RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-23-22 30. märts 2

) § 71 lõikele 3 tuginedes läbi vaatamata, kuna kaebus oli esitatud

§ 72lõikes 1 ette nähtud kaebetähtaega ületades.

Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et M. Põder on vaidlustanud riigi valimisteenistuse toimingut – elektrooniliselt antud häälte lugemine (

§ 601

).

§ 601

lõike 1 kohaselt teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks riigi valimisteenistus valimispäeval pärast kella 20.

1. Sama paragrahvi lõige 10 näeb ette, et riigi valimisteenistuse juht allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli. Elektroonilise hääletamise süsteemi tervikluse kontroll toimus
2. märtsil 2023 avalikult vaatlejate juuresolekul. Kaebaja osales vaatlemisel. Kontrolli lõpus allkirjastas riigi valimisteenistuse juht elektroonilise hääletamise tulemused vaatlejate juuresolekul.

§ 72

lõike 1 kohaselt esitatakse kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul arvates toimingu tegemisest. Kaebus on esitatud

1. märtsil 2023 ja jääb kaebetähtaja ületamise tõttu läbi vaatamata.
2. M. Põder esitas Vabariigi Valimiskomisjoni Valimiskomisjoni
3. märtsi
4. a otsuse peale. kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi 5-23-22
5. Vabariigi Valimiskomisjon edastas
6. märtsil 2023 M. Põdra kaebuse Riigikohtule. Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses toodud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et M. Põdra kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile ei sisaldanud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Seetõttu ei saanud valimiskomisjon hinnata ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks mõjuvate põhjuste olemasolu.
7. M. Põder esitas Riigikohtule
8. ja
9. märtsil 2023 kaebuse täiendused. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
10. Kaebaja taotleb Riigikohtult Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse korrigeerimist kaebuse tähtaegsuse osas. Ta soovib, et tema oletatav hääl, mis on praegu jäetud kokku lugemata, loetaks kokku seaduse kohaselt.
11. Kaebuse kohaselt jättis Vabariigi Valimiskomisjon tähelepanuta, et kaebaja pöördus
12. märtsil 2023 vaatlemise käigus elektroonilise hääletamise operaatori poole ja palus häälte töötlemise protseduuride lõppedes võimalust vaadelda, kuidas jõuti lugemisel häälte tühistamiseni ja mis alusel otsustati arvestada pärast kella 20.00 antud hääli. Operaator selgitas, et tal pole võimalik seda infot avalikul häältelugemisel esitada. Kaebaja tegi vaatlustoimingu tarvis isikuandmete päringu. Seega oli tegemist
13. märtsi
14. a häältelugemise vaatlustoimingu pikenemisega valimiste korraldaja põhjustatud viivituse tõttu.
15. Vabariigi Valimiskomisjon kinnitas ka
16. märtsi
17. a koosolekul, et valimisteenistus tegi toiminguid veel
18. märtsil
19. Kaebaja märgib, et sai
20. märtsil 2023 keelduva vastuse oma
21. märtsi
22. a päringule, kuid osales valimisteenistuse korraldatud täiendaval üritusel. Tekkinud arutelude käigus nõustus valimisteenistus siiski rahuldama kaebaja
23. märtsil 2023 esitatud palve tutvuda tema edastatud digikonteineritega. Kuna
24. märtsil 2023 tehtud toiming oli sisuline jätk kaebaja
25. märtsi
26. a päringule, siis käsitas kaebaja seda toimingu uue lõpuna ning esitas kaebuse enda hinnangul tähtaegselt
27. märtsil
29. Isegi kui pidada kaebuse esitamise tähtaja viimaseks päevaks
30. märtsi 2023, pole õige nõuda vaatlejatelt teabe läbitöötamist niivõrd lühikese aja jooksul. Kaebaja sai alguses justkui lubatud teabe edastamisest keelduva vastuse kell 21.14, mis oleks jätnud talle reageerimiseks veidi üle kahe tunni. E-hääletuse korraldus on keeruline. Kui vaatlemine katkeb valimiste korraldaja viivituse tõttu olulise tähtsusega teabe edastamisel või valimisteenistuse lisatoimingute vajalikkuse tõttu, peab pikenema ka kaebetähtaeg või tuleb kaebetähtaeg mõjuva põhjuse tõttu ennistada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
31. Kaebaja on pöördunud Riigikohtu poole, kuna leiab, et tema õigusi rikub Vabariigi Valimiskomisjoni
32. märtsi
33. a otsus, millega komisjon jättis läbi vaatamata kaebaja
34. märtsil 2023 esitatud kaebuse. Kolleegium mõistab Riigikohtule esitatud kaebust selliselt, et kaebaja soovib Vabariigi Valimiskomisjoni
35. märtsi
36. a otsuse nr 75 tühistamist ja tema
37. märtsi
38. a kaebuse läbivaatamist.
39. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul vaidlustas kaebaja riigi valimisteenistuse toimingut – elektrooniliselt antud häälte lugemine –, kuid esitas kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist. 2

