← Eesti

5-23-19/3

Obsah (7)§ 601§ 482§ 39§ 484§ 485§ 38§ 771

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-23-19 30. märts 2

) § 601 lõige 3 võimaldab nii hääletamisvaliku tuvastamist kui ka hääle kustutamist, mistõttu valimised ei ole salajased ega võrdsed. Elektroonilise hääletamise mõistmine nõuab erakordselt kõrgel tasemel eriteadmisi, mida

§ 601lõikes 2 loetletud isikutel ei ole.

Põhiseadusvastaselt vastaskandidaatide poolt antud hääled tuleb jätta arvestamata. Kui kontrollida, kas kõik O. Ivanovi poolt antud elektroonilised hääled on loetud, ning jätta arvestamata kõik vastaskandidaatide poolt antud elektroonilised hääled, muutuvad valimistulemused ning O. Ivanov saab Riigikogu mandaadi. 2

(9)5-23-19
  1. Enne Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. märtsi
  3. a koosolekut esitati Vabariigi Valimiskomisjonile ekraanitõmmis Gmaili (Google’i pakutav e-postiteenus) konto sissetulevate kirjade kuvast. Sealt nähtuvad sissetulevad kirjad isikutelt, kes väidavad, et hääletasid Riigikogu
  4. a valimistel kaebaja kandidaadi poolt (edaspidi tinglikult väidetavalt EÜVP poolt hääletanud isikute nimekiri), ning nimekiri inimestest, kes on teada andnud, et andsid oma hääle Riigikogu
  5. a valimistel EÜVP nimekirja poolt koos nende valitud kandidaadi numbriga. Asjaomasel Gmaili aadressil saadetud kirjadele on ekraanitõmmisest nähtuvalt lisatud manused, mis eelduslikult sisaldavad ülesvõtteid täidetud hääletamissedelitest. Tõmmisest nähtub, et lisaks enda hääletamisvalikule (või hääletamata jätmise faktile) annab osa isikuid teada ka kolmandate isikute, ennekõike nende lähedaste hääletamisel tehtud valikust.
  6. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
  7. märtsi
  8. a otsusega nr 65 (RT III, 16.03.2023, 1) O. Ivanovi ja EÜVP kaebuse rahuldamata. Häälte lugemise protokollid ebaõigeid hääletamistulemusi ei kinnita. Elektroonilised hääled, mis saadi välisriigist, arvestati elektrooniliste häälte, mitte välisriigi häältena. Välisriigis antud häälte kohta koostati eraldi protokollid. Alaliselt välisriigis elavate valijate hääled kajastuvad välisriigis antud häälte protokollis ning ajutiselt välisriigis viibivate valijate omad valija valimisringkonnas väljaspool ringkonda hääletanute protokollis. O. Ivanov ja EÜVP pole esitanud tõendeid selle kohta, et häälte lugemise korda oleks rikutud.
  9. Tõenditena esitatud valijate saadetud fotode kohta märkis Vabariigi Valimiskomisjon, et need ei ole veenvad, kuna selliste fotodega ei saa tõendada häälte lugemise reeglite rikkumist. Elektrooniliselt hääletades on valijal võimalus oma häält uuesti hääletamisega muuta, valimisjaoskonnas hääletamissedeli täitmisel on valijal võimalik küsida uus hääletussedel pärast selle täitmist, pildistamist ja seejärel rikkumist. Ka kirjalike kinnituste usutavus on kaheldav, sest neid on võimalik erakonnale või selle kandidaadile esitada nii, et valija tegelikult oma häält väidetud kandidaadile ei andnud. Samuti võisid valijad anda valeteavet eesmärgiga kahjustada valimiste usaldusväärsust. Hääletustulemuste usaldusväärsuse saab kahtluse alla seada eelkõige häälte lugemise korraldamisel rikkumiste tuvastamisega, hääletamiskastide vale hoiustamise tõendamisega või – elektroonilise hääletamise puhul – tervikluse kontrolli või häälte lugemise korra rikkumise tõendamisega.
  10. O. Ivanov esitas
  11. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
  12. märtsi
  13. a otsuse nr 65 peale. Kaebus saabus Riigikohtusse
  14. märtsil
  16. O. Ivanov taotleb Riigikohtult: 1) tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
  17. märtsi
  18. a otsus nr 65 O. Ivanovi osas; tunnistada õigusvastaseks keeldumine võtta arvesse O. Ivanovi poolt antud, kuid ebaseaduslikult arvestamata jäetud hääled; tunnistada kehtetuks elektroonilise hääletamise tulemused kõikide O. Ivanovi vastaskandidaatide, v.a valimisringkonnas nr 2 EÜVP nimekirjas kandideerinud kandidaatide (viis inimest) osas; kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni ümber arvutama hääletamistulemused ja muutma mandaatide jaotust. Alternatiivselt taotleb O. Ivanov tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
  19. märtsi
  20. a otsus nr 65 O. Ivanovi osas ning tunnistada valimistulemused kogu riigis kehtetuks; 2) tunnistada

