← Eesti

2-22-15710/11

Obsah (6)§ 436§ 230§ 445§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-15710 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  3. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
  4. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; 4

(9)• hageja elab ema juures; • hageja eest tasutakse lapsetoetust hageja seaduslikule esindajale; • Harju Maakohtu 31.05.2022 kohtumäärusega 2-22-4242 (tlk 51-57) on määratud Qle ja Yle suhtlemiseks nende tütrega Xga suhtlemiskord; • kostja on perioodi 01.01.2022 kuni 18.10.2022 eest tasunud elatist kokku 925 eurot; • kostjal on kohustus tasuda alaealisele Wle elatis 292 eurot kuus (tlk 49 - kohtuotsus). 24. Hageja palub mõista kostjalt välja elatise 300 eurot kuus alates 19.10.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt alates 01.01.2022 kuni 18.10.2022 summas 1949,20 eurot. 25. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
  1. i)kostja on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (rahas, vahetult kulusid kandes ja asju soetades); (
  2. ii)arvestada tuleb ka lapse emale makstava lapsetoetusega, mis alates 2023. a on 80 eurot kuus; (iii) kostja sissetulek ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda (kahjustatud saab kostja enda ülalpidamine, lisaks on kostja ülalpidamisel veel üks alaealine laps); (
  3. iv)kostja püüab täita suhtluskorra määrust ja veedab lapsega aega vahetult; (
  4. v)osa hageja väidetavatest kuludest on põhjendamatud; (
  5. vi)hageja ei ole kostjalt nõutavas ulatuses varem elatist nõudnud, mistõttu on tagasiulatuv nõue alusetu. 26. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja kulud on 1410,33 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, on tal kohustus kulude suurust tõendada. 27. Kostja on osaliselt vaidlustanud hageja kulude suuruse.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Kohtu kommentaar 5

