← Eesti

5-23-20/5

Obsah (7)§ 601§ 72§ 71§ 1§ 482§ 74§ 9

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-23-20 30. märts 2

) § 15 lõike 1 punkt 1) – seadis

  1. veebruaril 2023 üles elektroonilise hääletamise süsteemi. Järgmisel päeval,
  2. veebruaril 2023 testis riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi (elektroonilise hääletamise prooviläbimine).
  3. veebruarist kuni
  4. märtsini 2023 toimus elektrooniline hääletamine Riigikogu
  5. a valimistel.
  7. märtsil 2023 pärast kella 20 tegi riigi valimisteenistus kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused (

§ 601lõige 1).

See toiming tehti avalikult, vaatlejate juuresolekul.

  2. märtsil 2023 tegi riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi tervikluse kontrolli, mille lõpus allkirjastas riigi valimisteenistuse juht elektroonilise hääletamise tulemused (

§ 601lõige 10) (elektroonilise hääletamise tulemuste kinnitamine).

Ka see toiming tehti avalikult, vaatlejate juuresolekul. Elektroonilise hääletamise tulemused avaldati valimiste infosüsteemis ja valimised.ee veebilehel

  1. märtsi
  2. a hilisõhtul. Elektroonilise hääletamise tulemuste allkirjastatud fail avalikustati veebilehel valimised.ee
  3. märtsi
  4. a pärastlõunal.
  6. märtsil 2023 esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme riigi valimisteenistusele teabenõude, milles soovis teavet elektroonilise hääletamise süsteemi kohta – süsteemi logidesse talletunud teavet ja seda, kellel on ligipääs elektroonilise hääletamise süsteemile Riigikogu
  7. a valimiste ajal. 5-23-20
  8. Riigi valimisteenistus vastas M. Helme esitatud teabenõudele
  9. märtsil 2023, selgitades elektroonilise hääletamise rakkerühma koosseisu ja elektroonilise hääletamise süsteemile ametkondlikku juurdepääsu ja selle tingimusi. Vastuses märgiti, et teabenõudjale antakse eraldi üle elektroonilise hääletamise hääletajate ajalise tuvastamise logid, hääletamise aja logid ning registreerimisteenuse vastuse logid. Ülejäänud logide väljastamist ei peetud võimalikuks, kuivõrd tegemist oli avaliku teabe seaduse (AvTS) tähenduses juurdepääsupiiranguga teabega, mille väljastamine võiks olla ohuks süsteemide turvalisusele või mis sisaldab anonüümimatuid isikuandmeid. Riigi valimisteenistus selgitas, et on vajaduse korral valmis elektrooniliste häälte töötlemist ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise toimingut kordama, et EKRE nimetatud audiitorid saaksid seda kontrollida.
  11. märtsil 2023 toimus kohtumine, kus riigi valimisteenistus selgitas EKRE esindajatele elektroonilise hääletamise süsteemi arhitektuuri.
  13. märtsil 2023 saatis riigi valimisteenistuse juht EKRE esindajale elektroonilise hääletamise üldise arhitektuuriskeemi ning selgitas elektroonilise valimiskastiga tehtavaid toiminguid riigi valimisteenistuses pärast seda, kui Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) annab valimiskasti neile üle. Audiitor kontrollib enda loodud audiitorrakenduse ja enda operatsioonisüsteemiga kõiki tõendeid. Lisaks korrati
  14. märtsi
  15. a vastuses teabenõudele selgitatut, et
  16. a Riigikogu valimiste kontekstis oli juurdepääs e-hääletuse kogumisteenusele RIA süsteemiadministraatoritel, elektroonilise hääletamise süsteemi (EHS) krüpteerimisvõtmete loomise süsteemile ja EHS kasutatava häälte avamissüsteemile riigi valimisteenistusel. Samuti märgiti, et võrguseadmete auditi jms logisid kui RIA võrguseadmete logisid ei väljastata, kuna nende väljastamine võiks süsteeme ohustada (AvTS § 35 lõike 1 punktid 9 ja 10). EKRE esimene kaebus
  18. märtsil 2023 esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhatuse liige Martin Helme Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, mille lõpus oli märgitud: „Martin Helme / Eesti Konservatiivne Rahvaerakond“. Kaebuse oli digitaalselt allkirjastanud M. Helme.
  19. Kaebuses vaidlustati elektrooniliste valimiste tulemused Riigikogu
  20. aasta valimistel, kuna hääletamise korraldamisel rikuti valimiste tarkvara juhendit. Kaebuses paluti selgitada, kas valimiseks kasutatavat serverit on uuendatud, miks kasutatakse Windowsi operatsioonisüsteemiga arvutit, ja seati kahtluse alla, kas serverit ja valimiste korraldamisel kasutatud arvutit on auditeeritud. Sooviti ka teada, millist arvutit kasutati häälte dekrüpteerimiseks. Lisaks sellele toodi välja, et elektroonilise hääletuse faili ei ole avalikustatud ning pole selge, kas valimistel pakuti valijatele sama valijarakendust, mida kasutati prooviläbimisel.
  21. Riigi valimisteenistus saatis
  22. märtsil 2023 kell 17.09 M. Helmele kirja. Selles selgitati, et kui kaebus on esitatud erakonna nimel, tuleks see esitada erakonda esindama õigustatud isikute allkirjadega. Kaebusel oli üksnes M. Helme allkiri, aga mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel on EKRE esindamise õigus kolmel juhatuse liikmel ühiselt.
  23. M. Helme kinnitas
  24. märtsil 2023 kell 10.16 saadetud e-kirjas, et soovib kaebuse esitada enda nimel.
  25. Vabariigi Valimiskomisjon arutas M. Helme kaebust
  26. märtsi
  27. a koosolekul ning jättis
  28. märtsi
  29. a otsusega nr 57 (RT III, 15.03.2023, 2) selle läbi vaatamata, kuna kaebusest ei nähtunud M. Helme kui Riigikogu mandaadi omandava kandidaadi õiguste rikkumist. Vabariigi Valimiskomisjon kohustas otsuses riigi valimisteenistust vastama küsimustele, mis olid M. Helme 2

(14)5-23-20 kaebuses esitatud. Samuti selgitati otsuses, et riigi valimisteenistus avaldas aegsasti andmed elektroonilise hääletamise prooviläbimisel kasutatud valijarakenduse kohta.
  2. märtsil 2023 kell 16.18 ja 16.50 saadetud e-kirjades esitasid kaks EKRE juhatuse liiget (Silver Kuusik ja Siim Pohlak) Vabariigi Valimiskomisjonile sama kaebuse, mille M. Helme oli esitanud
  3. märtsil 2023, oma allkirjadega.
  4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
  5. märtsi
  6. a otsusega nr 66 (RT III, 16.03.2023, 2) EKRE kaebuse osaliselt läbi vaatamata, kuna see oli esitatud kaebetähtaega rikkudes. EKRE kaebust ei saanud lugeda esitatuks
  7. märtsil
  8. Erakonna tahe esitada kaebus ilmnes alles
  9. märtsil 2023, mil S. Kuusik ja S. Pohlak kinnitasid, et on nõus M. Helme
  10. märtsil 2023 esitatud kaebusega.
  11. Vabariigi Valimiskomisjonile saab kaebuse esitada kolme päeva jooksul toimingu tegemisest (

§ 72lõige 1).