§ 72lõike 1 punkt 1).

Pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebuse võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata (

§ 71lõike 3 esimene lause).

Kaebetähtaja arvutamisel lähtus Vabariigi Valimiskomisjon sellest, et

§ 601

lõike 1 kohaselt tegi riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval, s.o

1. märtsil 2023 pärast kella 20.00 ning et elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontroll toimus
2. märtsil 2023 avalikult vaatlejate juuresolekul. Samal päeval kontrolli lõpus allkirjastas riigi valimisteenistuse juht elektroonilise hääletamise tulemused. Kuna kaebus esitati
3. märtsil 2023, ei olnud see tähtaegne.
4. Kaebaja leiab, et kuna ta sai vastuse
5. märtsi
6. a päringule oma hääle kohta
7. märtsil 2023, tuleb kaebetähtaega hakata arvutama sellest päevast või kaebetähtaeg mõjuva põhjuse tõttu ennistada. Kolleegium selgitab, et seadusandja on sidunud valimiste korraldaja toimingu peale kaebuse esitamise tähtaja alguse toimingu tegemise, mitte sellest teada saamisega (

§ 72lõike 1 punkt 1).

Ühtlasi on seaduses ette nähtud kaebetähtaeg väga lühike (kolm päeva). Selliste seadusandlike valikute eesmärk on korraldada valimiskaebemenetlus võimalikult kiiresti ja efektiivselt, vältimaks riigivõimu ebastabiilsust. Kui kaebuse esitamine oleks võimalik siis, kui kaebaja tema hinnangul õigusvastasusele viitavatest asjaoludest teada saab, ei täidaks valimiskaebemenetlus oma eesmärki, valimistulemuste väljakuulutamine võiks lükkuda määramatusse tulevikku ning ka pärast valimistulemuste väljakuulutamist võiks tekkida võimalus seada valimiste legitiimsus kahtluse alla (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. märtsi 2023. a otsus asjas nr 5-23-20/5, punkt 74). 14. Kolleegium selgitab, et kaebaja oleks saanud tulenevalt

§ 71

lõike 1 punktist 7 taotleda koos kaebuse esitamisega Vabariigi Valimiskomisjonilt kaebetähtaja ennistamist, selgitades tähtaja möödalaskmise põhjusi.

§ 71

lõike 3 kolmandast lausest tulenevalt peab Vabariigi Valimiskomisjon hindama kaebetähtaja ennistamise vajadust üksnes siis, kui komisjonile on esitatud sellekohane põhjendatud taotlus. Kuna valimiste korraldaja toimingu vaidlustamise menetlus on lühikeste tähtaegadega, on kaebaja enda hooleks jälgida, et kaebus vastaks kõigile nõuetele (vt kolleegiumi otsus nr 5-19-13/2, punkt 13). Kuna kaebaja ei esitanud Vabariigi Valimiskomisjonile tähtaja ennistamise taotlust, ei saanud komisjon hinnata kaebetähtaja ennistamise vajadust ning jättis kaebuse tähtaja möödalaskmise tõttu põhjendatult läbi vaatamata. 15. Eeltoodu alusel ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punktist 2 juhindudes jätab kolleegium M. Põdra kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3