1-20-9591/95

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-9591 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kriminaalasi Filipp Švarõgin süüdistuses KarS § 184 lg 2¹ järgi üldmenetluses Kohtuistungi sekretärid Aune Puusepp ja Annika Pärn Tõlk Natalia Tselikova Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi
3. a otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Filipp Švarõgin, tema kaitsjad vandeadvokaadid Silver Reinsaar, Mart Missik, Sven Sillar, ringkonnaprokurör Mari Kartau Prokurör Ringkonnaprokurör Mari Kartau Süüdistatav Filipp Švarõgin, isikukood: 38701282270, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistamata vandeadvokaadid Silver Reinsaar, Mart Missik, Sven Sillar Kaitsjad Kohtuistungi toimumise aeg
4. august 2022 Kohtuistungil osalesid Süüdistatav Filipp Švarõgin Ringkonnaprokurör Mari Kartau Süüdistatava kaitsjad vandeadvokaadid Silver Reinsaar ja Sven Sillar RESOLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. märtsi
7. a otsus osaliselt, s.o: 1.
8. Filipp Švarõgini õigeksmõistmises KarS § 184 lg 2¹ järgi; 1.
9. Filipp Švarõginile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse osas.
10. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.
11. Mõista Filipp Švarõginile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
12. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
13. Rahuldada Filipp Švarõgini ning tema kaitsjate Sven Sillari ning Silver Reinsaare ja Mart Missiku apellatsioonid osaliselt.
14. Jätta prokuratuuri apellatsioon rahuldamata.
15. Mõista Eesti Vabariigilt Filipp Švarõgini kasuks välja 1200 eurot, sealhulgas käibemaks 200 eurot, valitud kaitsjatele apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks ning maksta see välja O.Z. le (sünd. xxx). Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kassatsiooni esitamise õigus on ka prokuratuuril. I. SÜÜDISTUS
16. Filipp Švarõgin anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt tegeles Filipp Švarõgin eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast kuni kinnipidamiseni
17. juulil 2020 koos V.S. i, N.S. ja eeluurimisel tuvastamata isikutega ebaseaduslikult kokaiini ja amfetamiini suures koguses käitlemisega Harjumaal, Harku vallas, Sõrve külas ja Jõelähtme vallas, Vandjala külas ning Tallinna linnas. Eelkirjeldatuga tegeles Filipp Švarõgin suure varalise kasu saamise eesmärgil. Süüdistuse täpsem sisu on järgmine. 1.
19. juulil 2020 kell 19.28 viis V.S. eeluurimisel tuvastamata isiku korraldustel ja juhistel 1141,1 grammi kokaiini Harjumaal, Jõelähtme vallas, Vandjala külas asuvasse metsa, kuhu tegi narkootilise aine jaoks peidiku. Eeluurimisel tuvastamata viisil sai sellest teada Filipp Švarõgin, misjärel sõitis peidiku juurde ja võttis sealt pakendatud kokaiini. Narkootilise aine viis Filipp Švarõgin Tallinnasse: osa peidikust võetud kokaiinist toimetas ta tuvastamata isikule, saades selle eest kriminaaltulu. 1.
21. juulil 2020 teostatud läbiotsimisel leiti Filipp Švarõgini korteri juurde kuuluvast keldriruumist osa metsapeidikust kaasa võetud kokaiinist massiga 82 grammi (valged tükid massiga 99,82 grammi, mis sisaldavad 92% kokaiinhüdrokloriidi). Tegemist oli kokaiiniga, mida Filipp Švarõgin polnud veel realiseerida jõudnud. 1.
23. juulil 2020 kella 13.00 ja 14.00 vahel viisid V.S. ja N.S. 6570 grammi amfetamiini pakituna Harjumaale, Jõelähtme valda, Sõrve külla, kuhu V.S. tegi narkootilise aine tarbeks peidiku. Seejärel pani ta narkootilise aine peidikusse ja edastas selle koordinaadid eeluurimisel tuvastamata isikule. Sellest sai teada Filipp Švarõgin, misjärel sõitis ta peidiku asukohta, võttis sealt pakendatud amfetamiini, pani selle oma sõiduauto pagasiruumi ja sõitis Tallinnasse. Samal päeval kell 15.31 peeti Filipp Švarõgin Tallinnas, Järveotsa tee 50B juures kahtlustatavana kinni. Sõiduki läbiotsimisel leiti selle pagasiruumist kaks pakki, mille sees oli 20 kotikesse pakendatud amfetamiin, mis kaalus kokku 6570 grammi. Puhast amfetamiini oli kotikestes 4637 grammi. 2 II. MAAKOHTU OTSUS
24. Viru Maakohtu
25. märtsi 2022 otsusega mõisteti Filipp Švarõgin süüdistuses KarS § 184 lg 2¹ järgi õigeks. Samas tunnistas maakohus ta süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mille eest karistas teda 9 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohtu põhjendused olid lühidalt sellised. 2.