Valimiskomisjoni hinnangul vaidlustas EKRE elektroonilise hääletamise tulemuste kinnitamist ehk allkirjastamist riigi valimisteenistuse juhi poolt pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli vastavalt

§ 601lõikele 10.

Tervikluse kontroll toimus

  1. märtsil 2023 avalikult ja vaatlejate juuresolekul ning selle lõpus kinnitas riigi valimisteenistuse juht oma allkirjaga elektroonilise hääletamise tulemused. Seega oli EKRE kaebuse esitamise ajal (
  2. märtsil 2023) kaebetähtaeg möödunud.
  3. Kaebetähtaeg oli möödunud ka teiste elektroonilise hääletamise ja hääletamise tulemusi puudutavate toimingute vaidlustamiseks, sh elektroonilise hääletamise süsteemi ülesseadmise, eelneva kontrollimise võimaluste ebapiisavuse, elektroonilise hääletamise ajal elektroonilise hääletamise süsteemi kasutamise, elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise (

§ 601lõige 1) vaidlustamiseks.

Elektrooniline hääletamine lõppes

  1. märtsil 2023 ning elektroonilise hääletamise tulemused tehti kindlaks
  2. märtsil
  4. Kaebetähtaja kulgemist ei ole seatud sõltuvusse toimingust teada saamisest, võimaldamaks kaebuste kiiret lahendamist ja vältimaks viivitusi Riigikogu uue koosseisu kokkutulemisel. Olukorras, kus elektroonilise hääletamise tulemused allkirjastati vaatlejate juuresolekul, ei ole alust kahtluseks, et kaebajal oleks olnud takistatud juurdepääs sellele otsusele.
  5. Riigi valimisteenistuse juhi allkirjastatud elektroonilise hääletamise tulemused olid valimised.ee veebilehel kättesaadavad alates
  6. märtsi
  7. a pärastlõunast. Valimiskomisjon vaatas kaebuse läbi ja jättis rahuldamata osas, milles vaidlustati elektroonilise hääletamise tulemuste veebilehel valimised.ee avalikustamata jätmist
  8. märtsil 2023, kuivõrd selles osas ei olnud kaebetähtaeg möödunud.

-ist ei tulene, kas ja millal peab riigi valimisteenistus avaldama elektroonilise hääletamise tulemused veebilehel valimised.ee.

  1. Vabariigi Valimiskomisjon esitas otsuses ka riigi valimisteenistuse selgitused EKRE kaebuses sisaldunud küsimuste kohta. Nende kohaselt on valimiste server uuendatud kõige värskemate olemasolevate turvapaigaldustega. Arvuti on seadistatud
  2. aastal loodud juhendi järgi. Arvuti nimi ei oma tähendust ning selles ei hoita elektroonilisi hääli. Elektrooniliste häälte töötlemisel on olulised arvutisse läinud andmed ja sealt väljastatud andmed, mida saab sõltumatult kontrollida. Auditeeritavad protseduurid algavad e-valimiskasti riigi valimisteenistusse jõudmisest. Audiitorid arvutite installeerimise juures ei ole ja arvuteid ei ole auditeeritud. Arvutite auditeerimine ei ole vajalik ja seda ei ole ette nähtud. E-valimiskasti annab RIA riigi valimisteenistusele üle audiitorite juuresolekul turvaümbrikus DVD-plaadil. Selle käigus veendutakse e-valimiskasti autentsuses. Valimisteenistusele häälte lugemiseks toodud e-valimiskast on DVD-plaat. Hääli ei hoita arvutis. Ubuntu server on töötlusmasin. Elektrooniliste häälte dekrüpteerimiseks kasutatakse teist Windows 10 operatsioonisüsteemiga serverit (sama serveriga loodi häälte krüpteerimisvõtmed). E-hääletamise 3

(14)5-23-20 juht kontrollib oma arvutiga häälte lugemise käigus loodud signatuurfaili abil valimistulemuse autentsust ja terviklust. Sellist kontrolli saab teha igaüks, juhend koos kontrollitavate andmetega on riigi valimisteenistuse juhi digiallkirjastatud ja valimised.ee veebilehel kättesaadav. Elektroonilise hääletamise tulemuse fail on veebilehel avaldatud
  1. märtsil
  2. Valijarakenduse usaldusväärsuse kontrollimise materjalid on veebilehel avaldatud alates
  3. veebruarist
  5. EKRE esitas Riigikohtule
  6. märtsil 2023 kaebuse (edaspidi ka kaebus I), milles palub Vabariigi Valimiskomisjoni
  7. märtsi
  8. a otsuse nr 66 tühistada ja tunnistada õigusvastaseks riigi valimisteenistuse toiming, millega riigi valimisteenistus tegi kindlaks
  9. aasta Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemused. Kaebaja palub tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused Riigikogu
  10. aasta valimistel kehtetuks ja tunnistada

  1. peatükk põhiseadusvastaseks osas, milles see ei näe ette täpseid elektroonilise hääletamise korralduste ja elektroonilise hääletamistulemuste kindlakstegemise reegleid.
  2. Vabariigi Valimiskomisjon saatis
  3. märtsil 2023 EKRE kaebuse I Riigikohtule koos oma selgitustega. EKRE teine kaebus
  4. EKRE esitas
  5. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tunnistada riigi valimisteenistuse
  6. märtsi
  7. a toiming, millega tehti kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused Riigikogu
  8. a valimistel, seadusvastaseks. Lisaks sellele soovis kaebaja elektroonilise hääletamise tulemuse kehtetuks tunnistamist, kuna elektroonilised hääled anti süsteemis, mis ei taga valimiste üldpõhimõtete järgimist.
  9. Kaebaja taotles ka kaebetähtaja ennistamist

§ 71

lõike 3 kolmanda lause kohaselt, kuna kaebaja sai kaebuse aluseks olevatest asjaoludest teada alles

  1. märtsil 2023, mil riigi valimisteenistus vastas osaliselt kaebaja
  2. märtsil 2023 esitatud ja
  3. märtsi
  4. a kohtumisel täpsustatud teabenõudele. Teabenõude esitas kaebaja vaidlustatavale toimingule järgnenud päeval ning kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul pärast seda, kui riigi valimisteenistus vastas teabenõudele. Kaebaja hinnangul viitavad riigi valimisteenistuse vastusest ilmnenud asjaolud – osale elektroonilise hääletamise süsteemist (e-hääletuse kogumisteenus) ning selle käitamisega seotud teabele (võrguseadmete logid) on juurdepääs ainult RIA-l – sellele, et elektroonilise hääletamise süsteem ja elektroonilise hääletamise tulemused ei ole usaldusväärsed. Samuti viitavad asjaolud sellele, et riigi valimisteenistus on seadusvastaselt oma ülesandeid delegeerinud RIA-le.
  5. Hääletamistulemuste ebausaldusväärsus rikub põhiseaduse (PS) § 60 ja

§ 1lõikest 2 tulenevat valimisvabaduse põhimõtet.

