Obsah (9)

§ 376§ 162§ 168§ 207§ 174§ 175§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-814 Tsiviilasi O. K.i hagi First Investment Company

§ 376lg 1 alusel hagi eseme muutmisega, millega kostja ei nõustu.

73. 01.06.2022 määruses asus kohus seisukohale, et hageja on täpsustanud oma algses hagis esitatud nõuet tuvastada päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jätmise tühisus. Kohus loeb, et tegemist on hagiavalduse resolutsiooni täpsustamisega

§ 376lg 4 p alusel, kuivõrd hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid ei ole muudetud.

10 2-22-814

1. Seonduvalt 07.01.2022 osanike koosoleku päevakorrapunktidega 11 kuni 14 on oma vastassuunalist hagi muutnud kostja M. K., kes on esitanud järgmised nõuded: 74.
2. 21.02.2022 hagis ei ole hageja M. K. esitanud nõuded seoses päevakorrapunktides 11 kuni 14 vastu võtmata jäänud otsustega (II kd, lk 46); 74.
3. 27.05.2022 menetlusdokumendis palub hageja tuvastada, et First Investment Company OÜ osanike poolt 07.01.2022 päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsused ei ole vastu võetud (III kd, lk 1).
4. Poolte võrdse kohtlemise tagamiseks lubas kohus 01.06.2022 määrusega esitada hagejal M. K.l vastassuunalise nõude ka päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsuse osas, st hagi muutmine on

§ 376lg 1 alusel toimunud kohtu nõusolekul.