§ 482

lõige 3 ja

484 lõige 2 PS § 60 lõigetega 1 ning 6 vastuolus olevaks ja kehtetuks; 3) võtta asja juurde kaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid ning Vabariigi Valimiskomisjoni menetluses esitatud dokumendid ja nendele lisatud tõendid ning arvestada nendega kaebuse lahendamisel; 3

(9)5-23-19 4) nõuda Vabariigi Valimiskomisjonilt välja (koguda) järgmised tõendid: 1) välisriigis toimunud paberkandjal hääletamise hääletamisvahendite pitseerimise ja pitsatite eemaldamise ning hääletamissedelite häältelugemiskomisjonile üleandmise dokumendid; 2) elektrooniliste häälte andmise logid ja dokumendid; 3) hääletamisprotokoll 11 väidetavalt EÜVP poolt hääletanud isiku elektroonilise hääletamise fakti kohta; 4) hääletamisprotokoll ühe väidetavalt EÜVP poolt hääletanud isiku saatkonnas antud hääle arvestamise kohta; 5) hääletamisprotokoll, mis kinnitaks kolme väidetavalt EÜVP poolt hääletanud isiku antud häälte arvestamist; 5) arutada asja avalikul kohtuistungil (v.a eelmises alapunktis viidatud osas) ning kuulutada menetlus kinniseks valijate identifitseerimist võimaldavate andmete osas; 6) jätta O. Ivanovi menetluskulud riigi kanda ning mõista need tema kasuks välja vastavalt eraldi esitatavale menetluskulude nimekirjale; 7) kaebuse kohtuistungil arutamise korral mitte määrata istungit varasemaks kui
  1. märtsiks 2023, sest O. Ivanovi lepinguline esindaja on riigist ära. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
  2. EÜVP nimekirjas kandideerinud O. Ivanov ei osutunud Riigikogu
  3. a valimistel valituks valimiste korraldajate ebaseaduslike toimingute ja otsuste tõttu. Valijate tagasiside kohaselt on O. Ivanovi poolt välismaal paberkandjal ja elektrooniliselt hääli andnud isikute arv oluliselt rohkem, kui nähtub lõplikust hääletamisprotokollist. O. Ivanovi poolt elektrooniliselt ja välisesindustes pabersedelitel antud häälte arv on ebaproportsionaalselt väike võrreldes ülejäänud talle pabersedelitel antud häälte arvuga ja ka võrreldes kandidaatidega teistest valimisnimekirjadest.
  4. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus rikub O. Ivanovi PS § 60 lõikes 2 sätestatud õigust kandideerida Riigikogu valimistel, kuna häälte õiguspärasel lugemisel oleks O. Ivanov mandaadi saanud. Kuna O. Ivanov kandideeris EÜVP nimekirjas, siis 5%-lise valimiskünnise ületamiseks tuleb tühistada elektrooniliselt antud hääled kogu riigis.
  5. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on kandidaadil õigus valimismenetlusele, mis tagaks minimaalsed ja kaebuse esitaja väidete sisulist kontrollimist võimaldavad tagatised valimiste korraldaja meelevaldse tegevuse vastu. Kuna O. Ivanov kahtles valimiste õiguspärasuses, korraldas ta koos EÜVP-ga virtuaalse lävepakuküsitluse, paludes oma valijatel teatada, kui nad on EÜVP poolt hääletanud, ning edastada pildi oma hääletamissedelist. Paljud valijad edastasid tõmmised oma hääletussedelitest ning need tuleb Vabariigi Valimiskomisjonilt tõenditena välja nõuda. Arvestades, kui väike osa valijatest on O. Ivanovi ja EÜVP-d oma hääletamisvalikust teavitanud, on mõistlik eeldada, et O. Ivanovi poolt antud häälte arv on ametlikult avaldatust oluliselt suurem.
  6. Isiku õigus vabatahtlikult avaldada, kelle poolt ta kavatseb hääletada või kelle poolt ta hääletas, on PS §-ga 45 kaitstud. Lävepakuküsitlused on seaduslikud ja Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee järgi soovituslikud, kuna tõstavad valimiste usaldusväärsust. Küsitlustulemusi ei ole meedias avaldatud, vaid kasutatud kaebuste põhistamiseks valimiskaebemenetluses.
  7. Kui Riigikohus arvab, et isikud on esitanud oma hääletamisvaliku kohta valeandmeid, on Riigikohtul õigus isikud tunnistajatena vande all üle kuulata ning kõrvutada nende väiteid valimisprotokollidega. Seadus ei näe ette, et Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuse väiteid ei saa selliste tõenditega tõendada, samuti ei ole seadusandja reguleerinud lävepakuküsitlusi. O. Ivanov ei saanud mõistlikult korraldada vaatlemist välisesindustes ega veenduda sealsete hääletamissedelite puutumatul kujul jõudmises häältelugemiskomisjoni. Kui kaebuses väidetud asjaolude kohta ei ole 4
(9)5-23-19 tõendite kogumine mõistlike jõupingutustega võimalik, võib lähtuda kaudsetest tõenditest. Vabariigi Valimiskomisjoni etteheited valijate pahatahtlikkuse kohta on kohatud.
  1. PS § 60 lõike 1 järgi on Riigikogu liikmete valimised vabad, proportsionaalsed, üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine salajane. Sarnaseid valimispõhimõtteid kaitsevad ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni esimene lisaprotokoll. Kuna Riigikogu
  2. a valimiste elektrooniline hääletamine neile normidele ei vastanud, ei tohtinud arvestada O. Ivanovi vastaskandidaatidele antud elektroonilisi hääli.
  3. Põhiseadusega on vastuolus elektroonilise hääletuse korra kehtestamine.