26. Ei ole tõendatud, et süüdistatav taotles koos tuvastamata isikutega kaastäideviimise vormis suurt varalist kasu üle 40 000 euro. Seetõttu tuleb Filipp Švarõgin KarS § 184 lg-s 2¹ sätestatud kvalifikatsiooni järgi õigeks mõista. Teisalt kinnitavad tõendid, et ta käitles suures koguses narkootilist ainet grupis. 2.
27. Filipp Švarõgini ja tunnistaja R.S. i ütluste, jälitustoimingu protokollide, kahtlustatava kinnipidamise protokolli, läbiotsimisprotokolli, ekspertiisiaktide, päringu vastuse, vaatlusprotokollide ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolli alusel on tõendatud, et
28. juulil 2020 kell 19.28 viisid V.S. ja N.S. Harjumaale, Jõelähtme valda, Vandjala külla koordinaatidele 59.449442, 25.053942 1141,1 grammi kokaiini ning
29. juulil 2020 kell 13.02 Harjumaale, Harku vald Sõrve külla kaks kotti amfetamiini. Filipp Švarõgin viis narkootikumid peidikutest oma elukohta, kus võeti temalt ära allesjäänud 82 grammi puhast kokaiini ja 4637 grammi puhast amfetamiini. Samas pole võimalik öelda, et Filipp Švarõgin käitles narkootilisi aineid just V.S. i ja N.S. korraldusel. Kuna prokurör ei soovinud nende ülekuulamist kohtus, pole kindel seegi, kas ja kellelt said nemad narkootikumide käitlemiseks korraldusi. Filipp Švarõgini ütluste kohaselt sai ta metsapeidikutest teada Sky ECC programmi sisaldava mobiiltelefoni kaudu – tema jaoks tundmatu tellija andis talle korraldusi, mida narkootilise ainega edasi teha. Süüdistatava ütluste kohaselt ta V.S. it ega N.S. t ei tundnud. Tellijaks oli hoopis Daniili-nimeline meeterahvas. Toodu põhjal on tõendatud, et
30. juulil 2020 metsapeidikust teadasaamisel sõitis Filipp Švarõgin autoga kell 21.51 peidiku asukohta Jõelähtme valda, Vandjala külla, võttis sealt 1141,1 grammi kokaiini ning viis selle enda elukohta aadressile XXX . Tunnistaja R.S. nägi Filipp Švarõginit
31. juulil 2020 kella 21 paiku Jõelähtme vallas, Vandjala külas bussipeatuse läheduses eemaldumas võsa poole. Tõendatud on seegi, et
32. juulil 2020 metsapeidikust teada saamisel sõitis Filipp Švarõgin sõiduautoga Harku valda, Sõrve külla ja võttis sealt kaks pakki narkootikume, milles oli 4637 grammi puhast amfetamiini. 2.
34. juuli 2020 jälitustoimingu protokolli ja Filipp Švarõgini ütlustega on tõendatud, et ta võttis Harjumaal, Vandjala külas asuvast peidikust 1141,1 grammi kokaiini. Ekspertiisiakt kinnitab, et
35. juulil 2020 võeti Filipp Švarõgini elukoha keldrist ära (veel edasi andmata) 82 grammi kokaiini (99,82 grammi 92% kokaiinhüdrokloriidi) ja tema autost 4637 grammi amfetamiini (6570 grammi 96-97% amfetamiinsulfaati). 2.
36. Filipp Švarõgini ütlused, mille kohaselt ostis ta Sky rakendusega mobiiltelefoni selleks, et suhelda narkootikumide käitlemisel tellijaga, vastavad tõele. Seda kinnitavad kinnipidamisprotokoll, vaatlusprotokoll ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Teo toimepanemisele eelnenud ja järgnenud sündmustest ning selle toimepanemise viisist nähtub, kuidas Filipp Švarõgini ja tellija vaheline tegevus oli kooskõlastatud – neil mõlemal oli oma roll. Tellija tegi Filipp Švarõginile narkootilise aine kättesaadavaks, et viimane saaks narkootilise aine omandada ja kolmandale isikule edasi anda. Seega tegutses Filipp Švarõgin eeluurimisel tuvastamata isikuga kokkulepitult. 2.
37. Kuna Filipp Švarõgin omandas nii kokaiini kui ka amfetamiini ühele isikule edasiandmiseks, võib järeldada, et need erinevad üksikkorrad, mil ta narkootikumid omandas, 3 olid kaetud ühtse tahtlusega. Neil asjaoludel tuleb narkootikumide omandamisepisoode hinnata ühe tervikuna, lugedes need üheks jätkuvaks kuriteoks. 2.
