha laste ülalpidamiseks maksnud ja maksete hilinemist ei ole esinenud. Samuti pangakonto väljavõttest nähtub, et hagejal ei olnud lisatulusid ega kõrvalsissetulekuid ja tema kulud olid seotud üksnes igapäevaste, tavapäraste ja eluvajalikke ostudega. Hageja varalise olukorra kohta varasema kohtulahendi tegemise ajal (21.10.2020) ning käesoleval ajal, andis hageja teada, et tema varaline olukord ei ole paranenud. Hageja sissetulekud viimase kahe aasta eest pole tõusnud ja isegi vähenenud. 21.10.2020 seisuga oli hageja palk umbes 1400 (brutto) eurot kuus ning käesolevaks ajaks on hageja palk umbes 1200 (brutto) eurot kuus. Hageja pangakonto väljavõttest tulenevalt on hageja kulud suurenenud, kuid muid sissetulekuid tal hetkel ei ole. Hageja töötab tähtajalise töölepingu alusel, mis kehtib kuni 13.06.
  1. Töölepingu pikendamise kohta ei ole siiamaani tööandja hagejat informeerinud. See asjaolu iseenesest räägib sellest, et alates 13.06.2022 võiks hageja olla töötu ja kuni uue töökoha leidmiseni puuduvad tal sissetulekud. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei olnud hagejal enammakstud tulumaksu tagastamisele kuuluvat rahasummat, vaid vastupidi oli hagejal tulumaksu Maksu- ja Tolliametile tagastada. Hageja omab kahetoalist korterit. Samuti võttis hageja hiljuti pärandi vastu. Tegemist on pärandvaraga ehk isa vana maja osaga, mis asub x, Narvas. Kuna tegemist on pärandvara osaga, siis ei saa rääkida sellest, et see kuulub koheselt müümisele teiste omanike nõusolekuta (tegemist võiks olla ka ostueesõigusega). Pärandvara osa ei ole raha, mille arvel saaks elatist maksta. Kostjate ülalpidamiseks on vaja reaalset raha, vaid mitte abstraktset vara, mida tulevikus oleks võimalik maha müüa. Hageja omab autot Saab 9-
  2. Tegemist on
  3. a sõidukiga, mille turuhind ei ületa 900 eurot. Hagejal enam kinnis- ega vallasvara ei ole. Samuti ei ole hagejal väärtpabereid, aktsiaid, osi, rahahoiuseid ega muid väärtasju. Hageja ei ole firma omanik ega dividendide saaja. Hageja on seisukohal, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele, kuid on nõus kohtu seisukohaga, et elatiskalkulaatori abil välja arvutatud elatise suuruseks kuni 31.03.2022 oli 213,44 eurot kuus ja alates 01.04.2022 on 225,64 eurot kuus iga lapse kohta. Seega, kostja seadusliku esindajaga kokkuleppe või kompromissi küsimus antud teema kohta jääb lahtiseks. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 129

lg 2 näeb ette, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi 5

(20)Tsiviilasi nr 2-22-340 esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

§-ga 123 kooskõlas võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Viru Maakohtu 21.10.

  1. a määruse nr 2-20-13642 alusel peab hageja tasuma ülalpidamiskohustuse täitmiseks mõlema kostja kasuks igakuist elatist 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 92% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast. Kohtule
  2. jaanuaril 2022 esitatud hagis nõudis hageja varasema lahendiga väljamõistetud elatise vähendamist kuni 213 eurot kuus. Kuna hageja nõuab elatise vähendamist kuni 213 eurot kuus igale lapsele, seega nõuab hageja korrapäraste maksete vähendamist 57 euro (270–213) võrra igakuiselt igale kostjale, mis teeb üheksaga korrutades 1026 eurot (57 × 2 × 9). Lähtudes eeltoodust, on tsiviilasja hind 1026 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED 1.Kostjate seaduslik esindaja ei võta hagi õigeks (kd I, tl 31-32). Hageja maksis ainult kohtuotsusega määratud elatist. Muud rahalist abi pole kunagi osutanud. Ei osale laste elus. Kui hageja arvab, et selle aasta kulud lastele on madalamad, tuleb seda tõendada. Hinnad tõusevad, elu läheb kallimaks. Kui kohus rahuldab nõude ja vähendab elatist igale lapsele kuni 213 eurot, siis kostja seadusliku esindaja osa laste ülalpidamises suureneb iga lapse kohta 57 euro võrra. Iga lapse vajadus on 540 eurot, mitte vähem. Miinimumsumma 213 eurot ei ole kohustuslik. Kulud meie lastele on kõrgemad. Seadus on muutunud, aga laste vajadused mitte. Vanemate kohustus on hoolitseda oma laste vajaduste, tervise, kasvatuse, arenemise eest. Kostjate esindaja palub jätta osapoolte menetluskulud nende endi kanda. Kostjate seaduslik esindaja on nõus kirjaliku menetlusega. 2.Kohtule 20.06.2022 esitatud täiendava seisukoha (kd I, tl 95-98) kohaselt soovib kostjate esindaja täpsustada mõningaid fakte. Kuna kostjate vanemad töötavad ühes kohas Y koolis, on kostjate esindajale teada, et koolis pole vabu töökohti ning kooli koduleheküljel ei ole märgitud, et vajatakse tööõpetuse õpetajat. See tähendab, et hageja jätkab töötamisega koolis alates
  3. septembrist
  4. Pooled kooli õpetajad on sõlminud samuti sellised tähtajalised lepingud nagu hagejal. Juunis saavad need õpetajad hüvitise kasutamata puhkuse eest ja veel juunikuu tasu ning nad võtavad end arvele töötukassas, saades veel ka hüvitist nagu seda tegi hageja eelmisel aastal. Seda on näha Eesti Töötukassa 07.07.2021 väljavõttes + 329,50 eurot. Kostjate seaduslik esindaja töötab koolis tähtajatu lepingu alusel abiõpetajana. Tema on õpetada samuti inglise keele tunde, kuid neid on tavaliselt 3-4 tundi nädalas. Tundide arvu järgi on kostjate esindajal täiskoormus. Kuid seda, kas talle antakse inglise keele tunde järgmisel aastal, pole seni veel teada. Klasse jääb aina vähemaks ning õpetajate koormus muutub igal aastal. Seoses tähtajatu töölepingu sõlmimisega ei saa kostjate seaduslik esindaja võtta end arvele töötukassas seaduse järgi. 6