§ 482

lõike 3 järgi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon otsusega tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise korraldamise üldpõhimõtete tagamiseks ning elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjelduse. Vabariigi Valimiskomisjon ei ole põhiseaduslik institutsioon ega oma määrusandlusõigust.

§ 482

lõike 3 alusel välja antav õigusakt on üldkorraldus.

on konstitutsiooniline seadus, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, ning valimisõigust puudutavate otsustuste tegemist täitevvõimule üle anda ei saa. Konstitutsioonilise seaduse essents peab sisalduma temas endas. Isegi kui konkreetsed tehnilised nõuded võivad olla sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega, peab

sisaldama vastavaid kriteeriumeid ja volitusnormi.

§ 482

lõige 3 on põhiseadusvastane ning elektroonilisi hääli ei saanud arvestada nende kogumise põhiseaduspärase regulatsiooni puudumise tõttu. 22.

§ 482lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valimiskomisjoni 25.

jaanuari

  1. a otsuse nr 3 „Tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“ punkti 3.2 järgi kasutatakse valija tuvastamiseks e-hääletamise süsteemis isikutunnistust või digitaalset isikutunnistust, sealhulgas mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust. Sama akti punkti 3.3 järgi kasutatakse isikutunnistust või digitaalset isikutunnistust, sealhulgas mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust ka hääle kinnitamisel. Digitaalset isikutunnistust saab füüsiliselt üle anda ning olemasolev elektroonilise hääletuse kord ei nõua ega võimalda tuvastamist, kes tegelikult sisestab vastavad PIN-koodid. See on ilmselgelt sobimatu ja vastuolus Euroopa Nõukogu
  2. a soovituse CM/Rec

(2017)5 e-hääletamise standardite kohta punktides 7 ja 8 sätestatuga. 23. Lisaks ei ole valimised ühetaolised ega kindlusta valijate vaba tahte väljendamist, kuna elektrooniline hääletamine ja pabersedelil hääletamine on ebavõrdselt erinevad.

§ 39

lõigete 2–4 järgi esitab valija hääletamissedeli saamiseks jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi ja jaoskonnakomisjoni liige kontrollib valijate nimekirjast, kas valijal on hääletamisõigus ja valija elukoht asub selles valimisringkonnas. Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke hääletamissedeli väljastamise kohta ning valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja. Seega pabersedeliga hääletades kontrollitakse hääletaja isikusamasus isikut tõendava dokumendi ja allkirja alusel, samas kui

§ 484

lõike 2 järgi tuvastatakse valija isik elektroonilise hääletamise süsteemis elektrooniliselt

§ 482lõike 3 punktis 1 sätestatud otsuses kirjeldatud korras.