38. Nii Filipp Švarõgin kui ka eeluurimisel tuvastamata isik panid teo toime otsese tahtlusega. Omavahel lepiti kokku rollijaotuses, nende plaan oli kindel ja nad tahtsid või vähemasti möönsid, et nad panevad toime kuriteo. Filipp Švarõgin ja eeluurimisel tuvastamata isik ei pruukinud narkootikumide ühises käitlemises küll omavahel sõnaselgelt kokku leppida, kuid nende käitumine ja konkludentsed teod kinnitavad, et neil oli narkootikumide käitlemiseks vaikiv kokkulepe. Filipp Švarõgin käitles koos eeluurimisel tuvastamata isikuga ühiselt ja kooskõlastatult narkootilisi aineid. 2.
39. Filipp Švarõgini süü suurust mõjutab käideldud narkootilise aine kogus, nende käitlemise viis, aga ka rahvatervise ohustamise määr, ning asjaolu, et kriminaaltulu jäi saamata. Lisaks tuleb arvestada osategude arvu, raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Filipp Švarõgin on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavaks aga see, et süüdistatav taotles kuriteost varalist kasu. Kuigi kokaiin ja amfetamiin on ohtlikud narkootilised ained, katkestati Filipp Švarõgini tegevus aine käitlemisel ja kogu äravõetud narkootiline aine jäi realiseerimata. Ei ole tõendatud, et Filipp Švarõgin peidetud kokaiinilt mingit tulu sai. Filipp Švarõgini süü jääb sanktsiooni keskmisest veidi ülespoole. Arvestades tema isikuomadusi ja süü suurust, saab teda mõjutada süütegude toimepanemisest hoiduma 9 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. III. APELLATSIOONID
40. Viru Maakohtu
41. märtsi
42. a otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Mari Luuk, paludes Filipp Švarõginile mõistetud karistuse karmistamist, st 13 aasta pikkuse vangistuse mõistmist. Prokuröri hinnangul on Filipp Švarõgini süü nõnda suur, et leebem karistus ei kaitseks õiguskorda piisavalt. Süüdistatavat pole võimalik mõjutada muul viisil, kui teda pikaks ajaks ühiskonnast isoleerides. Riik ei tohi tolereerida organiseeritud narkoäri. Selliste kuritegude eest tuleb kohtul mõista kohane karistus.
43. Kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav Filipp Švarõgin, paludes talle mõistetud karistuse kergendamist. Süüdistatav selgitab, et narkootikume käitles ta ainuisikuliselt, mitte grupis. Süüdistatav väljendab kahetsust tehtu osas.
44. Kohtuotsuse vaidlustasid ühiselt ka Filipp Švarõgini kaitsjad vandeadvokaadid Mart Missik ja Silver Reinsaar. Kaitsjad on seisukohal, et süüdistus ei võimalda tuvastada, et Filipp Švarõgin pani teo toime grupis: süüdistuses ei ole esile toodud, et süüdistatava tegevus seondunuks kuidagi narkootilise aine peidikutesse organiseerimisega või mingisuguste korralduste täitmisega. Kohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust sellegagi, kui tuvastas, et Filipp Švarõgini poolt käideldud kokaiini kogus oli 1141,1 grammi. Nimelt tuleb peidikus olnud pakendi kaalust maha arvestada ka nn aheraine kogus. Võttes arvesse süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ning seda, et tegu polnud narkootilise aine käitlemise organiseerijaga, tuleks kergendada talle mõistetud karistust ning jätta see tingimisi kohaldamata.
46. aprillil 2022 esitas apellatsiooni ka vandeadvokaat Sven Sillar, taotledes Filipp Švarõgini tegevuse ümberkvalifitseerimist KarS § 184 lg 1 järgi ning talle mõistetud karistuse kergendamist. Kaitsja heidab maakohtule ette Filipp Švarõgini süüdi tunnistamist tegevuses, 4 mida polnud kirjeldatud süüdistusaktis. Süüdistuses esitatud faktiliste asjaolude pinnalt ei ole võimalik Filipp Švarõgoni tegevuses tuvastada kaastäideviimise koosseisu. Niisamuti luges kohus karistust raskendavaks asjaoluks kuriteoga varalise kasu taotlemist olukorras, kus seda polnud süüdistusaktis välja toodud.
48. augustil 2022 toimunud ringkonnakohtu istungil jäid menetlusosalised apellatsioonides esitatud seisukohtade juurde. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
49. Ringkonnakohus, olles uurinud kogutud tõendeid, maakohtu otsust ja selle peale esitatud apellatsioone, leiab, et kaitsjate argumendid Filipp Švarõginile mõistetud karistuse osas väärivad tähelepanu ning toovad endaga kaasa Viru Maakohtu
50. märtsi
51. a otsuse osalise tühistamise. Esmalt võtab kohtukolleegium seisukoha apelleeritud süüetteheite osas, seejärel käsitleb karistusse puutuvat ning mõistab Filipp Švarõginile uue karistuse. Viimaks määrab kolleegium kindlaks menetluskulud.