Kostja aegumise vastuväide O. K.i nõudele

1. Kostja esitas hageja O. K.i nõudele tuvastada, et 07.01.2022 osanike üldkoosoleku protokollis sisalduvad otsused 11-14, mida protokolli kohaselt ei loetud vastu võetuks, on vastu võetud, aegumise vastuväite. Kostja põhjendab aegumise vastuväidet sellega, et hageja O. K.i nõue ei järgi ÄS § 178 lg-s 1 sätestatud 3-kuulist aegumistähtaega, sest nõue on esimest korda esitatud 08.04.2022, kuid koosolek toimus 07.01.
3. Kohus on otsuse punktis 73 selgitanud, et hageja on 08.04.2022 menetlusdokumendis täpsustanud oma algses hagis esitatud nõuet tuvastada päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jätmise tühisus ning tegemist ei ole hagi muutmisega. Seega on nõue esitatud hagi esitamisel 18.01.2022 ega ole aegunud. Kohus jätab kostja aegumise vastuväite rahuldamata. Päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsustega seotud asjaolud
4. Vaidlustatud üldkoosoleku otsuse päevakorrapunktides 11-14 ei võetud vastu järgmised otsused (I kd, tl 105): 78.
5. Viia läbi erikontroll järgmistes ettevõtetes:
6. Red-Co LLC, 405148415 2.Red-co Tsikhisdziri LTD, 405388076 3.Red-co Krtsanisi LLC, 405388058 4.LTD GSG, 405310426 5.Mountain Bet LLC,
7. 78.
8. Määrata erikontrolli läbiviijaks rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbüroo ja võtta selleks pakkumised järgmistelt audiitorbüroodelt: EY, KPMG, Deloitte. Sõlmida madalama hinnaga hinnapakkumise teinud audiitorbürooga leping eelnimetatud Gruusia ettevõtetes erikontrolli läbiviimiseks. 78.
9. Osanikud tasuvad erikontrolli läbiviimise kulud isiklikult võrdsetes osades. 78.
10. M. K., juriidiliste isikute, mille suhtes viiakse läbi erikontroll, juhatuse liige ja/või tegevjuht tagab erikontrolli läbiviijatele ja First Investment Company OÜ osanikele kogu erikontrolli läbiviimiseks vajaliku teabe avaldamise.
11. Hääletusel osales faktiliselt 250 000 häält, mis moodustab 100% osakapitalist. O. K.i hääleõigus oli piiratud ÄS § 177 lg 1 kohaselt, mistõttu oli hääletamisel õigus osaleda 125 000 häälel (M. K. hääled), mis moodustas 100% hääleõiguslikest häältest nendes päevakorrapunktides. M. K. hääletas otsuse vastu ja otsust ei ole vastu võetud.
12. O. K. esitas üldkoosolekul vastuväite, et temal on hääleõigus, kuid piiratud peaks olema hoopis M. K. hääleõigus. 11 2-22-814
13. Üldkoosolekul M. K. hääleõigust ei piiratud. Otsuseid ei võetud vastu. O. K.i hääleõiguse piiramine oli õige, M. K. hääleõiguse piiramiseks puudus alus.
14. Hageja O. K. on seisukohal, et viidatud küsimustes ei olnud tema hääleõiguse piiramine õiguspärane, sest kõnealustes päevakorrapunktides 11-14 otsuste vastuvõtmise eesmärk ei ole hageja O. K.i tegevuse kontrollimine. Otsuse eesmärk oli M. K. poolt juhitavate Gruusia äriühingute tegeliku majandusseisu välja selgitamine, mis omakorda võimaldab nii koostada kostja 2020 majandusaasta aastaaruande kui vastata küsimustele, millele soovib vastust M. K..
15. Hageja O. K. on samuti seisukohal, et hoopis M. K. hääleõigus on päevakorrapunktide 11-14 küsimuste otsustamisel ÄS § 177 lg 1 järgi piiratud, kuna tütarettevõtete tegeliku majandusseisu välja selgitamiseks erikontrolli käigus hinnatakse ka tema kui kostja juhatuse liikme tegevust tütarettevõtete majandustegevuse korraldamisel.
16. Kostja on seisukohal, et päevakorrapunktides 11-14 soovitud erikontrolli eesmärk oli hageja O. K.i kui kostja juhatuse liikme tegevuse kontrollimine ja hindamine ja sellest tulenevalt oli O. K.i hääleõigus piiratud. Kostja osundab samuti, et M. K. juhatuse liikme tegevuse kontrollimine ei olnud kõnealuse erikontrolli läbiviimise otsustamise eesmärgiks ja hageja O. K. ei olnud sellisele eesmärgile ka viidanud.
17. Hageja M. K. väidab oma hagis, et vastavate päevakorrapunktide 11-14 sisu ja eesmärgi hindamisel tuleb lähtuda koosoleku kokkukutsumise teates osanikele enne avaldatud selgitustest. Hageja M. K. rõhutab, et küsimuste päevakorda lisamisel avaldas O. K. sõnaselgelt erikontrolli läbiviimise järgmise eesmärgi (põhjenduse): „Arvestades asjaolu, et osanik ja juhatuse liige M. K. on esitanud rea küsimusi, millele vastamiseks tuleb välja selgitada First Investment Company OÜ endiste tütarettevõtete osade tegelik väärtus seisuga 31.12.2020 ja 16.09.2021“ (I kd, tl 157p-158).
18. Hageja M. K. on seisukohal, et seega oli vastava erikontrolli läbiviimise eesmärgiks vastavalt O. K.’i poolt enne koosolekut väljendatule selgitada lähtuvalt M. K. soovist välja kostja endiste tütarettevõtete osade tegelik väärtus seisuga 31.12.2020 ja nende võõrandamise hetkel 16.09.