(20)Tsiviilasi nr 2-22-340 Kostjate vanemate ühisvara jagamise teel naasid
  1. a jaanuaris kostjad koos emaga elama perekonna kolmetoalisesse korterisse aadressil x. Korter on omal moel panus laste tuleviku heaks. Ühisvara jagamisel sai hageja poole selle korteri maksumusest, s.o 22 000 eurot. Et võimaldada suve veetmist värske õhu käes üheskoos lastega, osteti
  2. aastal suvila x. Aiamaa on erastamata. Kuna tol ajal puudus kostjate vanematel Eesti kodakondsus, otsustati asustada firma ja vormistada hoopis firma nimele aiamaa. Pealegi ei ole hagejal tol hetkel alalist tööd olnud. Firma töötas 1–2 aastat ja pärast ei olnud seal mingisugust tegevust mitte. Kuni 13.01.2021 oli firma ainuisikuliseks valdajaks ja juhatajaks hageja. Firmal polnud ühtegi teist töötajat. Firma ei toonud sisse mingeid tulusid ega dividende. Firma põhitegevuseks oli mööbli ja muude puidutoodete valmistamine. Kostjate esindaja ei saa lõpetada firma tegevust, kuna aiamaa on firma bilansis. Kostjate esindaja tasub maamakse ja muid firmaga seotud kulusid. Firmal pole praegu mingit tegevust. Suve veedavad aiamaal tütardega üheskoos. Aiamaa müük on vastuolus laste huvidega. Hageja sai hüvitist aiamaa eest 1500 euro ulatuses. Maja, mille sai hageja oma pärandisse aadressil xNarvas, on väga korralik ja see sai erastatud. Selles majas elas hageja mitmeid aastaid. Seal on saun, kõikide tööpinkidega töökoda mööbli ja muude puidutoodete valmistamiseks (hageja valmistab suveniire). Kuna hageja töötas varem tisleri ja puusepana, siis on võimalik, et ta teeb praegugi lisatööd eraviisil. Pealegi on hageja elukutselt autoremondilukksepp ning pangaväljavõtte kohaselt teeb ta lisatööd juba. Hageja tahab näidata, et kostjate seaduslik esindaja justkui ei raiskaks seaduslikku elatist mitte laste, vaid enda vajaduste peale. Jääb mulje, et kostjate esindaja ei tööta, vaid rikastub hageja arvelt. Sellisel arvamusel oli hageja alati. Pärast ühisvara jagamist jäeti kostjate seaduslikule esindajale sõiduauto Dodge Caliber x,
  3. ehitusaasta, mis oli väga kehvas seisus ja vajas remonti. Hageja ise rääkis, et auto võib sõita maksimaalselt ühe aasta jooksul. Vara jagamisel oli sõiduauto hinnatud 500 euro suurusele summale.
  4. aasta suvel ikka oli mootorsõiduk täielikult avariiseisundis ning oli antud romulasse. Aga kuna lapsi on vaja viia huvi- ja spordiringidesse, nooremat tütart aga kooli, siis auto on perele vajalik. Selle eesmärgi nimel oligi soetatud teine sõiduauto Ford Focus väljalaskeaastaga
  5. Hageja sõnul valdab ta mootorsõidukit Saab x, kuid tööle ta tuleb sõiduautoga x Renault Espace. Seda võivad kinnitada töökaaslased. Hageja saatis kõik dokumendid ja pangaväljavõtted
  6. juunil, see oli pühapäev. Kostjate esindaja arvamusel oli see tehtud sihilikult. Hageja töötab tähtajalise lepingu alusel, viimasel tööpäeval
  7. juunil pidi ta saama ülekandega hüvitist kasutamata puhkuse eest ja juunikuu töötasu. Hagejal puuduvad ühtlasi panga äljavõtted ajavahemiku 23.07.2021 (24.07.2021)– 22.04.2022 eest. Kostjate esindaja väitel oli abielu lahutuse põhjuseks hageja mängusõltuvus ja kostjate esindaja teeb hageja pangakonto väljavõttest (x (mängud x) järelduse, et midagi pole muutunud. Lastega seotud kulutused on järgmised:
  8. Eluruumikulud: -kommunaalmaksed 98,4 eurot -elekter 25 eurot -kaabeltelevisioon 7,4 eurot -korterilaen 164 eurot 7
(20)Tsiviilasi nr 2-22-340 -internet 8 eurot
  1. Toidukulud 335 eurot
  2. Transpordikulud: -bensiin 43 eurot -sõiduauto laen 44 eurot -tehniline ülevaatus 1,9 eurot -liikluskindlustus 7,9 eurot
  3. Sidekulud: 19,80 eurot
  4. Tervisekulud: 20,2 eurot
  5. Hügieenitarvete kulud: -hambapasta 1,19 eurot -šampoon 4,99 eurot -juuksepalsam 3,99 eurot -dušigeel 2,99 eurot -seep 0,37 eurot -naiste hügieenitarbed 5,04 eurot -juukselakk 4,50 eurot -kosmeetikatarbed 3,80 eurot -näokreem 1,99 eurot -kehakreem 4,59 eurot
  6. Kulutused lapse õpingutele: -kooliekskursioonid 10,20 eurot - koolipeod ja -üritused 15,6 eurot -lilled ja kingitused õpetajatele 3,50 eurot -kantseleitarbed 8,4 eurot
  7. Kulutused riietele ja jalatsitele: 135 eurot 9.Muud alalised kulud: -Huvi- ja spordiringid 12 eurot -taskuraha 60 eurot - kulutused laste lemmikloomale 15,7 eurot - vajalik tehnika, kahjustatud seadmete väljavahetus (telefon) 13,5 eurot - kingitused sõpradele sünnipäevaks 7,5 eurot - suvereis (kord aastas) 22,7 eurot - väikesed meelelahutused: - kinokülastus 5,2 eurot - Spaa külastus 7 eurot - suvelaager 10,4 eurot -juukselõikus 4,75 eurot - paberimajandus (pass, ID-kaart) 1,5 eurot - pesu pesemisvahendid 3,6 eurot - Kokku 1144,6 eurot. Kulutused toidule (arvestades kallinemisega), riietele (lapsed sirguvad), spordile, koolivajadustele (olemas klassiarved koolides - arve x (3a klass) ja x (9a klass) nimele, kuhu kõik lapsevanemad raha üle kannavad. Ühtlasi on väljasõidud, mille eest tasutakse ainult sularahas, hügieenitarvetele, vajalikule tehnikale kahjustuse saamisel, vajalikele kulutustele, ravimitele, väikestele meelelahutustele- kinokülastustele, sõpradele sünnipäevadele, Hesburgeri külastusele - need on kõik laste peale tehtavad kulutused. See kõik on vajalik miinimum, millega on lapsed harjunud. Lisatakse nimekiri kunstitundi vajaminevatest tarvikutest, mis peab kostjate esindaja noorimale lapsele
  8. septembriks 2022 ette valmistama. See nimekiri on mõeldud ainult kunstitunniks ja ainult ühele lapsele. 8
(20)Tsiviilasi nr 2-22-340 KIRJALIK MENETLUS 1.Kohus on
  1. jaanuaril 2023 (kd II, tl 31-32) muuhulgas määranud vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. 2.Kohtule 23.01.2023 esitatud vastuses (kd II, tl 57-58) viitas kostjate esindaja, et ta nõustus varasema asja lahendamisel elatise summaga 270 eurot kummalegi lapsele, hageja oli ka selle summaga nõus. Tol ajal toimus kostjate vanematel vara jagamine. Kostjad koos emaga elasid üürikorteris, hageja aga elas kostjate vanemate ühises perekorteris. Tol ajal polnud kostjate esindajal laenu ega hüpoteeki mitte.
  2. aastal, pärast vara jagamist, jäid kostjad ja nende ema ilma vajaliku tehnika ja mööblita. Seda kõike pidi kostjate ema ostma 2021 ja
  3. aastal. Kostjate ema ei ole kunagi olnud isa ja laste suhtlusele vastu. Hageja ise ei soovi suhelda lastega. Ta ei märka lapsi tänaval, tööl. Ema palvel teretas noorem tütar ise hagejat kaupluses. Hageja ei helista lastele, kirjutab vaid õnnitlusi 2-3 korda aastas. Politseitöötajale ütles hageja, et tal polevat lastega suhtlemiseks raha olemas. Kohus jättis kostjate esindaja emotsione täis väited välja, sest leiab, et nad ei oma tähtsust kõnealuse asja arutamisel. Hageja kohtule
  4. jaanuaril 2023 esitatud vastuses (kd II, tl 72-73) avaldas, et aadressil x asub hagejale kuuluv 1/3 kinnistu. Tegemist on pärandvaraga, mille hageja sai omandisse pärast isa surma. Kinnistut ei ole kunagi üürile antud. Hetkeseisuga on hageja aeg-ajalt selles majas elamas, kuna hageja korter vajab remonti. Hagejale kuuluv korter ei ole elamiseks sobivas seisukorras ja hagejal ei ole täiendavaid rahavahendeid, tegemaks lihtsamat remonti ja elamaks seal. Sellepärast on hageja sunnitud ajutiselt viibima Narva x asuvas maja osas. x asuva kinnistu kasutamise eest (kommunaalteenused jms) maksab hageja ema, kuna hageja väikeste tulude ja elatise kohustuse täitmise tõttu ei ole hagejal võimalik iseseisvalt kommunaalteenuseid ära maksta. Mis puutub korterisse, juhul kui hagejal on tulevikus suuremaid sissetulekuid, siis tema plaanis on viia korter normaalsesse olekusse elamiseks ja teha remonti. Kui korter on heas seisus, ei välista hageja, et annab selle edasi pärandisse oma tütardele või kingib. Hageja ei välista, et tütarde täiskasvanuks saades kingib ta vajadusel Narva x asuva 1/3 kiinistuosa oma tütardele. Hageja on seisukohal, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele, kuid on nõus kohtu seisukohaga, et ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 oli elatise suuruseks 213,44 eurot kuus ja 01.04.2022– 31.03.2023 on 225,64 eurot kuus kummagi lapse kohta. 3.Hageja tegi kostjatele kompromissi sõlmimise ettepanekut (kd II, tl 75-76). 4.Hageja andis teada (kd II, tl 83), et temal puuduvad menetluskulud seoses hagi esitamisega. Kostjate esindaja menetluskulud palus hageja jätta tema enda kanda. Hageja esitas seisukoha kostja menetluskulude nimekirja kohta (kd II, tl 86-87). 5.Kostjate seaduslik esindaja esitas
  5. jaanuaril 2023 (kd II, tl 89-90) arvamust hageja
  6. jaanuaril 2023 esitatud lõpliku seisukoha kohta kirjalikus menetluses. 9
(20)Tsiviilasi nr 2-22-340 6.Hageja
  1. jaanuaril 2023 esitatud dokumendis (kd II, tl 101) palus jätta kostjate seadusliku esindaja
  2. jaanuari 2023 arvamust tähelepanuta.
  3. Pooltel ei õnnestunud sõlmida kompromissi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