Elektroonilise hääletamise süsteem peab olema usaldusväärne, kontrollitav. Kuivõrd elektroonilised hääled anti ebausaldusväärses süsteemis, oli elektroonilise hääletamise tulemuse kindlakstegemise toiming seadusvastane. Elektroonilise hääletamise süsteemi ainuhaldaja peaks olema riigi valimisteenistus, kes on oma ülesannete täitmisel iseseisev (

§ 482

lõige 1, § 14 lõige 1), ning seadus ei näe ette võimalust ülesannete delegeerimiseks. Elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid ei ole

-is piisavalt selgelt sätestatud. Ebausaldusväärne, kontrollimatu ja vaadeldamatu elektroonilise hääletamise süsteem rikub kaebaja õigusi, kuna kaebaja ei saanud sellist arvu Riigikogu mandaate, mis vastab rahva tegelikule tahtele. Kaebaja on seisukohal, et õigusrikkumine mõjutas hääletamistulemust oluliselt, sest suurem osa

  1. a Riigikogu valimistel antud häältest anti elektrooniliselt.
  2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
  3. märtsi
  4. a otsusega nr 77 (RT III, 21.03.2023, 8) kaebuse läbi vaatamata, kuna see oli esitatud kaebetähtaega ületades. 4

(14)5-23-20
  1. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oli vaidlustatavaks toiminguks elektroonilise hääletamise tulemuste kinnitamine (tulemuste allkirjastamine riigi valimisteenistuse juhi poolt), mis toimus pärast elektroonilise hääletamise süsteemi tervikluse kontrolli
  2. märtsil
  3. Ka teiste elektroonilise hääletamise korraldamise toimingute vaidlustamiseks (elektroonilise hääletamise süsteemi ülesseadmine
  4. veebruaril 2023, prooviläbimine
  5. veebruaril 2023, elektrooniline hääletamine
  6. veebruarist kuni
  7. märtsini 2023, elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemine
  8. märtsil 2023) ei olnud kaebus tähtaegne.
  9. Valimiste korraldaja toimingut saab vaidlustada kolme päeva jooksul selle tegemisest, mitte sellest teada saamisest. Seadusandja on teinud sellise valiku põhjusel, et valimiskaebused saaksid kiiresti lahendatud, hoidmaks ära viivitust Riigikogu uue koosseisu kokkutulemisel ning olukorda, kus Riigikogu uus koosseis koguneks ajal, mil valimistulemuste õiguspärasuse üle jätkuvalt vaieldakse. Isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi, peab ise aktiivselt hoolitsema selle eest, et ta kõigist toimingutest ja otsustest õigel ajal teada saaks. Elektroonilise hääletamise tulemuste kinnitamine toimus avalikult vaatlejate juuresolekul, mistõttu pole alust kahelda, et kaebajal oleks olnud takistatud juurdepääs sellele otsusele.
  10. Vabariigi Valimiskomisjon ei ennistanud kaebuse esitamise tähtaega. Asjaolu, et kaebaja ei tea RIA ülesandeid ja tegevusi elektroonilise hääletamise korraldamisel, ei ole kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Kaebetähtaja ennistamist saavad õigustada üksnes objektiivsed asjaolud.
  11. Vabariigi Valimiskomisjon selgitas, et RIA täidab koguja rolli Vabariigi Valimiskomisjoni
  12. veebruari
  13. a otsuse nr 4 „Elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjeldus“ punktide 2.3 ja 10 alusel. Koguja rolli sisu on määratud riigi valimisteenistuse
  14. veebruari
  15. a korralduses nr 11 „Elektroonilise hääletamise üldraamistik ja selle kasutamine Eesti riiklikel valimistel“. Riigikohus on leidnud, et ei ole välistatud, et Vabariigi Valimiskomisjon kaasab elektroonilise hääletamise korraldamisse lisaks riigi valimisteenistusele ka muid organeid või isikuid, ning et tegemist ei ole RIA-le elektroonilise hääletamise korraldamise ülesande üleandmisega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 19 lõike 1 punkti 1 tähenduses (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  16. oktoobri
  17. a otsus asjas nr 5-17-35/2). See seisukoht on analoogia korras kohaldatav ka Riigikogu valimistel. Vabariigi Valimiskomisjoni
  18. veebruari
  19. a otsuse nr 4 punkti 18 järgi moodustab riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise korraldamiseks, sh infoturbetegevuste koordineerimiseks, elektroonilise hääletamise rakkerühma, kuhu kuuluvad nii RIA kui riigi valimisteenistuse esindajad. RIA serverisse kogutavate elektrooniliste häälte väljajäämine elektrooniliste häälte lugemisest on välistatud terviklikkuse kontrolliga.
  20. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses on toodud riigi valimisteenistuse selgitus, et eristada tuleb seda, kellega RIA logisid jagab (riigi valimisteenistusega või teabevaldajaga). Rakkerühm korraldab elektroonilist hääletamist ja süsteemi seadistamist ning selles on liikmed riigi valimisteenistusest ning RIA esindajad ja kasutajatoe esindaja. Kui hääletamine lõpeb, siis RIA allkirjastab urni sisu ja seda ei saa enam muuta. RIA on majutanud kogumisteenust alates
  21. aastast.
  22. EKRE esitas
  23. märtsil 2023 Riigikohtule kaebuse (kaebuse II), milles palub tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
  24. märtsi
  25. a otsus nr 77 ning tunnistada õigusvastaseks riigi valimisteenistuse toiming, millega tehti kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused Riigikogu
  26. a valimistel. Lisaks sellele soovib kaebaja Riigikogu
  27. a valimistel elektroonilise hääletamise tulemuse kehtetuks ning

71. peatüki põhiseadusvastaseks tunnistamist osas, milles see ei näe ette täpseid elektroonilise hääletamise korralduste ja elektroonilise hääletamistulemuste kindlakstegemise reegleid. 5

(14)5-23-20
  1. Vabariigi Valimiskomisjon edastas EKRE kaebuse II
  2. märtsil 2023 Riigikohtule koos oma selgitustega.
  3. Riigikohus liitis
  4. märtsi
  5. a määrusega EKRE kaebused I ja II ühte menetlusse. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
  6. Kaebuses I leitakse, et Vabariigi Valimiskomisjon jättis otsusega nr 66 põhjendamatult EKRE kaebuse läbi vaatamata. EKRE esitas kaebuse
  7. märtsil 2023 ega rikkunud kaebetähtaega. Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud
  8. märtsil 2023 esitatud kaebust algusest peale käsitama EKRE, mitte M. Helme kaebusena. Komisjon ei oleks tohtinud arvestada M. Helme
  9. märtsil 2023 e-kirja teel esitatud tahteavaldust, et kaebust tulnuks käsitada tema kaebusena, sest niisugune tahteavaldus tõi enesega kaasa EKRE kui kaebaja positsiooni kujundamise. Selle üle otsustamiseks, kas kaebus oli EKRE kaebus või M. Helme isiklik kaebus, oleks vajalik olnud EKRE tahteavaldus ning seda oleks saanud väljendada üksnes kolm juhatuse liiget ühiselt, mitte M. Helme üksi. Valimiskomisjon oleks pidanud andma tähtaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks ning käsitama kaebust M. Helme isikliku kaebusena üksnes juhul, kui tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldatud. EKRE kõrvaldas puuduse
  10. märtsil 2023 kell 16.50 ehk mõistliku aja jooksul.
  11. Kaebuses II leitakse, et Vabariigi Valimiskomisjon jättis otsusega nr 77 põhjendamatult EKRE kaebuse läbi vaatamata. Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud kaebetähtaja ennistama, kuna kaebuses nimetatud põhjus tähtaja möödalaskmiseks oli mõjuv.
  12. Vaidlustatud toimingu kohta märgitakse kaebuses I, et selleks on elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemine (

§ 601

lõige 1), mis hõlmab nii elektroonilise hääletamise süsteemi ülesseadmise, elektroonilise hääletamise süsteemi eelneva kontrolli ebapiisava võimaldamise, elektroonilise hääletamise süsteemi kasutamise elektroonilise hääletamise ajal, elektrooniliste häälte lugemise valimispäeval pärast kella 20.00, elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise, elektrooniliste häälte tervikluse kontrolli, elektroonilise hääletamise tulemuste kinnitamise, elektroonilise hääletamise tulemuste veebilehel valimised.ee enne

  1. märtsi 2023 avalikustamata jätmise. Kaebuses II märgitakse, et vaidlustatakse riigi valimisteenistuse toimingut, millega riigi valimisteenistus tegi kindlaks elektroonilise hääletamise tulemuse Riigikogu
  2. a valimistel.
  3. Nii kaebuses I kui kaebuses II jääb kaebaja kõigi seisukohtade juurde, mis olid esitatud Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebustes (vt eespool otsuse punktid 8–9 ja 22–24).
  4. Kokkuvõtlikult on kaebaja seisukohal, et elektroonilise hääletamise süsteem ei ole usaldusväärne ja see rikub PS § 60 ja

§ 1lõikes 2 sätestatud valimiste vabaduse ja salajasuse põhimõtteid.

Selle tulemusel on kaebajalt võetud õigus sellisele mandaatide arvule, mis vastaks rahva tegelikule tahtele. Kuna õigusrikkumised mõjutasid hääletamistulemust oluliselt, sest suurem osa hääli anti Riigikogu

  1. a valimistel elektrooniliselt, oleks alust elektroonilise hääletamise tulemuse kehtetuks tunnistamiseks.
  2. Kaebaja on seisukohal, et elektrooniline hääletamine ei ole piisavalt kontrollitav ja on ebausaldusväärne mitmete puuduste tõttu elektroonilise hääletamise süsteemis ja arhitektuuriskeemis, mis on välja toodud Kalevi Kopliku kui eriteadmistega asjatundja arvamustes. Nendest tähelepanekutest nähtuvalt ei ole häälte kogumine ja sellega seotud riistvara ning andmebaaside haldamine riigi valimisteenistuse kontrolli all ning riigi valimisteenistus ei halda seda. Riigi valimisteenistusel puudub võimalus teha hääletamise ja häälte kogumise faasis järelevalvet võimalike 6

(14)5-23-20 siserünnete üle. Siseründeid on eksperdid pidanud kõige tõenäolisemaks ohuks. Osas, milles elektroonilise hääletamise süsteemi haldab keegi kolmas, ei ole RIA võimeline vastama küsimustele ega väljastama hääletusprotsesside kohta teavet. Riigi valimisteenistus ei kontrolli ning tal puudub võimekus kontrollida neile üleantud (häälte kokkulugemiseks antud) teabe ehtsust ja terviklust ning RIA ja Sertifitseerimiskeskus AS-i tööd. Süsteemi ja korralduse usaldusväärsus on sõltuvuses lootusest, et valimiste korraldaja või muud juurdepääsu omavad isikud ei kavatse hääletamistulemusi mõjutada. Ka vaatlejana osalenud Märt Põder on väljendanud seisukohta, et elektroonilise hääletamise korralduses ei ole tagatud „otsast lõpuni kontrollitavus“, mida peetakse erialakirjanduses selliste süsteemide puhul vajalikuks.
  1. Riigikogu
  2. a valimistel elektroonilise hääletamise korraldamisel esines mitmeid anomaaliaid ja tehnilisi tõrkeid, millest kaebajat teavitati ja mis seavad kahtluse alla elektroonilise hääletamise infrastruktuuri töökindluse ja usaldusväärsuse. Kolmel valijal ei õnnestunud elektroonilise hääle kontrollimine. Ühel valijal õnnestus elektrooniliselt hääletada pärast seda, kui ta oli jaoskonnas juba valimas käinud. Hooldekodu nõudis ID-kaarti, et hooldekodus viibiv dementne inimene saaks elektrooniliselt hääletada. Ühel valijal ei õnnestunud elektrooniliselt hääletada, kuid tõrke esinemise ajal oli valimissedelil nii tema kui tema ema nimi. Üks valija ei saanud hääletada, kuna ID-kaardi PIN2 ei töötanud. Elektrooniliselt hääletanute koguarv kasvas pärast elektroonilise hääletamise lõppu. Ühe valija sissekirjutuse tuvastamisel jaoskonnas esines tõrkeid, kuigi lõpuks see õnnestus. Ühele valijale öeldi valimisjaoskonnas, et ta on juba hääletanud, kuid hiljem selgus, et tema nimel olev valimissedel oli süsteemis kellegi teise allkirjaga seostatud. Need juhtumid välistavad kindluse, et iga hääletada soovinud isik sai hääletada ja võis kindel olla oma elektrooniliselt antud hääle korrektsuses.
  3. Samuti pole kindlust, et elektroonilise hääle andnud isikute seadmed on turvalised ja töötavad korrektselt (hääletaja poole peal esinevad probleemid) ning elektroonilise hääletamise riist- ja tarkvara töötab korrektselt (elektroonilise hääletamise süsteemi poole peal esinevad probleemid). Kirjeldatud probleeme ei esineks, kui elektroonilist hääletamist ei toimuks. Elektrooniline hääletamine ei ole sama usaldusväärne kui paberhääletamine.
  4. Kaebuses II märgitakse ka, et elektroonilise hääletamise süsteem ei taga M. Põdra arvamuse kohaselt hääletamise salajasust. Lahendus, millega võimaldatakse valijal kontrollida oma isikliku hääle jõudmist valimisserverisse, võimaldab valija hääle laadida alla kellel tahes, kui ta suudab kontrollimiseks tagastatud koodi lugeda.
  5. Kaebaja on ka seisukohal, et elektroonilise hääletamise regulatsioon on formaalselt põhiseadusvastane. PS § 60 lõike 5 kohaselt peab Riigikogu valimise kord olema sätestatud seaduses ning elektroonilise hääletamise korraldamise ja tulemuste kindlakstegemise reeglid peavad olema seaduses ja seaduse alusel antud ning sellega kooskõlas olevates üldaktides. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid tuleks selgemalt sätestada õigustloovates aktides. Elektroonilise hääletamise korral peab olema tagatud salajane ja vaba hääletamine, mis eeldab seaduse tasandil piisavalt selgeid ja täpseid reegleid. Valimisseadus on konstitutsiooniline seadus. Seadusandja võib valimisõigusi puudutavate küsimuste lahendamise delegeerida täitevvõimule kooskõlas seaduslikkuse põhimõttega, s.o täpse eesmärgi, sisu ja ulatusega delegatsiooninormi alusel.
  6. Seadus sätestab nõude, et elektrooniline hääletamine tuleb läbi viia, kuid selle läbiviimise reguleerimise on seadusandja täielikult delegeerinud Vabariigi Valimiskomisjonile ja riigi valimisteenistusele. Seda olukorras, kus elektroonilisi hääli anti Riigikogu
  7. a valimistel rohkem kui paberhääli. Seadus ei loo turvalist elektroonilise hääletamise keskkonda ega reguleeri turvanõudeid, samuti ei sätesta nõudeid vastutavatele isikutele ega käsitle elektrooniliste häälte lugemise avalikkuse küsimust. Avalikkusele peaks olema kontrollitav kogu teave tehniliste 7
(14)5-23-20 protseduuride ja kasutatud tehniliste vahendite, turvalisust tagavate auditite ja analüüside kohta ning kontrollitav peaks olema protseduuri terviklus.
  1. Kuna seadus nõudeid elektroonilisele hääletamisele ei kehtesta, on sisutühi Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus mitte alustada elektroonilist hääletamist, peatada või lõpetada see, kui süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilise hääletamise saaks seaduse nõuete kohaselt läbi viia. Tegelikkuses kehtestab nõuded Vabariigi Valimiskomisjon. Riigikohus juhtis puudustele regulatsioonis tähelepanu juba
  2. aastal, kuid olukord ei ole paranenud. Riigi valimisteenistus on osa oma ülesandeid halduslepinguga delegeerinud RIA-le, kuigi