(9)Eluasemekulud 124,96 Toit Tervisehoid 160 207 Riided ja jalanõud 50 Huviringid 95 Transport 30 Meelelahutus 72,49 Lasteaed 23 Sidekulu 5 Kulu on vajalik. Laen 73,30 eurot (tlk 36); kommunaalkulud 51,67 eurot (tlk 42). Hageja kulu on seega 124,96 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud. Põhjendatud, kostja ei vaidlusta. Psühholoog. Tõend tlk
  1. Põhjendatud, kostja ei vaidlusta. Tlk 26-28 – tõendid. Hageja ei ole siiski põhistanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt 180 eurot (so aastas 2160 eurot). Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid ning hageja on kasvav laps, mis eeldab pidevat kulu riietusele, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 50 euro ulatuses. Tants 20 eurot; muusika 20 eurot; ujula 55 eurot. Tõendid tlk 3-
  2. Kulu põhjendatud ja vajalik, kostja ei vaidlusta. Kütus, tõend tlk
  3. Kostja ei vaidlusta. sünnipäevad 50 eurot; kino 20 eurot; mänguasjad 30 eurot; lennupiletid 147 eurot; teater 10 eurot. Sünnipäevade, teatri ja mänguasjade osas kulu tõendamata. Samas on loomulik, et vastav kulu tekib. Kohus loeb põhjendatuks sünnipäevadel osalemise kulu summas 20 eurot kuus, teatris käimise kulu 5 eurot kuus ning mänguasjade kulu 15 eurot kuus. Lennupilet 147 eurot – tõend tlk
  4. Siiski tuleb põhjendatuks lugeda vastava kulu kandmine kord aastas (st pole esile toodud, et hageja käiks iga kuu reisil), st ühe kuu lõikes kulu suurus 12,25 eurot. Kino 7,99 eurot – tõend tlk
  5. Kulu suurus kokku seega eurot. Tõend tlk
  6. Põhjendatud, kostja ei vaidlusta. Tõend tlk
  7. Põhjendatud, kostja ei vaidlusta. 6
(9)Lapsehoidja Kokku: 320 Kulu kandmine on tõendamata. Siiski on hageja põhistanud, et nimetatud kulu tekib. Kulu arvestus (lapsehoidja tasu 8 eurot/h, tekib igal laupäeval 10h ulatuses) on usutav. Kulu on kohtu hinnangul vajalik. Hageja ema on selgitanud, et käib koolis ja peab lapse jätma seetõttu lapsehoidja hoole alla (kostja last enda hoole alla ei võta). 1 087,45 eurot Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 1 087,45 eurot kuus.
  1. Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Lapsetoetuse määr oli kuni 31.12.
  2. a 60 eurot ning on alates 01.01.
  3. a 80 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nimetatud toetuse arvelt tuleks lapse kulud lugeda osaliselt kaetuks. Hageja kulud on 1 087,45 eurot kuus ning vastavast summast lapsetoetuse mahaarvamisel tuli vanematel
  4. a kanda tema kulusid täiendavalt 1 027,45 euro (1 087,45 - 60) ulatuses ning tuleb
  5. a kanda täiendavalt 1 007,45 euro 1 087,45 - 80) ulatuses. Kummagi vanema osa
  6. a on 513,73 eurot kuus (1 027,45 / 2) ja
  7. a 503,73 eurot kuus (1 007,45 / 2). Kuna nõue on esitatud summas 300 eurot kuus, on hageja elatisenõue põhjendatud.
  8. Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja käib tööl ning teenib Eesti keskmisest mõnevõrra suuremat sissetulekut (tlk 58-59). Kostjale kuulub kaks kinnisasja (tlk 100-105 – kinnistusraamatu väljavõtted) ja vallasvarana sõiduk (tlk 108) ja hinnaline fotokaamera. Kostja teeb regulaarselt märkimisväärses ulatuses sularaha sissemakseid oma arveldusarvele. Kostja ei ole täitnud kohaselt 06.01.2023 kohtumäärust ega ole esitanud kohtule kõigi oma arveldusarvete väljavõtteid (esitamata on arveldusarvete nr XXXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXXX väljavõtted, kuhu kostja kogu oma vaba raha edasi kannab). Hageja on põhistanud, et kostja teenib ka mitteametlikku sissetulekut ja reisib tihti. Kostja on kohtumenetluse ajal asunud elatist tasuma summas 262 eurot (tlk 109), mis omakorda viitab, et nõutav elatis ei käi kostjale majanduslikult üle jõu. Kõigest eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja sissetulek on nõutava elatise tasumiseks piisav. Alusetud on kostja väiteid, justkui tasuks ta oma teisele lapsele elatist 292 eurot kuus. Kostjal küll vastav kohustus võib kohtulahendist tulenevalt olla, kuid arveldusarvetelt nähtuvad vaid üksikud ja väiksemad summad, mis on kantud otse lapse arveldusarvele. Seega ei ole võimalik nimetatud kulu kostja majandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta. 7
(9)
  1. Kuivõrd pooled ei vaidle, et kostja suhtluskorra määrust ei täida (st kostja töögraafikust tulenevalt ei ole tal võimalik veeta lapsega aega 50% ajast), siis ei võta kohus seda aluseks elatise suurus määramisel. Viidatud kohtumäärus ei oma mõju vahetu ülalpidamise kindlaksmääramisel vastavalt PKS § 101 lg-le
  2. Kostja ei ole tõendanud, et laps veedaks temaga aega vähemalt 7 ööpäeva kuus. Kostja poolt hagejale tehtud pisikulutused ei võimalda asuda seisukohale, et kostja on ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Lahuselava vanema kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui vanem kannab last kasvatava vanema pangakontole elatise rahas üle (PKS § 100 lg 1 ja 2). Kohus jätab need väited ja tõendid tähelepanuta.
  3. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 19.10.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 300 eurot.
  4. Hageja palub mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.01.2022 - 18.10.2022 eest summas 1949,20 eurot. Pooled ei vaidle, et nimetatud perioodil on kostja tasunud elatist kokku 925 eurot. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue on alusetu, kuna hageja ei ole sellises ulatuses kostjalt elatise tasumist nõudnud. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatis arvestusega, et kostja kohustus on 300 eurot kuus. Kohus on ülal lapse kulusid analüüsinud ning leidis selle pinnalt, et lapse elatisnõue on edasiulatuvalt põhjendatud summas 300 eurot kuus. Kohus siiski ei lähtu tagasiulatuva elatise kontekstis nimetatud suurusest, kuna hageja tõepoolest ei ole kõnealuste summade tasumist kostjalt enne kohtusse pöördumist nõudnud. Olukorras, kus hageja jõudis
  5. a jaanuaris arusaamale, et kostjal on tema ees ülalpidamiskohustus 300 eurot kuus ja et kostja seda kohustust rikub, tulnuks koheselt hagiavaldusega kohtu poole pöörduda. Hageja aga ootas hagi esitamisega kuni
  6. a oktoobrini, nõudes sealjuures tagasiulatuvalt miinimummäära oluliselt ületavas määras elatise tasumist ka perioodi eest, mil ta kostja poolsete maksete suurusega vaikimisi nõustus – kohtu hinnangul on sellise 8
(9)nõude esitamine üllatav ja ebaõiglane. Hageja väited 300-eurose elatise nõudmise kohta on tõendamata (mh ei tulene see tlk 133-134 tõenditest). Seega tuleb lähtuda eeldusest, et kostja pidi olema teadlik, et tal on viidatud perioodi eest kohustus tasuda elatist vähemalt seadusjärgses miinimummääras. Seadusjärgne elatisemäär on 213,44 eurot kuus perioodi 01.01.2022 – 31.03.2022 eest ja 225,64 eurot kuus perioodi 01.04.2022-18.10.2022 eest. Kohus leiab, et kostja pidi hagejale perioodi 01.01.2022 – 18.10.2022 eest tasuma elatist kokku summas 2 125,18 eurot (640,32 eurot (213,44 x 3) jaanuar kuni märts; 1 353,84 eurot (225,64 x 6) aprill kuni september; oktoobri 18 päeva eest 131,02 eurot; kokku 2 125,18 eurot) Kostja on tasunud 925 eurot, mis tuleb nõudest maha arvestada. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tagasiulatuvalt tasuma hagejale elatisevõlgnevuse summas 1 200,18 eurot (2 125,18 - 925). Kohus on ülal märkinud, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et tasuda edasiulatuvat elatist. Seega on kõik eeldused tagasiulatuva elatisnõude (osaliseks) rahuldamiseks täidetud. 33. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja: tagasiulatuva elatise perioodi 01.02.2022 - 18.10.2022 eest summas 1 200,18 eurot; igakuise elatise summas 300 eurot alates 19.10.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 34.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.

  1. Kostja on märkinud, et on lapsele menetluse kestel tasunud elatist. Kohus selgitab, et olukorras, kus hageja soovib pöörata käesoleva otsuse sundtäitmisele, tuleb hagejal sundtäidetavast nõudest maha arvestada juba kostja poolt tasutud summad. Vastupidisel juhul võib kostjal tekkida alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 37.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 38. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.