52. Etteruttavalt – ning väljaspool apellatsioonimenetluse piire – tuleb märkida, et maakohus on formaalselt eksinud, kui langetas ühe ja sama teo osas nii süüdi- kui ka õigeksõistva otsuse. Nimelt mõistis esimese astme kohus Filipp Švarõgini KarS § 184 lg 2¹ järgi õigeks üheaegselt tema süüditunnistamisega sama sätte teise lõike järgi, tehes seda samade asjaolude pinnalt. Kohtukollegium toonitab, et süüdistuses märgitu osaline tõendamata jäämine või süüdistatavale soodsamal kujul tuvastamine ei tingi osalist õigeksmõistmist juhul, kui tuvastatud tegudega on täidetud mis tahes muu süüteokoosseis. Kuna õigeks saab süüdistatavat mõista vaid mingis teos tervikuna, mitte selle teo mõnes asjaolus, tuleb maakohtu sellekohane otsustus tühistada. Siiski ei mängi see eksimus praegu sisulist rolli, kuna ringkonnakohtu meelest kinnitavad kogutud tõendid ning kuriteo tehiolud üheselt, et Filipp Švarõgin käitles suures koguses narkootikume, tehes seda grupiviisiliselt.
53. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et Filipp Švarõgin käitles suures koguses narkootikume. Süüdistatav on selgitanud, et
54. aasta alguse paiku tegi talle üks vana tuttav ettepaneku viia narkootikume Eestist Soome. Skeem oli lihtne: selleks pidi süüdistatav kahest erinevast kohast võtma kaks erinevat pakki (narkootikume), viima need konkreetsesse kohta (Soomes), tegema nendest pildid ja saatma need tellijale. Kirjeldatud tegevuse eest lubati talle 5500 eurot. Narkootikumide tellijaga suhtlemiseks hankis ta endale Sky-programmi sisaldava mobiiltelefoni. Süüdistatav ei salga, et võttis süüdistuses märgitud aegadel – nii
55. kui
56. juulil 2020 – ja kohtades metsapeidikutest narkootikume, nii kokaiini kui amfetamiini. Esimesel korral jõudis ta metsast võetud narkootikumi koju viia. Teisel korral peeti ta tagasiteel kahtlustatavana kinni ning temaga kaasas olnud amfetamiin võeti talt ära.
57. Küll aga vaidlevad nii Filipp Švarõgin kui tema kaitsjad vastu järeldusele, nagu omandanuks süüdistatav esimesel korral, s.o
58. juulil 2020, kokaiini 1141,1 grammi. Filipp Švarõgin selgitab, et narkootilist ainet (kokaiini sisaldavat pulbrit) võttis ta peidikust saadud kokaiinikamakast üksnes 100 grammi, ülejäänu narkootikumist viis ja mattis ta Lasnamäele.
59. Hoolimata sellest, et Filipp Švarõgin jättis peidikust saadud kokaiinist enda koju vaid ligikaudu 100 grammi ning mattis ülejäänud koguse Lasnamäe lähistel oleva metsa äärde, käitles ta sellegipoolest kogu peidikust saadud narkootilist ainet. Nimelt loetakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 3 järgi käitlemiseks 5 narkootikumide omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiidi rakendamist ning kolmandale isikule tarnimist. Kuna süüdistatav valdas mingil ajahetkel kogu Vandjala küla metsas olnud peidikust leitud kokaiini, pole KarS §-s 184 sätestatud objektiivse koosseisu täidetuse osas tähtsust sellel, et suurema osa kokaiini omamisest ta loobus, kui peitis selle Lasnamäe lähedusse metsa veerde.
60. Kaitsjad on seisukohal, et tuvastatud kokaiinikogusest tuleb maha arvestada selles sisaldunud aheraine mass. Kolleegiumi hinnangul on maakohus seda juba – vähemalt mõtteliselt – teinud.