-is vastav volitusnorm puudub. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT

  1. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb EKRE kaebusele I vastu, jääb oma
  2. märtsi
  3. a otsuses nr 66 esitatud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
  4. Valimiskomisjon selgitab, et kuna
  5. märtsil 2023 esitas kaebuse M. Helme, küsis riigi valimisteenistus temalt, kelle nimel kaebust esitada sooviti. Olukorras, kus M. Helme oli
  6. märtsi
  7. a kaebuse allkirjastanud ja hiljem kinnitanud, et soovib seda esitada enda nimel, oleks olnud ebamõistlik arvata, et EKRE tahe kaebust esitada nähtus siiski
  8. märtsil 2023 esitatud menetlusdokumendist. Vabariigi Valimiskomisjoni
  9. märtsi
  10. a koosoleku ajast ja kohast teatati ka EKRE-le. Koosolekul osales EKRE esindaja S. Kuusik, kes M. Helme kaebuse arutamise ajal sõna ei soovinud ega väitnud, et M. Helme tegutses samal päeval kl 10.16 e-kirja saates vastuolus erakonna tahtega.
  11. Valimiskomisjon juhtis tähelepanu, et EKRE ei ole tähtaja jooksul vaidlustanud ka riigi valimisteenistuse toiminguid elektroonilise hääletamise süsteemi kasutuselevõtmisel. Elektrooniline hääletamine algas
  12. veebruaril
  14. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb ka EKRE kaebusele II vastu, jääb oma
  15. märtsi
  16. a otsuses nr 77 esitatud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Lisaks märgib valimiskomisjon, et asjakohased ei ole tõendid, mida Vabariigi Valimiskomisjonile ei esitatud, ning need tuleks jätta asja juurde võtmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  17. Riigikohtule esitatud kaebustes I ja II palub kaebaja tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsused nr 66 ja
  18. Seega on kohtuasjas põhiküsimuseks see, kas Vabariigi Valimiskomisjon jättis nimetatud otsustega õigesti läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata EKRE kaebused. I
  19. Otsusega nr 66 jättis Vabariigi Valimiskomisjon EKRE kaebuse osaliselt rahuldamata ja osaliselt läbi vaatamata. Viimast põhjusel, et Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oli see esitatud kaebetähtaega rikkudes. 52.

§ 71

lõike 3 esimese lause kohaselt võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata, kui see on esitatud

§ 72

lõikes 1 sätestatud korda rikkudes.

§ 72

lõike 1 punkti 1 järgi tuleb kaebus valimiste korraldaja toimingu peale esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest. Seetõttu pidi Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse tähtaegsuse hindamiseks kõigepealt välja selgitama, millist valimiste korraldaja toimingut EKRE vaidlustas. See 8

(14)5-23-20 küsimus on praeguses kohtuasjas oluline ka seetõttu, et Riigikohtus saab kaebaja taotleda sama toimingu õigusvastaseks tunnistamist, mida ta vaidlustas juba Vabariigi Valimiskomisjonis (läbitud on kohustuslik kohtueelne menetlus). Üksnes selle toimingu osas saab kaebaja Riigikohtult taotleda Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamist.
  1. Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud EKRE kaebuse tekstist nähtub, et selles vaidlustati „elektrooniliste valimiste tulemusi Riigikogu
  2. a valimistel“ ning esitati mitmeid küsimusi elektroonilise hääletamise korraldamise tehnoloogilise külje kohta. Ühtlasi tehti kaebuses etteheide, et kaebuse esitamise ajal ei olnud avalikustatud elektroonilise hääletamise tulemuste faili, kuigi see oli allkirjastatud.
  3. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebaja vaidlustanud eelkõige riigi valimisteenistuse toimingu – elektroonilise hääletamise tulemuste allkirjastamise valimisteenistuse juhi poolt
  4. märtsil 2023 (

§ 601

lõige 10), mille kohta valimiskomisjon kasutas terminit „elektroonilise hääletamise tulemuste kinnitamine“. See oli kaebetähtaja seisukohalt kaebaja jaoks kõige soodsam tõlgendus, kuna ülejäänud elektroonilist hääletamist puudutavad toimingud, mille vaidlustamist kaebusest oleks võinud järeldada, eelnesid elektroonilise hääletamise tulemuste kinnitamisele. Teiseks EKRE kaebuses vaidlustatud toiminguks pidas Vabariigi Valimiskomisjon elektroonilise hääletamise tulemuste veebilehel avaldamata jätmist enne

  1. märtsi
  2. Kuivõrd kaebus esitati Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul
  3. märtsil 2023, oli kaebus esimese toimingu (elektroonilise hääletamise tulemuste kinnitamise) vaidlustamiseks esitatud kaebetähtaega rikkudes, kuid teise toimingu (tulemuste faili avaldamata jätmine enne
  4. märtsi 2023) vaidlustamiseks oli ta tähtaegne.
  5. Riigikohtule esitatud kaebuses I ei ole kaebaja väitnud, et Vabariigi Valimiskomisjon mõistis tema kaebust valesti selle osas, millist toimingut kaebaja vaidlustas. Kaebaja argumendid on suunatud eelkõige sellele, et EKRE kaebus oli esitatud
  6. märtsil 2023 ning see oli tähtaegne, kuid küsimus on, millise toimingu vaidlustamiseks.
  7. Kaebuses I palutakse tunnistada õigusvastaseks riigi valimisteenistuse toiming, millega tehti kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused. Tavaliselt mõistetakse selle all