LAHENDAMATA TAOTLUSED

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Esmalt lahendab kohus hageja lahendamata taotluse (kd II, tl 101) kostjate seadusliku esindaja poolt

  1. jaanuaril 2023 esitatud (kd II, tl 89-90) arvamuse tähelepanuta jätmiseks. Viru Maakohus määras
  2. jaanuari
  3. a (kd II, tl 31-32) määruses vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaeg hiljemalt
  4. jaanuaril 2023 esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja. Samuti on kohus määranud, et seisukoht vastaspoole menetluskulude nimekirja kohta tuleb esitada hiljemalt
  5. jaanuaril
  6. Kohus on määruse põhjendustes välja toonud (kd II, tl 31 pöördel,
  7. lõik ülevalt), et kohus väljastab tähtpäevaks esitatud seisukohad vastaspoolele teadmiseks, vastuväiteid ega täiendusi nendele seisukohtadele enam esitada ei saa. Seega, pärast
  8. jaanuari 2023 ei saanud kostjate seaduslik esindaja enam esitada arvamust hageja
  9. jaanuaril 2023 esitatud seisukoha kohta.

§ 331

lg 1 järgi kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostjate seaduslik esindaja ei ole põhistanud hilinemiseks mõjuvat põhjust. Küll aga avalduse menetlemine põhjustanuks kohtu arvates menetluse lahenduse viibimist, kuna hagejale tuli anda võimalus arvamuse esitamiseks. 10

(20)Tsiviilasi nr 2-22-340 Eelneva alusel ei menetle kohus kostjate seadusliku esindaja 30. jaanuaril 2023 esitatud avaldust ja rahuldab selles osas hageja taotluse. Sisuline vaidluse lahendamine Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on muuta Viru Maakohtu 21.10.

  1. a (kompromissi kinnitamise) määrust asjas nr 2-20-13642 S S ja M S suhtes ning hagi esitamisest alates vähendada elatise suurust kummalegi lapsele ja kuni laste täisealiseks saamiseni arvutada igakuise elatise suurus vastavalt perekonnaseaduse §-s 101 sätestatud elatise arvutusvalemi alusel. Hageja oma nõuete põhjendamisel tugines muuhulgas õigusliku olukorra muutumisele elatise suuruse arvestamisel. Samuti viitab hageja PKS §-le
  2. Põhjendab hageja omapoolse nõude ka asjaoluga, et riik tasub toetuse laste vajaduste katteks. Hageja muutunud varaline olukord ei võimalda enam tasuda elatist suuruses, mis oli määratud varasema lahendiga. Hageja leiab, et kostjate kulutuste suurus ei ole põhjendatud ega ole tõendatud. Kohus tegi kindlaks, et Viru Maakohus 21.10.
  3. a määrusega (kd I, tl 12-13) kinnitas kompromissi, mille kohaselt tasub V S M Sle ja S Sle ülalpidamiskohustuse täitmiseks kummalegi elatist 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 92% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast, alates 18.09.2020 kuni laste täisealisteks saamiseni. Viru Maakohtu 21.10.
  4. a määrus jõustunud. Seetõttu esineb jõustunud kohtulahend, mis kohustab hagejat maksma kostja ülalpidamiseks igakuist elatist.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus selgitab pooltele, et hagi esitamise päevaks on käesolevas asjas 30. jaanuar 2022, mil esitas hageja kohtule hagiavalduse uue teksti.

§ 362

lõigete 1 ja 3 järgi loetakse hagi esitatuks alates selle kohtusse jõudmisest, kuid üksnes eeldusel, et hagi on ka hiljem kostjale kätte toimetatud. Seega loetakse esitatuks üksnes nõuetele vastav hagi, mis on

§ 372järgi menetlusse võetud ja § 393 järgi kostjale kätte toimetatud.