19. Kostja tütarettevõtete tegeliku väärtuse väljaselgitamine oli päevakorrapunktide 3-10 kohaselt vajalik selleks, et hinnata O. K.’i tegevust juhatuse liikmena, sh O. K.i poolt omavoliliselt tehtud tehingute õiguspärasust ja majanduslikku otstarbekust ning tehingutega tekitatud kahju. Sellisel eesmärgil erikontrolli läbiviimine on seega sisuliselt osa O. K.’i kui kostja juhatuse liikme tegevuse kontrollimisest ja hindamisest. Sellest tulenevalt oli O. K.’i hääleõigus erikontrolli puudutavate otsuste vastuvõtmisel ÄS § 177 lg 1 kohaselt õiguspäraselt piiratud samadel alustel nagu päevakorrapunktide 3-10 osas.
20. Kohus nõustub tütarettevõtete erikontrolli läbiviimise eesmärgi tuvastamisel kostjaga ja hagejaga M. K.. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma.
21. Kohus tuvastab, et O. K.i poolt päevakorrapunktides 11-14 käsitletud küsimuste lisamine üldkoosoleku päevakorda on tehtud vastusena M. K. poolt lisatud päevakorrapunktidele, milliste eesmärk oli hinnata osaniku ja juhatuse liikme O. K.i tegevust. Nimetatule viitab üheselt O. K.i poolt kasutatud sõnastus „Arvestades asjaolu, et osanik ja juhatuse liige M. K. on esitanud rea küsimusi, millele vastamiseks tuleb välja selgitada First Investment Company OÜ endiste tütarettevõtete osade tegelik väärtus seisuga 31.12.2020 ja 16.09.2021, lisada päevakorda järgmine punkt.“(I kd, tl 157p-158).
22. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et O. K.i eesmärk Gruusia tütarühingute erikontrolli läbiviimisel ei olnud kontrollida osaniku ja juhatuse liikme M. K. tegevust. Kohus nõustub kostja ja hageja M. K.ga, et hageja O. K.i väited erikontrolli eesmärgist on esmakordselt nimetatud 18.01.2022 hagiavalduses. Kohus on seisukohal, et O. K.i poolt Gruusia tütarühingute erikontrolli 12 2-22-814 eesmärgile hilisemalt omistatud tõlgendus on otseses vastuolus O. K.i 03.01.2022 e-kirjas avaldatuga.
23. Kohus tuvastab, et kõik kostja 07.01.2022 osanike otsuse päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsused seoses Gruusia tütarühingute erikontrolliga puudutavad samade asjaolude kontrollimist nagu päevakorrapunktides 3-10 vastu võetud otsused. Seega puudutavad päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsused nende asjaolude kontrollimist, mis on seotud osaniku O. K.i tegevusega juhatuse liikmena Gruusia äriühingute ehk kostja tütarühingute osaluste võõrandamisel. Kohus tuvastab, et otsustati küsimust, mille puhul ÄS § 177 lg 1 näeb ette imperatiivse hääleõiguse piirangu. Järelikult ei võinud O. K. 07.01.2022 otsuse päevakorrapunktides 11 kuni 14 nimetatud otsuste vastuvõtmisel hääletada ning tema hääleõiguse piirang on kooskõlas seadusega.
24. Kohus tuvastab samuti, et kõik kostja 07.01.2022 osanike otsuse päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsused seoses Gruusia tütarühingute erikontrolliga ei puuduta nende asjaolude kontrollimist, mis on seotud osaniku M. K. tegevusega juhatuse liikmena. Kohus tuvastab, et kuivõrd otsustati küsimust, mis M. K. tegevust ei käsitle, ei kohaldu M. K.le ÄS § 177 lg 1 sätestatud hääletamispiirang.
25. Järelikult kooskõlas ÄS § 177 lg-ga 1 ei arvestata O. K.i hääli 07.01.2022 otsuse päevakorrapunktides 11-14 toodud otsuse üle hääletamises ka esindatuse määramisel.
26. Seega kui kostjal First Investment Agency OÜ on kaks osanikku, kellest kummalgi on 50% häältest ehk kummalgi 125 000 häält ning päevakorrapunktide 11-14 osas sai hääletada ja esindatuse määramisel tuli arvestada üksnes M. K. 125 000 häälega, mis moodustasid 100% hääleõiguslikest häältest, ja M. K. hääletas otsuse vastu, ei ole päevakorrapunktides 11-14 nimetatud otsused vastu võetud, sest otsuse poolt on antud 0% kvoorumis osalevatest häältest.
27. ÄS § 174 lg 1 kohaselt osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Vastav tingimus ei ole täidetud ja kostja 07.01.2022 osanike koosoleku päevakorrapunktides 11 kuni 14 toodud otsuseid ei ole vastu võetud.
28. Seega kohus tuvastab, kostja 07.01.2022 osanike koosoleku päevakorrapunktides 11 kuni 14 toodud otsuseid ei ole vastu võetud. Seetõttu jätab kohus rahuldamata O. K.i hagi tuvastada, et viidatud otsused on vastu võetud ning rahuldab M. K. hagi tuvastada, et viidatud otsuseid ei ole vastu võetud. (III) Menetluskulude jaotus
29. Kuivõrd kohus lahendas käesolevas tsiviilasjas 2 eraldiseisvat hagi sama kostja vastu, jaotab kohus menetluskulud kummagi hagi osas eraldi.
30. Kohus jättis rahuldamata O. K.i hagi kostja vastu.