62. juuli
63. a jälitustoimingu protokollist nähtub, et
64. juuli õhtul jälgiti Vandjala lähistel asuvat võsastikku. Ajavahemikul, mis lahutas narkopaki peitmist ning Filipp Švarõgini saabumist peidiku juurde, jõudsid politseiametnikud paki ära kaaluda ning üles pildistada. Nii tehti kindlaks, et kilepakendi kogukaal oli 1141,1 grammi. Iseenesest on kaitsjatel õigus, et käideldud puhta kokaiini kogus ei saanud olla 1141,1 grammi, kuna see n-ö (narko)brikett sisaldas aherainet ja seda ümbritses kilematerjal. Tuleb nentida, et maakohtu lausest: „Seega on tõendatud, et 04.07.2020 metsapeidikust teada saamisel sõitis Filipp Švarõgin tema kasutuses olnud sõiduautoga /---/ kell 21.51 peidiku asukohta /---/ ja võttis sealt 1141,1 g kokaiini, mille viis enda elukohta /---/,“ võib esmapilgul tõesti välja lugeda, justkui käidelnuks Filipp Švarõgin 1141,1 grammi puhast kokaiini. Samas nähtub kohtulahendi edasisest arutluskäigust, et kohus on eelnevas lauses mainitud kokaiinina siiski silmas pidanud kokaiinipakki ühes selles sisalduva aheraine ja seda ümbritseva pakkematerjaliga. Nii on kohus selgitanud: „ /---/ [T]uginedes 06.07.2020 jälitustoimingu protokollile /---/, on tõendatud, et F. Švarõgin võttis /---/ peidikust /---/ 1141,1 g. kokaiini. Aine, mis oli pakendatud ühte tugevasse klotsi, kaaluti samal päeval politseiametnike poolt kohapeal ja saadi 1141,1 g. /---/ Seega F. Svarõgin käitles selles koguses kokaiini ja 13.07.2020 võeti tema elukoha keldrist ära veel edasi andmata 99,82 g 92 % kokaiinhüdrokloriidi ja see sisaldas ainetükkides sisaldus 82,0 g kokaiini, mida kinnitab ekspertiisiakt /---/.“ Tsiteeritu kinnitab, et maakohus ongi silmas pidanud, et mitte puhast kokaiini polnud 1141,1 grammi, vaid selle n-ö (narko)briketi kogukaal oli vastav. Praegusel juhul on teada, et kilesse pakitud (narko) briketi kogukaal oli 1141,1 grammi ning see sisaldas kokaiinhüdrokloriidi ühes aherainega, samuti neid ümbritsevat pakkematerjali. Kuigi pole teada, milline oli selles sisaldunud kokaiinisisaldusega pulbri kaal, loeb ringkonnakohus in dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt tõendatuks, et narkootilist ainet (kokaiinhüdrokloriidi) sisaldavat pulbrit oli selles 1000 grammi. Pole eluliselt usutav, et pakkematerjal kaalunuks enam kui 141,1 grammi. Erinevalt viimase kaalust on aga teada, millise narkootilise ainega oli tegemist ning milline oli selle kontsentratsioon:
65. juulil 2020 toimunud läbiotsimise käigus saadi Filipp Švarõgini keldriboksist kätte kilekott, milles oli valget värvi aine. Ekspertiisi käigus tehti kindlaks, et leitud 99,82 grammi pulbrit sisaldas 92% kokaiinhüdrokloriidi. Selles 99,82 grammis pulbris oli 82 grammi n-ö puhast kokaiini. Niisiis saab öelda, et kokaiinisisaldus oli selles ca 82 protsenti. Kuna selle pulbri võttis Filipp Švarõgin narkobriketi tervikust, on loogiline järeldada, et ka järelejäänud pulbri protsentuaalne koostis oli sama. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et (narko)brikett sisaldas koguarvult vähemalt 820 grammi puhast kokaiini (82% 1000-st grammist). 6
66. Samaaegselt heidavad kaitsjad maakohtule ette Filipp Švarõgini süüditunnistamist grupiviisilises narkootiliste ainete suures koguses käitlemist osutades, et säärast tegevust pole süüdistusaktis lahti kirjutatud. Seegi argument jääb edutuks.
67. Vahepõikena selgitab ringkonnakohus, et kaastäideviimise korral valitsevad süüteo toimepanemist mitu isikut, st nad panevad süüteo toime ühiselt. Ehkki süüdistatav on kohtuistungil otsesõnu tunnistanud, et ta tegutses vana tuttava ettepanekul ning tema jaoks tundmatu isiku juhistel, on kaitsjad veendunud, et süüdistuses esitatud faktiliste asjaolude pinnalt ei saa Filipp Švarõgini tegevuses kaastäideviimise koosseisu tuvastada. Seega tuleb lahendada küsimus, kas süüdistuse sisu võimaldab grupiviisilist tegevust süüdistatavale inkrimineerida.
68. Olgugi, et Filipp Švarõginile esitati süüdistus KarS § 184 lg 2¹ järgi, saab kohus tegu ümber kvalifitseerida seni, kuni see jääb süüdistuse piiridesse, sest kohus pole süüdistusaktis märgitud kvalifikatsiooniga seotud. Küll aga peab süüdistus olema piisavalt määratletud – selle tekstist peab selguma, millist kuritegu süüdistatavale ette heidetakse. Samas ei tohi süüdistus muutuda liiga spetsiifiliseks, et mitte koormata seda tarbetu informatsiooniga.