Eri viisil valijate suhtes rakendatakse oluliselt erinevaid tuvastamismeetmeid ning elektroonilise hääletamise korral ei ole tagatud valija vaba tahte väljendamine valija tuvastamatuse tõttu. Asjaolu, et oma identiteedi väärkasutuse korral on isikul õigus uuesti hääletada, ei muuda elektroonilist hääletamist turvalisemaks, kuna neid rikkumisi ei pruugi olla võimalik tuvastada. Riigikogu valimised ei ole vähem tähtsad kui tõestatud tehingu tegemine või pangakonto avamine. 24. Elektrooniliste häälte arvestamisel põhinevad valimised ei ole ühetaolised ka põhjusel, et elektroonilise hääletamise vaatlemine on illusoorne, mitte tegelik. Erinevalt paberkandjal hääletamisest ei saa arvutialase kõrghariduseta inimene aru, kas talle kuvatav ja valimisteenistuse 5

(9)5-23-19 kommenteeritav informatsioon on tõene. Samuti ei avalda riigi valimisteenistus elektroonilist hääletamist tegelikult kontrollivate isikute nimesid, sh häälte avamise võtme (privaatvõtme) kõiki omajaid ega väljasta elektroonilisel hääletamisel kasutatud võrguseadmete ühenduste ja administreerimise logisid, liideste konfiguratsioone, andmepakettide transleerimiskonfiguratsioonide infot, port mirror seadistusi, süsteemi kõrgkäideldavuse ülesehituse kirjeldust ega infot selle kohta, kellel on füüsiline või distantsligipääs seadmetele. Nende andmeteta sisulist vaatlemist ei toimu.
  1. Hääletamine ei ole salajane, kuna eksisteerivad elektroonilise hääletamise logid, mis võivad sisaldada infot hääletamise kohta. See tähendab, et avalikul võimul on põhimõtteliselt võimalik tuvastada, kes on kelle poolt hääletanud. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
  2. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb
  3. märtsi
  4. a otsuses nr 65 väljendatud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
  5. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et valimiste korraldajatel on juurdepääs andmetele, kas ja millal on valija hääletanud. Hääletamise korral teeb valimiste korraldaja valijate nimekirja hääletamismärke, mis on vajalik korduva hääletamise vältimiseks. Selline teave ei ole avalikkusele juurdepääsetav. Valimiste korraldajatel ega ühelgi teisel riigiorganil ei ole andmeid selle kohta, kelle poolt konkreetne valija hääle andis. Selle välistab häälte krüpteerimine ja krüpteeritud häälte avamise võimalikkus üksnes pärast hääle andjat identifitseerida võimaldavate andmete (digitaalse allkirja) eemaldamist.
  6. Vabariigi Valimiskomisjon juhib tähelepanu sellele, et O. Ivanov ei ole tähtaegselt vaidlustanud riigi valimisteenistuse toiminguid elektroonilise hääletamise süsteemi kasutuselevõtmisel. Elektrooniline hääletamine algas
  7. veebruaril
  8. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  9. O. Ivanov (kaebaja) vaidlustas Riigikogu
  10. a valimiste hääletamistulemused Vabariigi Valimiskomisjonis ja vaidlustab ka Riigikohtus kokkuvõtlikult põhjusel, et tema hääletamisprotokollidest nähtuv hääletamistulemus ei lange kokku tema poolt väidetavalt tegelikult antud häälte arvuga. Kaebus puudutab nii pabersedeliga hääletamist välisriigis kui elektroonilist hääletamist.
  11. Riigikohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja Vabariigi Valimiskomisjoni
  12. märtsi
  13. a otsuse nr 65 tühistamist ning nende riigi valimisteenistuse toimingute õigusvastaseks tunnistamist, millega määrati kindlaks kaebaja poolt paberkandjal välisriigist antud häälte arv, O. Ivanovi poolt antud elektrooniliste häälte arv ning O. Ivanovi vastaskandidaatidele, s.t kõikidele valimisringkonnas nr 2 kandideerinud inimestele, välja arvatud viiele EÜVP nimekirjas kandideerinud inimesele antud elektrooniliste häälte arv.
  14. Kolleegium mõistab Riigikohtule esitatud taotlust selliselt, et sisuliselt on vaidlustatud välisriigis pabersedeliga hääletamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste väljaselgitamise toiminguid Riigikogu
  15. a valimistel. Kohtuasjas on põhiküsimuseks see, kas Vabariigi Valimiskomisjon asus õigesti seisukohale, et hääletamistulemuste väljaselgitamisel seadust ega kaebaja õigusi ei rikutud. I 6
(9)5-23-19
  1. Kaebaja väidab, et valijate tagasiside kohaselt on tema poolt välismaal paberkandjal ja elektrooniliselt hääli andnud isikute arv oluliselt suurem, kui nähtub valimiste veebilehel avaldatud andmetest. Sellest järeldab kaebaja, et tema poolt välismaal paberil antud häälte, tema poolt antud elektrooniliste häälte ning tema vastaskandidaatide poolt antud elektrooniliste häälte kindlakstegemisel rikuti seadust.
  2. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et kaebuses esitatud asjaolud ei anna alust järelduseks, et Riigikogu
  3. a valimiste hääletamistulemuste kindlakstegemisel oleks rikutud õigusnorme. Ka Riigikohtule esitatud kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis selle seisukoha kahtluse alla seaks. Vabariigi Valimiskomisjon on kaebajale selgitanud, et välisriigis antud elektroonilised hääled läksid arvesse elektrooniliste häälte arvestuses ja ajutiselt välisriigis viibivate valijate omad valija valimisringkonnas väljaspool ringkonda hääletanute protokollis.
  4. Kaebaja väited selle kohta, nagu oleks tema poolt antud hääli jäetud õigusvastaselt arvesse võtmata, samal ajal kui tema vastaskandidaatide hääled õigusvastaselt arvesse võeti, on paljasõnalised. Väidetavalt EÜVP poolt hääletanud isikute saadetud ülesvõtetega nende antud häälest ei ole häälte kindlakstegemise reeglite rikkumist tõendada põhimõtteliselt võimalik. Isikul, kellele on väljastatud hääletamissedel, ei ole kohustust see hääletamiskasti lasta. Samuti ei ole keelatud sedeli rikkumine ehk isik võib hääletamiskasti lasta rikutud sedeli.