Kuna menetlusse võetud nõue elatise suuruse vähendamiseks sai kohtule esitatud

  1. jaanuaril 2022, siis see kuupäev on hagi esitamise kuupäevaks. Perekonnaseaduse (PKS) § 2172 lg 1 kohaselt kui enne
  2. aasta
  3. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  4. aasta
  5. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 11

(20)Tsiviilasi nr 2-22-340 eurot kuus. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kohus juhib osapoolte tähelepanu, et varasema lahendi alusel peab hageja tasuma elatist väiksemas määras kui nägi ette kuni
  1. detsembrini 2021 kehtinud PKS §
  2. Aastatel 2020, 2021 pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast oli 292 eurot, millest 92% on 268,64 eurot, mis omakorda ümmardatuna teebki 270 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja tasus mõlemale kostjale elatist summas 270 eurot iga kuu (kd I, tl 14). Seega PKS § 2172 lg 1 antud juhul ei ole kohalduv. Oma nõuete põhjendamisel tugines hageja muuhulgas õigusliku olukorra muutumisele. Kooskõlas PKS § 101 lg-ga 1 alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lg-test 3-5, 7 tulenevalt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  4. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Elatise suuruse määramisel peab kohus juhinduma alates 01.01.2022 kehtivast seadusest. Riigikohus
  5. novembri
  6. a otsuse nr 2-20-9571 p-s 13 leidis, et kõnealused sätted kohalduvad ka juhul, kui elatis on enne
  7. jaanuari 2022 kokku lepitud kohtulikult kinnitatud kompromissiga. Ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 oli ühele lapsele miinimumelatis 213,44 eurot (243,4460/2). Baassumma on 200 eurot, PKS § 101 lg 4 järgi lisanduv kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast (1448 eurost) on 43,44 eurot. Seega oli ajavahemikul 01.01–31.03.2022 arvestatavaks miinimumelatise määraks 243,44 eurot. Arvestatavast miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata kostjatele makstavaid toetusi, lapsetoetust 60 eurot, millest ühe vanema osa oleks pool ehk 30 eurot kuus. Statistikaameti andmete kohaselt on
  8. aprilli 2022 seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on alates
  9. aprillist 2022 elatise baassumma 200*4,6%=209,20 eurot.
  10. a keskmine brutopalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot ning sellest tulenevalt on arvestatavaks elatise miinimummääraks 255,64 eurot. Arvestatavast miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata kostjatele makstavaid toetusi, lapsetoetust 60 eurot, millest ühe vanema osa oleks pool ehk 30 eurot kuus. Seega ajavahemikul 01.04.2022-31.01.2023 oli ühele lapsele miinimumelatis 225,64 eurot (255,64-60/2). Alates 01.02.2023 perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 muudatusega seonduvalt on ajavahemikul 01.02.2023–31.03.2023 miinimum elatise määraks ühe lapse kohta 215,64 eurot (255,64-80/2). Järgmise baassumma muutmine toimub 01.04.
  11. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise 12
(20)Tsiviilasi nr 2-22-340 suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Kuna varasema kohtulahendiga oli kinnitatud kompromiss, seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hageja oli võimeline elatist summas 270 eurot kummalegi lapse ülalpidamiseks iga kuu tasuma ning iga kostja igakuised kulud vastasid vähemalt 540 eurole, arvestades mõlema lapse vanema ülalpidamiskohustust. Kostjad ei ole nõus varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse (270 eurot) vähendamisega. Riigikohus tõi
  1. juuni
  2. a otsuse nr 2-19-19160 p-s 14.8 välja, et varem kehtinud õigusega võrreldes on erinev see, et kohus võib PKS § 102 lg 3 kohaselt välja mõista elatise suuremas ulatuses, kui oleks konkreetse alaealise lapse kohta PKS § 101 alusel arvutatud summa sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad. Suurema elatise väljamõistmine PKS § 102 lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab otsustuse aluseks olevad asjaolud menetluses välja selgitama ning otsustust nõuetekohaselt põhjendama. Riigikohus
  3. novembri
  4. a otsuse nr 2-20-9571 p-s 16 mainis, et kuigi kostjad avaldasid, et nad on nõus PKS § 2172 lg-s 1 sätestatud elatise suurusega, pidid nad olukorras, kus hageja oli pöördunud elatise vähendamiseks PKS § 2172 lg 2 alusel kohtusse (vt käesoleva otsuse p 15), tõendama, et baassummat (mis on väiksem PKS § 2172 lg-st 1 tulenevast elatise suurusest) tuleb, kohaldades PKS § 101 ja § 102, suurendada kuni PKS § 2172 lg-s 1 sätestatud suuruseni (vt PKS §-de 101 ja 102 kohaldamise kohta alates
  5. jaanuarist 2022 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  6. juuni
  7. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p-d 14, 15, 17, 18 ja 20). Kohtu hinnangul kohaldub Riigikohus
  8. novembri
  9. a otsuse nr 2-20-9571 p-s 16 väljendatud seisukoht ka käesoleva asja lahendamisel, sest kostjad leiavad, et elatise suuruse vähendamiseks alust ei ole. Seega peavad kostjad oma kulutuste suurust, mis ületab baassummat, tõendama. Kostjad on välja toonud (kd I, tl 97-98), et nende igakuised kulud teevad kokku 1144,60 eurot, seega kummalegi lapsele keskmiselt 572,50 eurot, s.h eluruumikulud (kommunaalmaksed 98,4 eurot, elekter 25 eurot, kaabeltelevisioon 7,4 eurot, korterilaen 164 eurot, internet 8 eurot); toidukulud 335 eurot; transpordikulud (bensiin 43 eurot, sõiduauto laen 44 eurot, tehniline ülevaatus 1,9 eurot, liikluskindlustus 7,9 eurot); sidekulud 19,80 eurot; tervisekulud 20,20 eurot; hügieenitarvete kulud (hambapasta 1,19 eurot, šampoon 4,99 eurot, juuksepalsam 3,99 eurot, dušigeel 2,99 eurot, seep 0,37 eurot, naiste hügieenitarbed 5,04 eurot, juukselakk 4,50 eurot, kosmeetikatarbed 3,80 eurot, näokreem 1,99 eurot, kehakreem 4,59 