§ 162lg 1 kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jätab kohus O. K.i hagi menetlusega seotud kulud hageja O. K.i kanda. 98. Kohus rahuldas M. K. vastassuunalise hagi kostja vastu.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

1. M. K. on oma hagi punktis 2.3.2 nimetanud hagi esitamise põhjusena soovi K kostja osanikuna vältida tsiviilasjas nr 2-22-814 kostja poolse (kelle juhatuse liikmeks on ka O. K.) võimaliku hagi õigeksvõtu mõju hagejale ja/või tagaseljaotsuse tegemist ja selle õigusmõju hagejale. Eelnimetatut 13 2-22-814 on hagejal võimalik Riigikohtu seisukohtadele tuginevalt teha vaid selliselt, et esitada nn vastassuunaline hagi kostja osanike otsuste kehtivuse tuvastamiseks.
2. Kohus arvestab ka sellega, et oma esimeses menetlusdokumendis pärast hageja M. K. hagi esitamist ehk 16.03.2022 seisukohade resolutsiooni punktis 2 on kostja palunud rahuldada M. K. hagi (II kd, tl 155).
3. Seega on tegemist olukorraga, mis vastab

§ 168lg 5 mõttele ja eesmärgile.

Kostja ei ole oma tegevusega andnud M. K.le põhjust hagi esitamiseks ning kostja on faktiliselt hagi esimeses menetlusdokumendis õigeks võtnud. Selguse huvides märgib kohus, et kohus ei teinud õigeksvõtul põhinevat otsust, kuid kostja vastav tahteavaldus omab tähtsust menetluskulude jaotamisel. Seega jätab kohus M. K. hagi menetlusega seotud kulud hageja M. K. kanda. 102. Seoses kostja menetluskuludega märgib kohus täiendavalt, et 24.03.2022 istungil selgitas kostja lepinguline esindaja, et M. K. hagi on esitatud kunstlikult ning vastusena O. K.i hagile. Vältimaks kostja esindajate huvide konflikti olukorda kinnitasid kostja esindajad, et esitavad vastuväiteid üksnes O. K.i hagile ja M. K. hagi osas ei võta seisukohta. Kostjate esindajad pidasid nimetatud kinnitusest kogu menetluse vältel kinni ning M. K. hagi osas edasisi seisukohti ei esitanud. Seega on kõik alates 24.03.2022 kostja poolt kantud menetluskulud seotud O. K.i hagi menetlusega. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja samuti esitanud taotluse mõista kostja poolt kantud menetluskulud üksnes O. K.ilt. 103.