§ 39

lõige 8 sätestab vaid, et kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Sellisel juhul peab valija rikutud hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama. Elektroonilise hääletamise puhul ei ole väidetavalt EÜVP poolt hääletanud isikute saadetud kuvatõmmistega nende antud häältest põhimõtteliselt võimalik tõendada häälte lugemise reeglite rikkumist, sest

§ 485

järgi on valijal õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta nii hääletades uuesti elektrooniliselt kuni esimese päevani enne valimispäeva (

§ 38

lõike 2 punkt 4) kui ka hääletades hääletamissedeliga kuni valimispäeva kella 20.00-ni. Kuvatõmmis täidetud hääletamissedelist, olgu paberkujul või elektroonilisest, ei ole seetõttu midagi muud kui jälg kirjalikust eneseväljendusest, millel puudub õiguslik tähendus. Seda järeldust ei muuda kuidagi asjaolu, et valija pahatahtlikku käitumist ei tohiks eeldada.

  1. PS § 60 lõike 1 järgi on hääletamine Eesti Vabariigis salajane. Selle sättega ei ole ühitatav kaebaja taotlus kuulata üle tunnistajad nende antud hääle kohta. Valimisõigusliku isiku hääletamisel tehtud valiku vande all avaldamine ei ole võrdsustatav hääletamisvaliku vabatahtliku avaldamisega kolmandale isikule, millega kaebaja hinnangul on tegu tema korraldatud nn lävepakuküsitluse puhul.
  2. Eespool öeldu kehtib mutatis mutandis ka kaebaja taotluse kohta nõuda tõenditena välja hääletamisprotokollid väidetavalt EÜVP poolt hääletanud (ja kaebuses konkreetselt nimetatud) inimeste hääletamise fakti kohta. Asjaolust, et valija on hääletanud, mida on küll võimalik kontrollida valijate nimekirja hääletamissedeli väljastamise kohta tehtud märke abil, ei saa eespool toodud põhjustel teha järeldusi selle kohta, et konkreetne valija on hääletanud EÜVP kandidaadi või mis tahes konkreetse isiku poolt.
  3. Kaebaja esitas ka taotluse koguda Riigikohtu menetluses tõenditena välisriigis toimunud paberkandjal hääletamise hääletamisvahendite pitseerimise ja pitsatite eemaldamise ning hääletamissedelite häältelugemiskomisjonile üleandmise dokumendid. Kaebuses ei ole konkretiseeritud, millises seisneb väidetav õigusrikkumine või selle kahtlus ning mille tõendamiseks kaebaja tõendite kogumist taotleb. Kaebusest ei nähtu isegi seda, millist välisriiki (või välisriike) kaebaja kahtlused puudutavad. 7