eurot); kulutused lapse õpingutele (kooliekskursioonid 10,20 eurot, koolipeod ja -üritused 15,6 eurot, lilled ja kingitused õpetajatele 3,50 eurot, kantseleitarbed 8,4 eurot); kulutused riietele ja jalatsitele 135 eurot; muud alalised kulud (huvi- ja spordiringid 12 eurot, taskuraha 60 eurot, kulutused laste lemmikloomale 15,7 eurot, vajalik tehnika, kahjustatud seadmete väljavahetus (telefon) 13,5 eurot, kingitused sõpradele sünnipäevaks 7,5 eurot, suvereis (kord aastas) 22,7 eurot, väikesed meelelahutused, nt kinokülastus 5,2 eurot, Spaa külastus 7 eurot, suvelaager 10,4 eurot); juukselõikus 4,75 eurot; paberimajandus (pass, ID-kaart) 1,5 eurot; pesu pesemisvahendid 3,6 eurot. See kõik annab vajalikku miinimumkogust, millega on lapsed harjunud. Asja materjalidest nähtuvalt elavad kostjad koos emaga aadressil x. Kinnistusraamatu andmetel sai kostjate ema x asuva eriomandi omanikuks 04.02.
  10. Lapse igapäevaste vajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. 13
(20)Tsiviilasi nr 2-22-340 Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt nii kommunaalkulude kandmisel, kui muude eelnimetatud kulude kandmisel, kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Sama otsuse p-s 19 väljendatud seisukoha kohaselt lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ka lapsele langevas osas. Samas lahendis (p 22-23) on Riigikohus leidnud, et ka muud eluasemega seotud kulud saab mõistlikus ulatuses lapsele langevas osas arvata lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks tehtavate kulutuste hulka. Kostjate ema pangakonto väljavõte kohaselt ajavahemikul 04.02.2021–16.06.2022 (kd I, tl-d 3637, 188-200; kd II, tl 1-22) tasus ta Narva linn, Y prospekt KÜ-le eluasemekulud kokku 13-l korral järgmiselt: 13.03.
  1. a 172,40 eurot (kd I, tl 193), 25.05.
  2. a 200 eurot (kd I, tl 198), 30.06.
  3. a 150 eurot (kd I, tl 200), 02.07.
  4. a 155,74 eurot (kd 1, tl 200), 27.08.
  5. a 94,80 eurot (kd II, tl 6), 30.09.
  6. a 99,86 eurot (kd II, tl 7), 29.10.
  7. a 124,46 eurot (kd II, tl 9), 30.11.
  8. a 132,30 eurot (kd II, tl 10), 30.1.
  9. a 165,69 eurot (kd II, tl 12), 28.02.
  10. a 185,48 eurot (kd II, tl 15), 31.03.
  11. a 183,45 eurot (kd II, tl 16), 29.04.
  12. a 169,07 eurot (kd II, tl 18), 31.05.
  13. a 150,40 eurot (kd II, tl 20). Seega, kokku tasus kostjate ema KÜ-le 1983,65 eurot, mis teeb keskmiselt 152,60 eurot (1983,65/13) ja jagatuna kolmeks (kostjad ja nende ema) 51 eurot ühe kostja kohta. Pealegi tasus kostjate ema samal ajavahemikul Y x, Narva elektri eest x 09.03.
  14. a 18,16 eurot (kd I, tl 192), 09.04.
  15. a 19,94 eurot (kd I, tl 194), 08.05.
  16. a 20,76 eurot (kd I, tl 197), 13.06.
  17. a 19,39 eurot (kd I, tl 200), 06.07.
  18. a 16,34 eurot (kd II, tl 1), 10.08.
  19. a 19,85 eurot (kd II, tl 5), 12.09.
  20. a 22,14 eurot (kd II, tl 7), 06.10.
  21. a 20,47 eurot (kd II, tl 8), 09.11.
  22. a 16,84 eurot (kd II, tl 9), 10.12.
  23. a 15,54 eurot (kd II, tl 11), 04.01.
  24. a 17,89 eurot (kd II, tl 12), 11.02.
  25. a 18,42 eurot (kd II, tl 14), 09.03.
  26. a 16,87 eurot (kd II, tl 16), 05.04.
  27. a 17,70 eurot (kd II, tl 16), 03.05.
  28. a 49,79 eurot (kd II, tl 18), 09.06.
  29. a 43,84 eurot (kd II, tl 21). Seega, kokku tasus kostjate ema x 353,94 eurot, mis teeb keskmiselt 22,12 eurot (353,94/16) ja jagatuna kolmeks (kostjad ja nende ema) 7,37 eurot ühe kostja kohta. Aadressil Y x, Narva oleva kaabeltelevisiooni eest tasus kostjate ema AS-ile STV 04.03.
  30. a 22,03 eurot (kd I, tl 191), 06.04.
  31. a 11 eurot (kd I, tl 194), 08.05.
  32. a 11 eurot (kd I, tl 197), 13.06.
  33. a 11 eurot (kd I, tl 200), 06.07.
  34. a 11 eurot (kd II, tl 1), 10.08.
  35. a 11 eurot (kd II, tl 5), 30.09.
  36. a 11 eurot (kd II, tl 7), 28.10.
  37. a 11 eurot (kd II, tl 9), 09.11.
  38. a 11 eurot (kd II, tl 9), 10.12.
  39. a 11 eurot (kd II, tl 11), 04.01.
  40. a 11 eurot (kd II, tl 12), 28.02.
  41. a 11 eurot (kd II, tl 15), 29.03.
  42. a 9,50 eurot (kd II, tl 16), 10.04.
  43. a 11 eurot (kd II, tl 17), 09.05.
  44. a 11 eurot (kd II, tl 19), 06.06.
  45. a 11 eurot (kd II, tl 21). Seega, kokku tasus kostjate ema AS-ile STV 185,53 eurot, mis teeb keskmiselt 11,60 eurot (185,53/16) ja jagatuna kolmeks (kostjad ja nende ema) keskmiselt 3,90 eurot ühe kostja kohta. 14
(20)Tsiviilasi nr 2-22-340 Kohus leiab, et laste kulutuste hulka saab ka arvestada laste elukoha soetamisega seotud pangalaenu, kuid nendele langetavas osas, sest kui laste elukohaga seotud pangalaenu ja intressi ei tasuta, siis lapsed võivad elukohast ilma jääda, mis ei ole laste huvides. Ajavahemikul 04.02.2021–16.06.2022 kohta kostjate ema pangakonto väljavõte kohaselt (kd I, tl-d 34, 188-200; kd II, tl 1-22) on laenu 21-004870-EL igakuine makse (põhiosa ja intress) kokku 246,09 eurot, mis kolmeks jagatuna teeb keskmiselt 82 eurot ühe kostja kohta. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et igakuine eluasemekulu on kummalgi kostjal kokku keskmiselt 144,27 eurot (51+7,37+3,90+82). Kostjad on välja toonud internetikulud 8 eurot ja sidekulud 19,80 eurot. Aadressil Y x, Narva oleva interneti eest tasus kostjate ema OÜ-le x ajavahemikul 04.04.2021– 30.11.2021 iga kuu 10 eurot, küll aga alates 02.01.2022 tasub ta 12 eurot iga kuu (kd I, tl 188200; kd II, tl 1-22), mis jagatuna kolme peale (kostjad ja nende ema) annab 4 eurot ühe kostja kohta. Kostjate ema pangakonto väljavõte kohaselt ajavahemiku 21.04.2021–21.04.2022 (kd I, tl 171200; kd II, tl 1-22) eest tasus ta x (telefon) 07.05.
  1. a 16,99 eurot (kd I, tl 171), 08.06.
  2. a, 09.07.
  3. a ja 08.12.
  4. a 17,31 eurot (kd I, tl-d 172, 174, 184), 04.08.
  5. a 17,92 eurot (kd I, tl 176), 13.09.
  6. a 20,45 eurot (kd I, tl 178), 10.10.