§ 207

lg 2 kohaselt osaleb iga hageja või kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Seega ei ole O. K.il ja M. K.l tekkinud vastastikku menetluskulusid seonduvalt nende hagide menetlemisega ühes menetluses. 104. Kohus jättis O. K.i hagi menetlusega seotud kulud hageja O. K.i kanda. 105.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 106. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). 107.Kostja on 10.06.2022 esitanud oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjale osutatud õigusteenus kokku 62,45 töötunni ulatuses, hinnaga 230 eurot vandeadvokaat Leonid Tolstovi ja 160 eurot advokaat Eva Arumetsa osutatud õigusteenuse eest, kogusummas 14 401,20 eurot koos käibemaksuga. 108.Kohus on seisukohal, et kostja lepinguliste esindajate tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalik. 109.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajad kulutanud kokku 18,7 tundi toimiku materjalide analüüsile, tegevuskavale ja täiendavate seisukohtade koostamisele. Kohus peab viidatud ajakulu ebamõistlikult ülepaisutatuks. Kostja 16.03.2022 täiendavad seisukohad on kokku 7 lk pikad ning kordavad suures ulatuses kostja 16.02.2022 menetlusdokumendis toodud seisukohti. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi, mille kohus jaotab võrdselt kahe esindaja vahel, seega on kostja 16.03.2022 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud kulu 1 170 eurot (3*230 + 3*160). 110.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajad kulutanud kokku 11,9 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks. Kohus peab viidatud ajakulu 14 2-22-814 ebamõistlikult ülepaisutatuks. Kohtuistungil ei olnud esiteks nõutav kahe esindaja ettevalmistus ega osalemine. Kohtuistung kestis 1 tund ja 15 minutit ehk 1,25 tundi. Arvestades vaidluse ulatust ja keerukust võib istungiks ettevalmistamist pidada põhjendatuks 3 tunni ulatuses. Seega on kokku istungiga seotud ajakulu põhjendatud 4,25 tunni ulatuses. Kohus määrab istungiga seotud ajakulu kindlaks vandeadvokaat Leonid Tolstovi tunnihinna alusel ning põhjendatud kulu on seega 977,50 eurot (4,25 * 230). 111.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja Eva Arumets kulutanud kokku 2 tundi kohtuistungi protokolli parandamise taotluse koostamisele. Kohus peab taotluse sisu arvestades mõistlikuks ajakuluks 1 tund, seega on põhjendatud kulu 160 eurot (1*160). 112.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajad kulutanud kokku 26,15 tundi täiendatud hagiavalduste analüüsiks ja täiendavate seisukohtade esitamiseks. Menetluskulude nimekirjas ei ole toodud välja dokumendi kuupäeva, kuid kohus eeldab menetluse käiku silmas pidades, et ajakulu on seotud 27.05.2022 menetlusdokumendiga. Kohus peab viidatud ajakulu ebamõistlikult ülepaisutatuks. Kostja vastav menetlusdokument on 9 lehekülge pikk ning sisaldab arvestaval määral varasemalt esitatud seisukohtade kokkuvõtteid või taasesitamist. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kokku 10 tundi, mille kohus jaotab võrdselt kahe esindaja vahel, seega on kostja 27.05.2022 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud kulu 1 950 eurot (5*230 + 5*160). 113.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja Leonid Tolstov kulutanud 3 tundi menetlusliku positsiooni analüüsile. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, milliste menetlustoimingutega seonduvalt on vastav kulu tekkinud ning kohus nimetatud kulu põhjendatuks ei pea. 114.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajad kulutanud kokku 0,7 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele. Ajakulu on põhjendatud ning moodustab 126 eurot (0,2*230 + 0,5*160). 115.Kokku on kostjate põhjendatud menetluskulu seega 4 223,50 eurot (1 170 + 977,50 + 1 950 + 126), millele lisandub käibemaks. Kokku on kuulub hagejalt O. K. väljamõistmisele 5 068,20 eurot (4 223,50 + 20%). 116.Kostja on taotlenud, et kohus määraks kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ning palunud määrata, et välja mõistetud menetluskulud tuleb kanda Advokaadibüroo TGS Baltic AS arvelduskontole nr EE152200221025347530. Kohus peab taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. 117. Kohus jättis M. K. hagi menetlusega seotud kulud hageja M. K. kanda. Kohus tuvastas ülal, et kostja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist M. K.lt. Seega M. K. hagiga seotud rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad. 118.

§ 174

lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on taotlenud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga, mistõttu mõistab kohus kostja menetluskulud hagejalt O. K. välja ilma koos käibemaksuga. 119. Kohus märgib kostja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal O. K. tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

120. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

15 2-22-814 /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 01.07.2022 kohtuotsus. 16