69. Siinkohal on paslik tsiteerida süüdistuses kirjutatut: „Filipp Švarõginit süüdistatakse selles, et tema, rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätteid tegeles eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast (
70. a. algusest) kuni kinnipidamiseni 13.07.2020 ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos V.S. i, N.S. ja seni eeluurimisel täpselt tuvastamata isikutega ebaseaduslikult narkootiliste ainete, s.o kokaiini ja amfetamiini suures koguses käitlemisega (omandamine, valdamine, vedamine, pakendamine, tasu eest tarnimine kolmandale isikule) Harjumaal, Harku vallas Sõrve külas, Jõelähtme vallas Vandjala külas ja Tallinna linnas suure varalise kasu saamise eesmärgil.“ Süüdistuses on märgitud, et peidetud narkootikumidest (nii Vandjala kui Sõrve külas) sai Filipp Švarõgin teada eeluurimisel tuvastamata viisil.
71. Kohtukolleegium soostub prokuröri seisukohaga, et Filipp Švarõginile esitatud süüdistus sisaldab viiteid grupiviisilisele käitumisele. Nii on süüdistuses kirjutatud, et Filipp Švarõgin tegeles koos tuvastamata isikutega ebaseadusliku kokaiini ja amfetamiini suures koguses käitlemisega. Ehkki süüdistuse tekstist ei tulene otsesõnu, milline oli menetluses tuvastamata isiku täpne roll ja teopanus, on sellest selgelt näha, et süüdistatav tegutses narkootikumide käitlemise vahelülina. Hoolimata Filipp Švarõgini arusaamast, nagu tegutsenuks ta üksinda, nähtub tema ütlustest – mida ringkonnakohus peab usaldusväärseks – , et tema tegevus oli eeluurimisel tuvastamata isiku(te)ga siiski kooskõlastatud. Süüdistatav on selgitanud, et ettepaneku narkootiliste ainete transportimiseks tegi talle
72. aasta algul keegi vana tuttav ning juhised täpsema tegevuse osas sai ta tuvastamata isikult Sky-programmi sisaldava telefoni vahendusel. Süüdistuse tekstist järeldub samuti, et keegi tundmatu pidi Filipp Švarõginit juhendama (teda narkootikumide asu- ja sihtkohast teavitama), mis on selgeks viiteks sellele, et süüdistatav ei tegutsenud sugugi üksinda.
73. Filipp Švarõgini süüditunnistamist grupilises kuriteos ei väära seegi, et kaastäideviija isik on jäänud kohtueelsel uurimisel tuvastamata. Maakohtu tõendite analüüs võimaldab kahtlusteta järeldada, et Filipp Švarõgin tegutses kokaiini ja amfetamiini käideldes menetluses tuvastamata isikuga ühiselt ja kooskõlastatult. Kaitsjal on õigus, et Filipp Švarõgin tegutses mõnes mõttes justkui kullerina, tegutsedes tuvastamata isiku juhiste järgi. See aga tähendab, et nende tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest ning süüdistatava panus kuriteo toimepanemisse oli oluline. Seega tegutsesid nad grupis. Hoolimata asjaolust, et Filipp Švarõginile esitatud süüdistuses pole tema grupiliikme roll lahti kirjutatud, ei ole selle puudumine süüdistataval 7 enda kaitsmist raskendanud. Vastupidi, süüdistatav on andnud ise kaastäideviija tegevust kirjeldavaid ütlusi.
74. Kokkuvõtvalt tuleb öelda, et maakohus on Filipp Švarõgini õigustatult süüdi tunnistanud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning kaitsjate apellatsioonid teo ümberkvalifitseerimises jäävad rahuldamata.
75. Teisalt leiab ringkonnakohus, et tähelepanu väärivad kaitsjate esitatud väited Filipp Švarõginile mõistetud karistuse osas ning toovad endaga kaasa karistuse kergendamise.
76. Esmalt tuleb ekslikuks pidada kaitsjate arusaama, nagu poleks kuriteoga varalise kasu saamise taotlemine praegusel juhul käsitletav karistust raskendava asjaoluna seepärast, et seda pole süüdistusaktis välja toodud. Kuna Filipp Švarõginile esitati süüdistus KarS § 184 lg 2¹ järgi, sisaldub omakasu motiiv juba mainitud sättes, mistõttu olnuks selle eraldi – sisult teistkordne – väljatoomine väär: karistust raskendavat asjaolu ei saa korduvalt arvestada. Maakohtu järelduse, et süüdistatav ei taotlenud oma tegevusega suurt varalist kasu, pinnalt tõusetub küsimus, kas süüdistatava tegevus võis olla ajendatud omakasust. Viimane leidis kohtuliku uurimise käigus ka kinnitust. Süüdistatav on otsesõnu tunnistanud, et nõustus narkootikume vedama raha pärast, pidades seda kiireks ja lihtsaks teenimisviisiks. Seetõttu talitas maakohus õigesti, kui luges omakasu ajendi karistust raskendavaks asjaoluks.