  7. a 18,91 eurot (kd I, tl 180), 08.11.
  8. a 17,63 eurot (kd I, tl 182), 07.01.
  9. a 20,23 eurot (kd I, tl 186), 08.02.
  10. a 20,64 eurot (kd I, tl 184), 04.03.
  11. a 25,63 eurot (kd I, tl 191), 05.04.
  12. a ja 08.05.
  13. a 25,19 eurot (kd I, tl-d 194, 197), 13.06.
  14. a 30,19 eurot (kd I, tl 200), 06.07.
  15. a 29,25 eurot (kd II, tl 1), 10.08.
  16. a 29,32 eurot (kd II, tl 5), 09.09.
  17. a, 06.10.
  18. a, 09.11.
  19. a, 10.12.
  20. a ja 07.04.
  21. a 26,18 eurot (kd II, tl-d 6, 8, 9, 11, 17), 09.01.
  22. a 44,18 eurot (kd II, tl 13), 11.02.
  23. a 29,10 eurot (kd II, tl 14), 10.03.
  24. a 26,40 eurot (kd II, tl 16), 03.05.
  25. a 29,03 eurot (kd II, tl 18), 06.06.
  26. a 35,15 eurot (kd II, tl 21). Seega, kokku tasus kostjate ema x AS-ile 644,23 eurot, mis teeb keskmiselt 24,77 eurot (644,23/26) ja jagatuna kolme peale (kostjad ja nende ema) keskmiselt 8,26 eurot ühe kostja kohta. Kostjate vanusega arvestades ei saa interneti- ja sidekulusid pidada ebavajalikuks. Seega loeb kohus tõendatuks, et igakuine sidekulu (internet, telefon) on kummalgi kostjal kokku keskmiselt 12,26 eurot (4+8,26). Kostjad on välja toonud toidukulud 335 eurot ehk ühe kostja kohta 167,50 eurot kuus. Asjaolu, et inimesed tarbivad iga päev toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Kohtu hinnangul ei ole kõne all olevad kulud ülepaisutatud, arvestades ka keskmise toidukorvi kallinemisega viimaste aastate jooksul ning asjaoluga, et kostjad peavad sööma nii kodus kui ka koolis. Kuigi kostjad ei ole välja toonud, et nad söövad koolis, on ikka eluliselt usutav, et vähemalt lõunasööki lapsed koolis söövad. Kohus peab seega toidukulusid 167,50 eurot kummagi kostja kohta põhjendatuks ja eluliselt usutavaks. Kostjad on välja toonud kulud ka hügieenile (hambapasta 1,19 eurot, šampoon 4,99 eurot, juuksepalsam 3,99 eurot, dušigeel 2,99 eurot, seep 0,37 eurot, naiste hügieenitarbed 5,04 eurot, juukselakk 4,50 eurot, kosmeetikatarbed 3,80 eurot, näokreem 1,99 eurot, kehakreem 4,59 eurot, juukselõikus 4,75 eurot) ning majapidamistarvetele (pesu pesemisvahendid 3,6 eurot) kokku 41,80 eurot, mis teeb ühe kostja kohta 20,90 eurot. 15
(20)Tsiviilasi nr 2-22-340 Hügieeni ja majapidamistarvete kulusid ei saa ebavajalikuks pidada. Kohtu hinnangul on toodud kulud hügieenile ja majapidamistarvetele mõistliku suurusega muuhulgas kostjate vanust ja sugu silmas pidades. Kohus peab seega põhjendatuks ja eluliselt usutavaks nimetatud kulusid summas 20,90 eurot ühe kostja kohta. Kostjad on välja toonud kulutused riietele ja jalatsitele 135 eurot, mis teeb ühe kostja kohta 67,50 eurot. Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda, et lapsed vajavad iga päev riideid ja jalanõusid. Eesti kliima arvesse võttes on oluline asjaolu, et erineval aastaajal kantakse erinevaid riideid. Samuti tuleb arvestada, et lapsed kasvavad kiiresti ja iga aasta uuel hooajal saavad lapsed vajada uusi riideid ja jalanõusid. Kohtu hinnangul tuleb ka arvesse võtta kostjate vanusevahe (9aastane ja 16-aastane), mistõttu ei saa noorem tütar kanda vanema õe riideid ja jalanõusid. Kohus peab seega mõistlikuks igakuiseks kuluks riiete ja jalanõude osas 67,50 eurot ühe kostja kohta. Kostjad on välja toonud tervisekulud 20,20 eurot ehk 10,10 eurot ühe kostja kohta. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud ravimeid tuleb kostjatel aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine jne) ning 10,10 eurot on nimetatud kulude osas mõistlik. Nimekirjas on kostjad välja toonud ka transpordikulud (bensiin 43 eurot, sõiduauto laen 44 eurot, tehniline ülevaatus 1,9 eurot, liikluskindlustus 7,9 eurot). Arvestades Narva linna suurust, samuti asjaolu, et kuni 19-aastased Narva linna õpilased saavad sõita aasta ringi tasuta kõigil linnaliinidel, välja arvatud sisenedes bussi aiandusühistutes asuvatest peatustest (vt https://gobus.ee/bussiliinid/linnaliinid/narva-linn/liinivork/), kohtu hinnangul ei pruugi kõne all olevad kulud olla hädavajalikud. Kohus jätab tähelepanuta andmed autolaenu kohta (kd I, tl 35). Kostjad on välja toonud kulutused lapse õpingutele (kooliekskursioonid 10,20 eurot, koolipeod ja -üritused 15,6 eurot, lilled ja kingitused õpetajatele 3,50 eurot, kantseleitarbed 8,4 eurot), seega kokku 37,70 eurot ehk ühe kostja kohta 18,85 eurot. Kohus loeb eluliselt usutavaks, et kooliskäimisega kaasnevad kostjate nimetatud kulud, küll aga tuleb arvestada asjaoluga, et need ei ole mitte igakuised. Kohus peab seega mõistlikuks igakuiseks lisakuluks ühe kostja kohta kokku 10 eurot. Kostjad on välja toonud oma nimekirjas ka muud alalised kulutused (huvi- ja spordiringid 12 eurot, -taskuraha 60 eurot, kulutused laste lemmikloomale 15,7 eurot, vajalik tehnika, kahjustatud seadmete väljavahetus (telefon) 13,5 eurot, kingitused sõpradele sünnipäevaks 7,5 eurot, suvereis (kord aastas) 22,7 eurot, väikesed meelelahutused, nt kinokülastus 5,2 eurot, Spaa külastus 7 eurot, suvelaager 10,4 eurot), paberimajandus (pass, ID-kaart) 1,5 eurot, seega kokku 155,50 eurot ehk keskmiselt 78 eurot ühe kostja kohta. Kohus peab eluliselt usutavaks, et võib tekkida muid täiendavaid, s.h ettenägematuid kulusid. Samas ei pruugi kõik muud kulud olla hädavajalikud, mõned neist ei ole igakuised ega ka igaaastased (nt paberimajandus (pass, ID-kaart)). Kohus peab seega mõistlikuks igakuiseks lisakuluks ühe kostja kohta kokku 20 eurot. Eeltoodust võib pidada usutavaks, põhjendatuks ja tõendatuks, et ühe kostja igakuised kulud on käesoleval ajal kokku ca 453 eurot, millest hageja osa moodustab 226,50 eurot. Seega on kostjate igakuised kulud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga vähenenud ja on ligilähedased käesoleval ajal kehtivale nn elatise miinimummäärale. Hagi põhjendatuse otsustamisel peab kohus tuvastama, kas pärast varasema kohtulahendi tegemist on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud ning millises suuruses on hageja võimeline andma oma lapsele ülalpidamist. 16