§ 601lõikes 1 nimetatud toimingut, mis seekordsetel Riigikogu valimistel tehti 5.

märtsil

  1. Kaebaja tõlgendab elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist siiski seadusest erinevalt, leides, et see hõlmab enamikku elektroonilise hääletamise korraldamisega seotud toiminguid enne ja pärast
  2. märtsi 2023 (alates elektroonilise hääletamise süsteemi ülesseadmisest; hõlmates ka elektroonilise hääletamise tulemuste allkirjastamise
  3. märtsil 2023 ja faili avalikustamata jätmise enne
  4. märtsi 2023, vt eespool otsuse punkt 36).
  5. Kolleegium kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu. Riigi valimisteenistus teeb elektroonilise hääletamise korraldamisel mitmeid toiminguid, mis ajaliselt üksteisele järgnevad ja on üksteisega vähemal või rohkemal määral seotud (nt elektroonilise hääletamise süsteemis ülesseadmine, mida hiljem kasutatakse hääletamiseks ning mille vahendusel antud hääled lõpuks kokku loetakse). See ei ole aga põhjus lugeda kõiki neid toiminguid üheks kõikehõlmavaks „elektroonilise hääletamise“ toiminguks, kuna viimane tooks kaasa vaidlustamistähtaja ülemäärase ja sisuliselt piiramatu pikenemise. Eraldiseisvaks ja vaidlustatavaks toiminguks tuleb lugeda eelkõige need tegevused elektroonilise hääletamise korraldamisel, mis on seaduses otsesõnu nimetatud – nt elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemine (

§ 601lõige 1).

58. Valimiste (sh paberhääletuse) korraldamisel on tavapärane ja vältimatu, et toimingud järgnevad üksteisele ja on üksteisega seotud. See ei too aga kaasa seda, et hilisemat toimingut saab vaidlustada põhjusel, et varasem toiming oli kaebaja hinnangul õigusvastane. Nii on Riigikohus näiteks leidnud, et Riigikogu liikmete ja asendusliikmete registreerimist ei saa vaidlustada mitu nädalat varem 9

(14)5-23-20 lõppenud elektroonilise hääletamise väidetavatele puudustele viidates (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 3-4-1-10-11, punktid 8– 12).
  3. Valimiskaebemenetluses (

  1. peatükk ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS)
  2. peatükk) on nii kaebe- kui menetlustähtajad Vabariigi Valimiskomisjonis ja Riigikohtus äärmiselt lühikesed. Seadusandja kehtestas valimisi puudutavate vaidluste lahendamiseks erimenetluse Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis selleks, et riigiõiguslikult olulise küsimuse üle toimuvad vaidlused saaksid kiiresti lahendatud ning ei tekiks ohtu riigi stabiilsusele (vt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse eelnõu (SE 985, IX Riigikogu) seletuskiri, lk 13). Riigikogu liikmeid ei saa registreerida ja valimistulemusi lugeda väljakuulutatuks enne, kui vaidlused on lahendatud (vt

§ 74lõiked 1 ja 3).

  1. Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule esitatud kaebusest I võib järeldada, et kaebaja soovib eelkõige vaidlustada mõnda toimingut, mis puudutas elektroonilise hääletamise tulemusi, ehk
  2. märtsi
  3. a toimingut (elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemine,

§ 601lõige 1) või 6.

märtsi 2023. a toimingut (elektroonilise hääletamise tulemuste kinnitamine,

§ 601lõige 10).

See ebaselgus vaidlustatava toimingu osas ei takista kolleegiumil siiski praeguse kohtuasja lahendamist, kuivõrd vaidluse all on esmajoones see, mis päeval EKRE kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitati. Kui kaebus oleks Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud

  1. märtsil 2023, oleks see olnud tähtaegne mõlema toimingu vaidlustamiseks; kui aga kaebus esitati
  2. märtsil 2023, ei oleks see tähtaegne kummagi toimingu vaidlustamiseks.
  3. Kolleegium märgib, et
  4. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebus oli mitmeti mõistetav, kuna selle lõppu oli kirjutatud nii Riigikogu valimiste kandidaadi nimi (M. Helme) kui ka erakonna nimi, kelle nimekirjas ta kandideeris (EKRE). Ühtlasi on M. Helme EKRE esimees. Kaebuse oli digitaalselt allkirjastanud üksnes M. Helme. Vaidlust ei ole selle üle, et EKRE esindamise õigus on kolmel erakonna juhatuse liikmel ühiselt. 62.

§ 71

lõigetes 1 ja 2 on sätestatud kaebusele esitatavad nõuded, millele mittevastavuse korral on Vabariigi Valimiskomisjonil õigus jätta kaebus läbi vaatamata (

§ 71lõike 3 esimene lause).

  1. Kolleegiumi hinnangul oli riigi valimisteenistuse
  2. märtsi
  3. a õhtul M. Helmele saadetud kirja eesmärgiks välja selgitada kaebuse esitaja (erakond või kandidaat) ning juhul, kui kaebus oli esitatud erakonna nimel, võimaldada kaebuses puuduste kõrvaldamist (

§ 71lõike 2 kohaselt kirjutab erakonna kaebusele alla erakonna volitatud esindaja).

Kirjast nähtub, et riigi valimisteenistus pidaski kaebust esialgu EKRE kaebuseks. Seejuures ei antud M. Helmele vastamiseks tähtaega, mistõttu on põhjendatud eeldada, et vastata tuli mõistliku aja jooksul. Seda M. Helme vaieldamatult ka tegi, vastates

  1. märtsi
  2. a hommikul.
  3. Kaebaja leiab, et ka EKRE juhatuse liikmed S. Kuusik ja M. Pohlak esitasid oma allkirjad
  4. märtsi
  5. a kaebusele (ehk kõrvaldasid puudused kaebuses) mõistliku aja jooksul (
  6. märtsi
  7. a pärastlõunal). Kolleegiumi arvates ei ole küsimusel puuduste kõrvaldamise mõistlikust ajast enam tähendust pärast seda, kui M. Helme oli
  8. märtsi
  9. a kaebuse
  10. märtsi
  11. a hommikul tunnistanud selgelt üksnes enda kui üksikisiku kaebuseks, välistades seeläbi selle käsitamise erakonna kaebusena. Pärast seda ei saanud tegemist olla enam erakonna kaebuses puuduste kõrvaldamisega ning puudub põhjus hinnata, kas S. Kuusiku ja M. Pohlaku allkirjad esitati mõistliku aja jooksul. Liiatigi toimus
  12. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek, kus
  13. märtsi
  14. a kaebust lahendati M. Helme kaebusena. 10