77. Küll aga on maakohus põhjendamatult üle tähtsustanud Filipp Švarõgini tegevust narkootilise aine käitlemisel, andes eksliku hinnangu tema süü suurusele. Kohtukolleegiumi hinnangul on tegemist kaalutlusveaga, mis on käsitletav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena.
78. Ehkki esimese astme kohus pidas Filipp Švarõgini süüd keskmisest mõnevõrra suuremaks, on ta säärase seisukoha põhjendamisel jäänud võrdlemisi lakooniliseks: osutatud on vaid sellele, et süü suurust mõjutavad käideldud narkootikumi kogus, käitlemise viis ja aeg ühes rahvatervise ohustamise määra ning tõsiasjaga, et kriminaaltulu jäi saamata. Karistust raskendavaks asjaoluks luges kohus omakasu motiivi, kergendavaks aga puhtsüdamliku kahetsuse. Eeltoodu on küll õige, kuid seda, mil määral Filipp Švarõgin oma tegevusega rahvatervist ohustas ning millist rolli omab tema isik, maakohus avanud ei ole.
79. Prokuratuuriga nõustuvalt saab tõdeda, et käideldud kokaiini ja amfetamiini kogus oli märkimisväärselt suur ning nende puhtuseaste kõrge, mis mõjutab kaheldamatult Filipp Švarõgini süü suurust. Samas tuleb rõhutada, et käideldud ainete kogus pole ainuke ega alati ka mitte olulisim süü suuruse hindamiskriteerium. Et KarS §-ga 184 kaitstavaks hüveks on rahvatervis, mõjutab süü suurust esmajoones rahvatervise ohustamise määr. See tähendab, et oluline on seegi, millises tegevuses narkootikumi käitlemine seisnes ning kui kaua see kestis. Vaatamata arvestatavale narkootikumide kogusele, oli Filipp Švarõgini teopanus üsna tagasihoidlik. Olgugi, et narkootikume käitles ta grupis, seisnes tema sisuline roll pelgalt logistilises vahelüliks olemises: tema ülesanne oli kokkulepitud kohta pandud narkootikumid transportida Eestist Soome. Oma tegevusega ei andnud ta kvalitatiivselt midagi juurde, ta ei lahjendanud narkootikumi ega valmistanud seda ette turustamiseks. Kuigi Filipp Švarõgin aitas oma tegevusega narkootikumide levitamisele kaasa, ei olnud tema tegevus suunatud uimastite laiali jagamisele ega olnud isegi süsteemne. Liiati kestis see lühikest aega – aktiivne narkootikumide käitlemine leidis aset vähem kui kahe nädala jooksul. Eelnev annab kinnitust, et Filipp Švarõginile mõistetav karistus peaks jääma keskmise ja alammäära vahele. 8
80. Ainetu on prokuröri argument, justkui poleks Filipp Švarõgini kahetsus siiras. Kolleegiumi hinnangul on süüdistatav oma tegu silmnähtavalt kahetsenud, tunnistades sellega seonduvaid detaile avameelselt ja ausalt. Muu hulgas on ta selgitanud, mis teda kuritegelikule teele ajendas, ning näidanud ära, millised tagajärjed on ta tekitanud oma perekonnale. Süüdistatava kahetsuse siiruses veendus ringkonnakohus ka kohtuistungil.
81. Eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb Filipp Švarõgini kasuks lugeda sedagi, et teda pole varem ei väärteo- ega kriminaalkorras karistatud. Vähetähtis pole ka see, et teadaolevalt puuduvad tal eelnevad kokkupuuted narkootikumidega sootuks. Varasemalt on ta aktiivselt tegelenud spordiga, mängides Eesti koondise kõrgtasemel jäähokit. Süüdistataval on kaks alaealist last, kelle juurde süüdistatav naasta soovib. Eelöeldu kinnitab, et talle mõistetav karistus ei pea tingimata olema rangeimat laadi (sanktsiooni keskmisele määrale vastav), kuna võib loota, et seegi suunab teda edaspidi süütegudest hoiduma.
82. Väär on ka arusaam, nagu tuleks narkootikumidega seotud süütegude puhul mõista raskemaid karistusi pelgalt kuriteoliigi spetsiifikast tulenevalt, st et tegu on ohtliku ja tõsise kuriteoga. Neil põhjustel ongi narkootikumide suures koguses käitlemine karistatav ning selle eest nähtud ette ranged karistusraamid. Vastusena prokuratuuri apellatsioonile märgib kolleegium siinkohal, et prokuröri poolt Filipp Švarõginile taotletav kolmeteistkümneaastane vangistus oleks kohtupraktikat ja konkreetse kuriteo tehiolusid arvestades ebaharilikult ja põhjendamatult karm.