(9)5-23-19
  1. Kaebaja taotluse kohta nõuda Vabariigi Valimiskomisjonilt välja elektrooniliste häälte andmise logid ja dokumendid märgib kolleegium, et on ebaselge, mida kaebaja soovib nende tõenditega tõendada. Kindlasti ei saa selliste tõenditega tõendada seda, kelle poolt konkreetne valija hääletas.
  2. Riigikohtule edastatud ekraanitõmmisest Gmaili postkasti sissetulevate kirjade kuvast nähtub, et kaebaja ja EÜVP korraldatud nn lävepakuküsitluse käigus üleskutsele vastanud isikud pole üleskutses näidatud e-posti aadressile lähetanud mitte üksnes tõmmiseid enda hääletamisvalikust, vaid informeerinud lävepakuküsitluse korraldajaid ka oma lähedaste või tuttavate tehtud hääletamisvalikust. Kolleegium ei võta käesolevas valimiskaebemenetluses seisukohta küsimuses, kas enese või kolmanda isiku hääletamisvaliku avaldamine kõnesoleva nn lävepakuküsitluse käigus on õiguspärane, kuid osutab, et O. Ivanovi ja EÜVP
  3. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuse ehk eelduslikult samade asjaolude põhjal on Vabariigi Valimiskomisjon esitanud Politsei- ja Piirivalveametile väärteoteate. II
  4. Kaebaja arvates ei vasta elektroonilise hääletamise süsteem PS § 60 lõigete 1 ja 5 (paragrahvis puudub lõige 6, millele kaebaja viitab) nõuetele, kuna elektroonilise hääletuse korra kehtestamine on põhiseadusvastane, valimised ei ole ühetaolised ega kindlusta valija vaba tahte väljendamist ning valimised ei ole salajased.
  5. Kolleegiumi hinnangul vaidlustab kaebaja nende väidetega elektroonilise hääletamise süsteemi ja korraldust üldisemalt, minnes oluliselt kaugemale praeguses kohtuasjas vaidluse all olevate, välisriigis pabersedeliga hääletamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste väljaselgitamise toimingute õiguspärasuse küsimusest. Kuivõrd kaebuse väited näivad teataval määral olevat suunatud ka
  6. veebruarist kuni
  7. märtsini 2023 toimunud elektroonilise hääletamise vaidlustamisele, peab kolleegium vajalikuks märkida nimetatud väidete kohta siiski järgmist.
  8. Kaebaja esitatud väiteid seoses PS § 60 lõikega 5, mille järgi sätestab Riigikogu valimise korra Riigikogu valimise seadus, mõistab kolleegium nii, et kaebaja hinnangul ei võimalda see põhiseaduse säte reguleerida elektroonilise hääletamise korda muude aktidega kui Riigikogu valimise seadusega. Selle väitega seotud taotluse kohta tunnistada põhiseadusvastaseks

§ 482

lõige 3 märgib kolleegium, et

§ 482

lõike 3 järgi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon otsusega tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise korraldamise üldpõhimõtete tagamiseks (punkt 1) ning elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjelduse (punkt 2). Kolleegium nõustub kaebajaga selles, et kõige olulisemate valimisõigust puudutavate otsustuste tegemist seadusandja ära delegeerida ei saa, kuid kaebaja ei ole täpsustanud, millised on need olulised küsimused, mis praegusel juhul üle antud on. 43. Kuivõrd kaebaja taotleb ka

484 lõike 2 põhiseadusvastaseks tunnistamist, näib üheks selliseks küsimuseks olevat valija isiku tuvastamine elektroonilise hääletamise süsteemis.