(14)5-23-20
  1. Valimiskomisjonile ei saa ette heita ka seda, et riigi valimisteenistus küsis selgitust
  2. märtsi
  3. a kaebuse kohta M. Helmelt. Nagu eespool märgitud, on tegemist EKRE esimehega, kes oli kaebusele alla kirjutanud. Olukorras, kus
  4. märtsi
  5. a kaebust võis mõista nii M. Helme kui ka EKRE või mõlema kaebusena, oleks olnud põhjendamatu pöörduda kaebuse esitaja väljaselgitamiseks kellegi teise poole. Pole ka põhjust kahelda, et M. Helmel oli võimalik välja selgitada erakonna tahe – kas erakond soovis
  6. märtsi
  7. a kaebust esitada või mitte. Vabariigi Valimiskomisjon on juhtinud tähelepanu ka sellele, et EKRE-le teatati Vabariigi Valimiskomisjoni
  8. märtsi
  9. a istungi toimumise aeg ja koht ning selgitati võimalust seal osaleda. S. Kuusik ka osales erakonna esindajana koosolekul, esitamata vastuväiteid
  10. märtsi
  11. a kaebuse käsitamisele M. Helme kaebusena.
  12. Eelöeldut arvestades asus Vabariigi Valimiskomisjon kolleegiumi arvates õigesti seisukohale, et EKRE tahe kaebust esitada ilmnes alles
  13. märtsil
  14. Vabariigi Valimiskomisjon järgis kaebuse esitamisele ja selle läbivaatamisele seaduses kehtestatud reegleid. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et valimiskomisjon või riigi valimisteenistus oleks püüdnud kaebuse esitamist takistada, kaebajat eksitada või kaebaja tahet moonutada. Kuivõrd EKRE kaebuses Vabariigi Valimiskomisjonile oli eelkõige esitatud mitmeid küsimusi elektroonilise hääletamise korraldamise kohta, olid Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses ära toodud ka riigi valimisteenistuse vastused esitatud küsimustele (vt eespool otsuse punkt 19).
  15. Kaebaja on vaidlustanud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 66 tervikuna ehk ka selle osa, millega valimiskomisjon vaatas tema kaebuse läbi, kuid jättis selle rahuldamata. See puudutas elektroonilise hääletamise tulemuse faili veebilehel valimised.ee avaldamata jätmist enne
  16. märtsi 2023, mida Vabariigi Valimiskomisjon ei pidanud õigusvastaseks (vt eespool otsuse punkt 18). Riigikohtule esitatud kaebusest I ei nähtu aga põhjendusi selle kohta, miks kaebaja peab Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 66 seda osa õigusvastaseks ning miks see otsus tuleks selles osas tühistada.
  17. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 66 ei rikkunud kaebaja õigusi ning puudub alus selle tühistamiseks. II
  18. Otsusega nr 77 jättis Vabariigi Valimiskomisjon kaebetähtaja ületamise tõttu läbi vaatamata ka EKRE
  19. märtsil 2023 esitatud kaebuse, milles taotleti
  20. märtsi
  21. a toimingu – elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise – õigusvastaseks tunnistamist.
  22. Vaidlust ei ole selle üle, et kõnealune kaebus oli Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud pärast kolmepäevase kaebetähtaja möödumist. Ka selles asjas käsitles Vabariigi Valimiskomisjon vaidlustatava toiminguna
  23. märtsil 2023 toimunud elektroonilise hääletamise tulemuste kinnitamist. Kaebaja ei ole Riigikohtule esitatud kaebuses II leidnud, et Vabariigi Valimiskomisjon oleks valesti mõistnud, millist toimingut oli kaebaja valimiskomisjonile esitatud kaebuses vaidlustanud. Samas vaidlustab kaebaja Riigikohtule esitatud kaebuses elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist (märkimata toimingu kuupäeva) (vt eespool otsuse punkt 36 viimane lause). Mõningane ebaselgus vaidlustatava toimingu osas ei takista praeguse kohtuasja lahendamist, kuna Riigikohtule esitatud kaebuses II heidab kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile ette eelkõige seda, et valimiskomisjon jättis ennistamata kaebuse esitamise tähtaja, kuigi kaebaja seda mõjuvat põhjust selgitades taotles. 71.

§ 71

lõike 3 kolmanda lause kohaselt ennistab Vabariigi Valimiskomisjon põhistatud taotluse alusel kaebuse esitamise tähtaja, kui kaebaja on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel. 11

(14)5-23-20 Seega pidi Vabariigi Valimiskomisjon kaebaja ennistamistaotluse puhul hindama, kas põhjus tähtaja möödalaskmiseks oli mõjuv või mitte, ning kolleegiumil tuleb võtta seisukoht, kas Vabariigi Valimiskomisjon hindas põhjust õigesti.
  1. Kaebaja hinnangul oli mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks see, et ta sai kaebuse aluseks olevatest asjaoludest teada
  2. märtsil 2023, mil riigi valimisteenistus vastas tema
  3. märtsi
  4. a teabenõudele (kokkuvõte kaebaja teabenõudest ja sellele vastamisest on eespool otsuse punktides 4– 7). Nendeks asjaoludeks oli see, et osale elektroonilise hääletamise süsteemist (elektroonilise hääletamise kogumisteenus) ja selles käitatavale teabele (võrguseadmete logid) on ligipääs ainult RIA-l. Sellele faktile rajas kaebaja oma järelduse, et elektroonilise hääletamise süsteem ja hääletamise tulemused on ebausaldusväärsed ning seetõttu tuleks vaidlustatav toiming tunnistada seadusvastaseks.
  5. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul ei olnud RIA ülesannetest ja tegevusest elektroonilise hääletamise läbiviimisel teadasaamine mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna RIA roll on määratletud Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse aktides.
  6. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et seadusandja on sidunud valimiste korraldaja toimingu peale kaebuse esitamise tähtaja alguse toimingu tegemise, mitte sellest teada saamisega (

§ 72lõike 1 punkt 1).

Ühtlasi on seaduses ette nähtud kaebetähtaeg väga lühike (kolm päeva). Nagu eespool öeldud (vt otsuse punkt 59), peegeldavad need seadusandlikud valikud seda, et eesmärgiks on viia valimiskaebemenetlus läbi võimalikult kiiresti ja efektiivselt, vältimaks riigivõimu ebastabiilsust. Kui kaebuse esitamine oleks võimalik siis, kui kaebaja tema hinnangul õigusvastasusele viitavatest asjaoludest teada saab, ei täidaks valimiskaebemenetlus oma eesmärki, valimistulemuste väljakuulutamine võiks lükkuda määramatusse tulevikku ning ka pärast valimistulemuste väljakuulutamist võiks tekkida võimalus seada valimiste legitiimsus kahtluse alla.