83. Analüüsides kõiki asjaolusid kogumis – nii toimepandud kuriteo n-ö konkreetset sisemist ohtlikkust, süüdistatava rolli kuriteos kui kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ühes eripreventiivsete kaalutlustega – , peab ringkonnakohus põhjendatuks karistada teda kuueaastase vanglakaristusega.
84. Vastuseks kaitsjate taotlusele kohaldada karistust tingimuslikult, selgitab kolleegium, et käesoleval juhul see kõne alla ei tule. Kuna tingimisi vabastatu katseaeg peab mõistetud vangistusest pikem olema, ei saa KarS §-de 73 ja 74 kohaselt tingimisi karistusest vabastada neid isikuid, kellele on mõistetud karistuseks pikem vangistus kui viis aastat. Sellest nõudest ei saa irduda isegi mitte siis, kui mõistetud enam kui viieaastasest vangistusest pööratakse osa KarS § 73 lg 1 või § 74 lg 1 alusel osaliselt täitmisele.
85. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 4 ning § 340 lg 2 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
86. märtsi
87. a otsuse osaliselt, st Filipp Švarõgini õigeksmõistmises KarS § 184 lg 2¹ järgi ning talle mõistetud karistuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab Filipp Švarõginile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi karistuseks kuus aastat vangistust. Muus osas jääb otsus muutmata. Süüdistatava ja tema kaitsjate apellatsioonid kuuluvad osaliselt rahuldamisele, prokuratuuri apellatsioon jääb rahuldamata.
88. Järgnevalt lahendab kohus menetluskulude hüvitamisse puutuva.
89. Kaitsjad Silver Reinsaar ja Sven Sillar esitasid ringkonnakohtule taotlused, milles palutakse Filipp Švarõgini apellatsioonimenetluse kulud hüvitada viimase abikaasale O.Z. le. Sven Sillari esitatud taotluse kohaselt kulus tal 10 õigusabitundi, mille eest on tasutud kokku 1500 eurot (sealhulgas käibemaks 250 eurot): õigusabi seisnes maakohtu otsuse ja prokuröri apellatsiooni analüüsimises, süüdistatavaga nõupidamises ja apellatsiooni koostamises ning kohtuistungiks ettevalmistamises ja osalemises. Silver Reinsaar palub hüvitada õigusabi kulu 9 summas 1530 eurot (sealhulgas käibemaks 255 eurot). Õigusteenuste arvestuse lehel on kirjutatud, et kaitsjal kulus kokku 11,5 tundi: 9 tundi kohtuasja materjalidega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks ning 2,5 tundi kohtuistungil osalemiseks. Selguse mõttes olgu märgitud, et üheksast tunnist kohtuasja materjalidega tegelemise eest on kaitsja küsinud tasu vaid kuue tunni eest ning kohtuistungil osalemise kahest ja poolest tunnist vaid pooleteist tunni eest.
90. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt saab valitud kaitsjale makstud tasu käsitleda menetluskuluna üksnes osas, milles see on mõistliku suurusega. Olukorras, kus menetlusosalisel on mitu kaitsjat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu (KrMS § 175 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebused sisukad ja argumenteeritud. Sellegipoolest ei saa tähelepanuta jätta, et osad argumentidest on kattuvad juba varem kohtule avaldatud seisukohtadega. Ka kaitsjad ise kordavad apellatsioonides üksteise seisukohti. Seepärast loeb ringkonnakohus põhjendatud apellatsioonimenetluse kuluks 8 tundi, mis tuleb Filipp Švarõginile hüvitada summas 1200 eurot (150x8), mille hulka on arvestatud ka käibemaks. Ülejäänud kaitsjatasud (summas 1830 eurot) jäävad süüdistatava enda kanda. Vastavalt Filipp Švarõgini avaldusele kohtuistungil ning kaitsja taotlusele, tuleb süüdistatavale hüvitatav menetluskulu (summas 1200 eurot) maksta välja tema abikaasa O.Z. le. Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) RIIGIKOHTU 30.03.2023 RESOLUTSIOON
91. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
92. oktoobri
93. a otsus ja Viru Maakohtu
94. märtsi
95. a otsus Filipp Švarõgini süüditunnistamises ning karistamises KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.
96. Tunnistada Filipp Švarõgin süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise alguseks
97. juuli
99. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
100. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
101. Prokuratuuri kassatsioon jätta rahuldamata.
102. Mõista Eesti Vabariigilt Filipp Švarõgini kasuks välja 918 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. 10