484 lõike 2 järgi tuvastatakse valija isik elektroonilise hääletamise süsteemis elektrooniliselt

§ 482lõike 3 punktis 1 sätestatud otsuses kirjeldatud korras.

Selle,

§ 482lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valimiskomisjoni 25.

jaanuari 2021. a otsuse nr 3 „Tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“ punkti 3.2 järgi kasutatakse valija tuvastamiseks e-hääletamise süsteemis isikutunnistust või digitaalset isikutunnistust, sealhulgas mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust. Sama otsuse punkti 3.3 järgi kasutatakse isikutunnistust või digitaalset isikutunnistust, sealhulgas mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust ka hääle kinnitamisel. Kolleegium märgib, et samad isiku tuvastamise reeglid on kirjas isikut tõendavate dokumentide seaduses (ITDS), mis võimaldab isiku tuvastamist isikutunnistuse või digitaalse isikutunnistuse alusel (vt ITDS § 2 lõike 2 punktid 1 ja 11). Digitaalseks isikutunnistuseks loeb seadus 8

(9)5-23-19 seejuures ka mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse. Seega on Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses nr 3 korratud seadusest tulenevaid nõudeid.
  1. Kolleegium ei pea põhjendatuks asuda praeguses asjas abstraktselt hindama seda, milliseid valimisõiguslikke küsimusi ja millistel tingimustel tohib seadusandja delegeerida (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsust nr 5-23-20/5, punkt 83). Kaebaja viidatud küsimuse ehk elektroonilist hääletamist kasutavate valijate isikutuvastuse puhul kolleegium põhiseadusvastasust eespool toodud põhjustel ei näe.
  4. Kaebaja hinnangul ei ole elektroonilist hääletamist võimaldavad valimised kooskõlas ka valimiste ühetaolisuse põhimõttega, kuna eri viisil valijate suhtes rakendatakse oluliselt erinevaid tuvastamismeetmeid ja elektroonilise hääletamise korral ei ole valija vaba tahte väljendamine seetõttu tagatud, ning elektroonilise hääletamise vaatlemine on keerukam kui pabersedelil hääletamise vaatlemine. Valimiste ühetaolisuse ehk võrdse kohtlemise printsiibi kohta esinduskogude valimise kontekstis on Riigikohus selgitanud, et see ei tähenda, et kõikidele valimisõiguslikele isikutele peavad olema tagatud absoluutselt võrdsed võimalused valimistoimingu üheviisiliseks tegemiseks, ning et seaduses ette nähtud erinevate hääletamisviiside kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras. Inimeste täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole põhimõtteliselt võimalik ega põhiseaduslikult nõutav (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  5. septembri
  6. a otsus asjas nr 3-4-1-13-05, punkt 24). Sama kehtib väite kohta, et elektroonilist hääletamist võimaldavad valimised ei ole ühetaolised, kuna elektroonilise hääletamise vaatlemine on pabersedelil hääletamise vaatlemisest keerukam. Riigikohus on oma
  7. a lahendis selgitanud, kuidas on tagatud valija vaba tahte väljendamine elektroonilisel hääletamisel. Kuigi identiteedivargus elektroonilisel hääletamisel ei ole välistatud, ei tingi see elektroonilise hääletamise põhiseadusvastasust. Ka pabersedeliga hääletamise korral ei ole välistatud kuriteod valimisvabaduse vastu.
  8. Kaebaja väidab ka, et elektrooniline hääletamine ei ole salajane, kuna riigi valimisteenistuse
  9. märtsi
  10. a vastuskirjast kaebaja teabenõudele nähtub, et eksisteerivad elektroonilise hääletamise logid. Need võivad sisaldada infot hääletamise kohta, mistõttu avalikul võimul on võimalik välja selgitada, kes on kelle poolt hääletanud. Kolleegiumi meelest ei saa ainuüksi asjaoludest, et elektrooniline hääl sisaldab teavet hääletaja valimisotsuse kohta ning et elektrooniline hääl, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad isikuandmed jm teave säilib kuni selle hävitamiseni pärast

§ 771

lõikes 2 sätestatud aja möödumist, järeldada, et elektrooniline hääletamine ei ole salajane. III

  1. Kolleegium ei pea vajalikuks kohtuasja lahendamist suulises menetluses (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 51 lõige 2).
  2. Eeltoodust lähtudes ja PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes jätab kolleegium O. Ivanovi kaebuse rahuldamata.
  3. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõige 1). (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.