(20)Tsiviilasi nr 2-22-340 Eesti Töötukassa 05.01.2023 teatise (kd II, tl 39) kohaselt pole V S (xxx) ajavahemikul 01.01.2020–31.12.2020 registreeritud töötuna/tööotsijana, ei ole saanud töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. V S on olnud ajavahemikul 01.01.2022–05.01.2023 töötuna/tööotsijana arvel: töötu 14.06.2022– 31.08.
  1. V S ei ole saanud ajavahemikul 01.01.2022–05.01.2023 töötutoetust. V Sile oli ajavahemikul 01.01.2022–05.01.2023 määratud töötuskindlustushüvitis perioodiks 14.06.2022–31.08.
  2. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja summas: Makse kp Algus kp Lõpp kp 07.07.2022 14.06.2022 30.06.2022 08.08.2022 01.07.2022 31.07.2022 08.09.2022 01.08.2022 31.08.2022 Summa 538,46 727,55 632,
  3. Maksu- ja Tolliameti 06.01.2023 teatiste (kd II, tl 43, 44-46) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2020–31.12.2020 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid 13 294,39 eurot (töötasu), mis teeb keskmiselt 1108 eurot kuus. Ajavahemikul 01.01.2022–30.11.2022 tehti hagejale väljamakseid summas 14 386,13 eurot (töötasu – 12 487,17; Eesti Töötukassa töötuskindlustushüvitis – 1898,96), mis teeb keskmiselt 1308 eurot kuus. Seega võrreldes varasema kohtulahendiga (Viru Maakohtu 21.10.
  4. a määrus asjas nr 2-2013642) on hageja sissetulek suurenenud. Sotsiaalkindlustusameti 12.01.2023 vastuse (kd II, tl 55) kohaselt hagejale määratud pensioni ja/või toetuseid pole. AS Pensionikeskus 06.01.2023 vastuse (kd II, tl 41) kohaselt pole hageja pensioniregistri pidaja andmetel liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Notariaalselt 08.01.2021 tõestatud lepingust (kd I, tl 45-49) nähtuvalt jagasid endised abikaasad (hageja ja kostjate seaduslik esindaja) osaliselt ühisvara, mille järel sai kostjate seaduslik esindaja endale sõidukit DODGE CALIBER, ehitusaasta 2006, ja x osa nimiväärtusega 4000 eurot. Kostjate ema kohustus tasuma hagejale rahalise hüvitise 1500 eurot. 03.02.2021 notariaalselt tõestatud lepingust (kd I, tl 50-58) nähtuvalt jagasid endised abikaasad (hageja ja kostjate seaduslik esindaja) ühisvara, mille järel sai kostjate seaduslik esindaja Narvas, Y prospekt x asuva eriomandi ainuomanikuks ning kostjate ema oli kohustatud tasuma hagejale rahalise hüvitise 22 000 eurot. Kinnistusraamatu andmeil kuulub hagejale järgmine kinnisvara: alates 25.03.2021 Narva linnas aadressil Y prospekt x asuv 52,60 m2 suurune eriomand (kd I, tl 88-89, kd II, tl 24), mis on asja materjalide kohaselt hageja elukohaks, ning alates 20.10.
  5. a (kd I, tl 90, kd II, tl 23) 1/3 kaasomandist Narva linnas aadressil x asuvast 2099 m2 suurusest kinnistust (elamumaa 100%). Kohus palus 04.01.
  6. a määruses (kd II, tl 31-32) hagejal selgitada, mis moel on Narva linnas aadressil x asuv kinnistu kasutusel, nt kes seal elab, mis asub, kas üürile/rendile antav. Juhul kui kinnistu sai üürile/rendile antud, siis kui suur üür/renditasu moodustub kuus. Vastuseks kohtu ettepanekule selgitas hageja (kd II, tl 72-73), et tegemist on pärandvaraga ehk isa vana maja osaga, mis asub x, Narvas, mida ei olnud kunagi üürile antud. Hageja perioodiliselt 17
(20)Tsiviilasi nr 2-22-340 elab selles majas, kuna hageja korter vajab remonti. Kuna tegemist on pärandvara osaga, siis ei saa rääkida sellest, et see kuulub koheselt müümisele teiste omanike nõusolekuta (tegemist võiks olla ka ostueesõigusega). Pärandvara osa ei ole raha, mille arvel saaks elatist maksta. Kostjate ülalpidamiseks on vaja reaalset raha, aga mitte abstraktset vara, mida tulevikus oleks võimalik maha müüa. Hagejale kuuluv korter ei ole elamiseks sobivas seisukorras ja hagejal ei ole täiendavalt rahavahendeid, et teha elementaarset remonti valmis ja elada seal. Sellepärast on hageja sunnitud ajutiselt viibima Narva x asuvas maja osas. Siinkohal maksab Narva xasuva kinnistu kasutamise eest (kommunaalteenused jt) hageja ema T S, kuna hageja väikeste tulude ja elatise kohustuse maksmise tõttu ei saa hageja iseseisvalt kommunaalteenuseid ära maksta. Vastusele lisatud fotodelt (kd II, tl 78-79) on näha, et korter ei ole elamiskõlbulik. Korter oli soetatud pärast varasema kohtulahendi tegemist. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik soetada korterit elamiseks kõlbmatus seisukorras, kui puuduvad rahavahendid sealse remondi tegemiseks ja on kahe lapse ülalpidamiskohustust. Hoolimata sellest, et niisuguses seisus korteris elada ei saa, tuleb ikka korteri eest maksta. Kohtu hinnangul on väidetavalt piisava raha puudumisel selle ostu otstarbekus väga küsitav. Maksu- ja Tolliameti peetava töötajate registri (kd II, tl 26) andmetel ja hagiavaldusele lisatud tõendite (kd I, tl 15, 16-22) kohaselt töötas hageja nii varasema lahendi tegemise ajal kui ka töötas 04.01.2023 seisuga Narva Y koolis õpetajana. Transpordiameti liiklusregistri (kd II, tl 28) andmetel kuulub hagejale alates 05.11.2020 sõiduauto SAAB 9-3, ehitusaasta 2006. Hageja soetas seega sõiduauto pärast varasema kohtulahendi tegemist. Äriregistris puuduvad andmed, et hagejale kuuluks liikmesus hooneühistus, samuti puuduvad andmed, et hageja ajaks äri. Ajavahemiku 21.04.2020-20.04.2022 (kd I, tl 70-85) ja 20.04.2022-12.06.2022 (kd I, tl 86-87) kohta hageja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt toimuvad kontol tavapärased väljaminekud – kauplustes ja apteekides tasumine, laenu maksed jne. Kontolt ei nähtu laekumisi ega väljaminekuid, millest on järeldada, et hageja varaline seis on kohtu tuvastatust parem. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja tõi välja, et osa kostjate vajadustest on kaetud riikliku toetusega. Sotsiaalkindlustusameti 12.01.2023 (kd II, tl 55) vastuse kohaselt on igale kostjale määratud lapsetoetus 60 eurot kuus. Seega on põhjendatud, et elatise summast lahutatakse maha pool ühele lapsele makstavast lapsetoetusest. Kohus leiab, et arvestades alates 01.01.2022 muutunud PKS § 101 alusel arvutatavat elatise suurust, samuti kohtu poolt eelnevalt tuvastatud kostjate põhjendatud ja tõendatuks tunnistatud kulude suurust, on hagi põhjendatud alates 30.01.2022 varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise, nimelt vähendamise osas kuni PKS § 101 alusel väljaarvutatava suuruseni. Selles suuruses on hageja võimeline oma lastete igakuiset ülalpidamist andma. Hageja ega kostjad ei väitnud, et kostjad viibinuks hageja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viieteist ööpäeva kuus. 18
(20)Tsiviilasi nr 2-22-340 Seetõttu ei ole kohtul alust elatist kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga proportsionaalses osas vähendada (PKS § 101 lg 6). PKS § 101 lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Käesoleval juhul on kostjate vanusevahe suurem kui kolm aastat, mistõttu PKS § 101 lg 7 elatise vähendamiseks ei kohaldu. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ja ajavahemikul 30.01.2022–31.03.2022 vähendab varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatis 213,44 euroni kuus mõlemale kostjale; ajavahemikul 01.04.2022-31.01.2023 vähendatakse elatis 225,64 euroni; alates 01.02.2023 vähendatakse elatis 215,64 euroni. Järgmise baassumma muutmine toimub 01.04.
  1. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Kohus märgib, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt menetluse ajal (alates 30.01.2022) tasutud elatisemakseid. Uurimaks hagi põhjendatust, kontrollis kohus ka Y S (kostjate ema) sissetulekud ja varalise seisundi üle. Eesti Töötukassa 05.01.2023 teatise (kd II, tl 39) kohaselt pole Y S (xxx) ajavahemikul 01.01.2020–31.12.2020 ja 01.01.2022–05.01.2023 registreeritud töötuna/tööotsijana, ei ole saanud töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Sotsiaalkindlustusameti 12.01.2023 vastuse (kd II, tl 55) kohaselt on alates 01.01.2020 kuni 31.12.2020 ja 01.01.2022 kuni käesoleva M S (isikukood xxx) eest on määratud lapsetoetus summas 60,00 eurot kuus; 11.2022 - hinnatõusu leevendamise toetus 50,00 eurot (ühekordne toetus). S S (isikukood xxx) eest on määratud lapsetoetus summas 60,00 eurot kuus; 11.2022 hinnatõusu leevendamise toetus 50,00 eurot (ühekordne toetus).Y Sle (isikukood xxx) – on makstud lapsetoetus summas 120,00 eurot kuus; 11.2022 - hinnatõusu leevendamise toetus 100,00 eurot (ühekordne toetus). Maksu- ja Tolliameti 06.01.2023 teatiste (kd II, tl 48, 49-50) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2020–31.12.2020 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjate emale väljamakseid 14 634,15 eurot (töötasu), mis teeb keskmiselt 1220 eurot kuus. Ajavahemikul 01.01.2022–30.11.2022 tehti kostjate emale väljamakseid summas 12 686,96 eurot (töötasu – 12 574,24; haigushüvitis – 112,72), mis teeb keskmiselt 1143 eurot kuus. Seega võrreldes varasema kohtulahendiga (Viru Maakohtu 21.10.
  2. a määrus asjas nr 2-2013642) ei ole kostjate ema sissetulek eriti muutunud. AS Pensionikeskus 06.01.2023 vastuse (kd II, tl 41) kohaselt pole kostjate ema pensioniregistri pidaja andmetel liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Notariaalselt 08.01.2021 tõestatud lepingust (kd I, tl 45-49) nähtuvalt jagasid endised abikaasad (hageja ja kostjate seaduslik esindaja) osaliselt ühisvara, mille järel sai kostjate seaduslik esindaja endale sõidukit DODGE CALIBER, ehitusaasta 2006, ja OÜ-s x osa nimiväärtusega 4000 eurot. Kostjate ema kohustus tasuma hagejale rahalise hüvitise 1500 eurot. 03.02.2021 notariaalselt tõestatud lepingust (kd I, tl 50-58) nähtuvalt jagasid endised abikaasad (hageja ja kostjate seaduslik esindaja) ühisvara, mille järel sai kostjate seaduslik esindaja Narvas, 19
(20)Tsiviilasi nr 2-22-340 Y prospekt x asuva eriomandi ainuomanikuks ning kostjate ema oli kohustatud tasuma hagejale rahalise hüvitise 22 000 eurot. Kinnistusraamatu andmeil kostjate ema ainuomandisse kuulub alates 04.02.2021 Narva linnas aadressil Y prospekt x asuv 64,90 m2 suurune eriomand (kd II, tl 25), mis on asja materjalide kohaselt kostjate ja nende ema elukohaks. Transpordiameti liiklusregistri (kd II, tl 29) andmetel kuulub kostjate emale alates 26.08.2021 sõiduauto Ford Focus, ehitusaasta 2006. Kostjate ema soetas seega sõiduauto pärast varasema kohtulahendi tegemist. Maksu- ja Tolliameti peetava töötajate registri (kd II, tl 27) andmetel töötas kostjate ema nii varasema lahendi tegemise ajal kui ka töötas 04.01.2023 seisuga Narva Y koolis õpetajana. Äriregistri andmetel (kd II, tl 30) kostjate ema on osaühingu x ainuosanik ja juhatuse liige, osamaks on 2556,47 eurot. Äriregistris puuduvad andmed, et kostjate emale kuuluks liikmesus hooneühistus. Kostjate ema pangakonto väljavõttest nähtuvalt ajavahemiku 21.04.2021–21.04.2022 (kd I, tl 171-200; kd II, tl 1-22) eest toimuvad kontol tavapärased väljaminekud – kauplustes ja apteekides tasumine, laenude maksed jne. Kohus leiab toodud tõendite põhjal, et kostjate ema sissetulek ja vara võimaldavad tal anda kostjatele ülalpidamist samas suuruses kui mõistetakse hagejalt välja. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Kohus juhib poolte tähelepanu

§ 430

lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 164

lg-le 1 järgi (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 20

(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.