sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“ Hageja on viivist arvestanud alates 16.04.2020 (järgmine päev sellest, kui pidi olema tasutud eelneva kuu nõukogu liikme tasu). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivisearvestuse aluseks olevate andmete kohta ning perioodi 16.04.2020-30.06.2021 viiviseks kujuneb seadusjärgse määra alusel 62,24 eurot. Kohus peab põhjendatuks viivisenõuet ning samuti viivisenõuet alates 01.07.2021 kuni kohustuse täitmiseni. Kohus rahuldab seega hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 645 eurot, viivise seisuga 30.06.2021 summas 62,24 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 01.07.2021 põhivõla 645 eurot tasumata osalt kuni põhivõla tasumiseni. 20. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ja jätab vastuhagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (
7 21.
Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu ja õigusabikulud. Kostja on jätnud menetluskulude hindamise kohtu otsustada.
lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 758,84 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 175 eurot, mis on tasutud. Riigilõivukulu on põhjendatud.
lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on palunud välja mõista õigusabikulud 2 527,20 eurot (ajakulu 16,2 tundi, tunnitasu 156 eurot koos käibemaksuga). Spetsifikatsiooni pinnalt saab järeldada, et tegu on käesoleva menetlusega seotud kuludega. Kohtu hinnangul on ajakulu ja tehtud toimingud põhjendatud ning tunnitasu ei ole ebamõistlikult suur. Õigusabikulud summas 2 527,20 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 2 702,20 eurot (riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 2 527,20 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja, samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.