  1. Tagamaks menetluse õiglus, on seadusandja siiski näinud ette võimaluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Ennistamise aluseks olevad põhjused peavad aga olema piisavalt kaalukad, kuna kaebemenetluse pikenemise tõttu lükkub edasi valimistulemuste väljakuulutamine. Mõjuvaks põhjuseks ei saa üldjuhul lugeda seda, kui kaebaja saab teada avalikult kättesaadava õigusakti vms teabe olemasolust või selle sisust.
  2. RIA osalemine ja roll elektroonilise hääletamise korraldamises nähtub Vabariigi Valimiskomisjoni
  3. veebruari
  4. a otsusest nr 4 „Elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjeldus“ (RT III, 05.02.2021, 1; muudetud Vabariigi Valimiskomisjoni
  5. oktoobri
  6. a otsusega nr 9 – RT III, 12.10.2022, 2). Otsuses määratletakse elektroonilise hääletamise süsteemi koguja komponent (punkt 2.3) ning seda komponenti kasutav kogumisteenuse osutaja RIA (punkt 10). Koguja rolli on selgitatud ka elektroonilise hääletamise üldraamistikus (kinnitatud riigi valimisteenistuse
  7. veebruari
  8. a korraldusega nr 11). Kuigi praegu kehtivad viidatud aktide uued versioonid, on RIA kogumisteenust osutanud alates
  9. aastast (vt Vabariigi Valimiskomisjoni
  10. juuni
  11. a otsust nr 28 „Elektroonilise hääletamise süsteemi organisatsiooni kirjeldus“ (RT III, 10.06.2017, 4), punkt 2.2).
  12. Kolleegiumi hinnangul ei saa RIA elektroonilise hääletamise korraldamisel (kogumisteenuse osutajana) osalemisest teadasaamist pidada mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmiseks. Mõjuvaks ei muuda seda ka asjaolu, et kaebaja sai väidetavalt alles
  13. märtsil 2023 riigi valimisteenistuse selgitustest aru, kuidas RIA täpsemalt koguja rolli täidab. Kaebajale oli teada, et suure tõenäosusega Riigikogu
  14. a valimistel elektroonilist hääletamist kasutatakse ning elektroonilise hääletamise tehnilise külje ja ametkondliku korralduse kohta oleks võimalik olnud teabenõue esitada ka varem. Lisaks, RIA rolli selgitas riigi valimisteenistus kaebajale juba
  15. märtsi
  16. a vastuses teabenõudele ning
  17. märtsi
  18. a kohtumisel riigi valimisteenistusega. Ka seda, 12

(14)5-23-20 et võrguseadmete (ühenduste ja administreerimise) logidele kaebaja juurdepääsu ei saa, selgitati talle
  1. märtsi
  2. a vastuses. Kuigi kaebaja teabenõudjana ei saa nimetatud logidega tutvuda tulenevalt AvTS § 35 lõike 1 punktide 9 ja 10 alusel kehtestatud juurdepääsupiirangutest, ei tähenda see, et RIA on ainus, kes kõnealusele teabele ligi pääseb (vt AvTS § 38).
  3. Eeltoodut arvestades jättis Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse esitamise tähtaja põhjendatult ennistamata. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 77 ei rikkunud kaebaja õigusi ning puudub alus selle tühistamiseks.
  4. Kuivõrd kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoni otsuseid nr 66 ja nr 77 ei tühista, puudub alus kujundada seisukoht kaebaja taotluse ülejäänud nõuete suhtes. Tuginedes PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium EKRE kaebused Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste nr 66 ja nr 77 tühistamiseks rahuldamata. III
  5. Eelöeldule lisaks märgib kolleegium järgmist.
  6. Parlamendivalimised on demokraatlikus riigis keskse tähtsusega akt, millega rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana (PS § 1 lõige 1) annab parlamendile järgmiseks neljaks aastaks võimuvolitused. Riigivõimu legitiimsuse tagamiseks tuleb valimiste korraldamisel järgida põhiseaduses sätestatud valimispõhimõtteid. PS § 60 lõike 1 kolmandast ja neljandast lausest tulenevalt peavad valimised olema üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine salajane. Neid põhiseaduse põhimõtteid tuleb valimiste demokraatlikkuse tagamiseks austada ka elektroonilisel hääletamisel, mida Eestis on kasutatud alates
  7. aastast (viiel korral Riigikogu ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks, kolmel korral Euroopa Parlamendi valimiseks). Pideva tehnoloogilise arengu ning kasvavate ühiskondlike ootuste tõttu vajab elektroonilise hääletamise korraldus seadusandja ning täitevvõimu järjepidevat tähelepanu, seda eriti olukorras, kus seda hääletamisviisi eelistab juba üle poole valijatest.
  8. Enne elektroonilise hääletamise esmakasutust
  9. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel pöördus Vabariigi President Riigikohtusse kontrollimaks, kas elektrooniline hääletamine vastab põhiseadusele. Toona hindas Riigikohus kõnealuse hääletusviisi põhiseaduspäraseks, eelkõige aspektides, mis vaidluse all olid – hääletamise ühetaolisus, üldisus ja salajasus (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  10. septembri
  11. a otsus asjas nr 3-4-1-13-05). Alates Riigikogu valimistest
  12. a on elektroonilise hääletamise usaldusväärsust ja vastavust põhiseadusele korduvalt kahtluse alla pannud nii valijad, vaatlejad kui ka kandidaadid ning erakonnad. Elektroonilise hääletamise süsteem on olnud võimalike välisrünnakute vastu sedavõrd kaitstud, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole pidanud kasutama oma pädevust mitte alustada elektroonilist hääletamist, peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine (

§ 9lõike 2 punkt 4).

Elektroonilise hääletamise usaldusväärsuse on Riigikohtusse pöördujad seadnud kahtluse alla pigem ajendatuna hääletamisel ilmnenud tehnilistest tõrgetest või korraldamisel tehtud inimlikest vigadest, samuti elektroonilise hääletuse korralduse ja tehnilise külje raskesti mõistetavusest, mis on põhjustanud mõnetist umbusku. 83. Põhiseadus kohustab seadusandjat otsustama kõik olulised küsimused (PS § 3 lõige 1), delegeerimata nende lahendamist alamalseisvatele organitele. Asjaolu, et Riigikogu valimise seadus on konstitutsiooniline seadus (PS § 104 lõike 2 punkt 2), rõhutab seda eriliselt. Elektroonilise hääletamise reeglistik tuleneb

-ist, Vabariigi Valimiskomisjoni ning riigi valimisteenistuse aktidest nende koostoimes. Reeglistik on tugevalt kaldu seadusest alamalseisvate aktide poole ning sellest ülevaate saamine võib olla keeruline ka heade õigusteadmistega isikutele. On mõistetav, et kiire tehnoloogilise arengu juures võib olla keeruline leida optimaalne tasakaal seaduse muutmise 13

(14)5-23-20 protsessist tingitud paratamatu jäikuse ja tegeliku elu muudatuste ja vajaduste vahel. See ei väära siiski seadusandjal lasuvat kohustust näha ette valimisseadustes piisavalt tihe regulatsioon kõigis valimisi puudutavates olulistes küsimustes, tagamaks organisatoorsete, menetluslike ja materiaalõiguslike seadusenõuete abil seadusandja kontroll ja avalikkuse usaldus valimiste vastu. (allkirjastatud digitaalselt) 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.