Obsah (5)

§ 62§ 497§ 459§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-15014 Tsiviilasi A H hagi V H v

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 07.10.2022 esitatud ja 20.10.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohus 17.08.2017 tsiviilasjas nr XXX kinnitanud kompromissi, mille kohaselt A H (hageja) tasub V Hile (kostja) igakuiselt elatist ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras (

1. aastal 235 eurot) alates 29.05.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 10.04.
2. Hageja leiab, et olukord, võrreldes kohtulahendi tegemise olukorraga, on muutunud. Oluliselt on muutunud õiguslik olukord. Hageja palub arvestada lapsetoetustega ning asjaoluga, et hageja ülalpidamisel on kokku kaks last – kostja ja M H. Hageja sissetulek on 1200 eurot, aga hageja igakuised vajadused ilma elatiseta kostjale on minimaalselt 1215 eurot: eluasemekulud 680 eurot (laen, kindlustus, kommunaalkulud), elekter 60 eurot, televisioon koos sidekuludega 40 eurot, muud elamuga seotud kulud 30 eurot, toidukulud alates 130 eurost, arsti visiiditasud 5-15 eurot, ravimikulud 30 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot, hagejaga seotud kuludele lisanduvad kulud summas 190 eurot, mis on seotud M Hi ülalpidamisega. Arvestades hageja sissetulekuga esinevad alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimumi. Hageja teine laps M H saab oluliselt vähem raha ülalpidamiseks kui kostja. Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt peab ka kostja saama 190 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada Harju Maakohtu 17.08.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr. XXX hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist 190 euroni. Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Kostja on 11-aastane koolilaps, kelle vajalikud kulutused pidevalt kasvavad, arvestades tema vanust ning õppe-, kasvatus- ja arengutegevust. Elatise vähendamine oleks ilmselgelt ebaõiglane, kuna see takistaks lapse spordi -ja huvitegevust ning tekitaks kahjustavat mõju lapse eakohasele arengule. Käesoleval ajal moodustavad kostja igakuised vajalikud ja mõistlikud kulud 807,46 eurot kuus, millest iga vanema osa on 403,73 eurot ja mis on võrreldes seni makstud elatisega 111,73 euro võrra rohkem. Kostja märgib, et nimetatud 2 summa ei sisalda kulutusi suurtele ostudele, nagu jalgratas ja sellega seotud varustus, viiul, mobiiltelefon, arvuti, hambabreketid jms. Elatise väiksemas summas maksmisel tekivad kostjal tõsised materiaalsed raskused ning ta ei saa jätkata endises mahus spordi- ja huvitegevusi. Samas leidis kostja, et kuna hagejal sündis 24.05.2022 teine laps, võib kostja hagejale erandkorras vastu tulla ning nõustuda elatise vähendamisega kuni 250 euroni kuus. Kohtu põhjendused
3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
6. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. PKS § 217² lg 2 sätestab, et kui enne
7. aasta
8. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
9. aasta
10. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
11. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps. Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni kostja täisealiseks saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 17.08.2017 kompromissi kinnitavast kohtumäärusest tsiviilasjas nr XXX (dtl 7-8). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist 190 euroni. 3
12. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr XXX 17.08.2017 kohtulahendi tegemisel.

1. Tsiviilasjas XXX esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja hagejalt välja mõista elatise sel ajal kehtinud miinimumsummas (tsiviilasja XXX materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Hageja on nimetatud tsiviilasjas esitatud vastuses märkinud, et tasub elatist vabatahtlikult. Kohus on teinud pooltele kompromissettepaneku elatise tasumiseks miinimummääras, mille pooled on allkirjastanud ning kohus omakorda kinnitanud. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hageja oli võimeline elatist kostjale miinimumsummas 2017 aastal igakuiselt tasuma ning alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära puudusid. Kohus märgib, et aastal 2017 oli elatise miinimumiks 235 eurot. Nimetatust võib kohtu hinnangul ka järeldada, et kostja igakuised kulud vastasid 2017 aastal vähemalt 470 eurole (235 x 2).
2. Kostja ei ole oma vastuses elatise vähendamisega nõustunud. Seega tuleb kohtul hageja nõude lahendamiseks esmalt hinnata, millised on kostja igakuised kulud käesoleval ajal. 4 6.1 Kostja on oma vastuses välja toonud, et tema igakuised kulud moodustavad kokku 807,46 eurot, s.h: toit ja hooldusvahendid 200 eurot; igapäevased koduriided/jalatsid 25 eurot; kooliriided/ jalatsid 25 eurot; juuksur 25 eurot; kostja osa kommunaalmaksetest keskmiselt 126 eurot (korter 115 eurot, telefonikõned 5 eurot, internet 6 eurot); koolikulud 22 eurot (sh tasuline koolitoit 18,46 eurot, klassifond 3,50 eurot); allergiaravimid 15 eurot; hambaravi (mälumishammaste kalde korrigeerimine) 350 eurot; jalgrattaspordiga seotud kulud (N rattaklubi MTÜ) 335,58 eurot (sh liikmemaks 35 eurot kuus; suvised ja talvised jalgrattariided 30,60 eurot kuus; jalatsid 13,33 eurot kuus; 28.06.2022 jalgratta (kasutatud) ostmine 1600 eurot ehk kuude lõikes 133,33 eurot; spordilaagris osalemise tasu 200 eurot aastas; jalgratta tarvikud 140 eurot aastas; jalgrattavõistlustel osalemine 203 eurot aastas + võistluste ajal toit, majutus ja muud kulud 200 eurot aastas); K P S (ujumiskool) kulud 90 eurot + lisakulud 3 eurot; inglise keele tunnid P OÜ (Tallinna Linnakantselei kaudu) ajavahemikul 08.11.2021 kuni 10.05.2022 48 eurot kuus; koolivaheaja viiepäevane linnalaager Y (Mustamäe Avatud Noortekeskus), mida laps külastab kaks korda aastas kokku 108 eurot; viiuli tunnid Tallinna Linnakantselei X koolis 101 eurot kuus alates septembrist 2022 + viiulilaager üks kord aastas 140 eurot; kasutatud viiuli ostmine 650 eurot + lisakulud (kontsertidel osalemine, lilleraha jms) 40 eurot aastas; taskuraha 10-15 eurot kuus. 6.2 Kostja on välja toonud kulud toidule ja hooldusvahenditele kokku 200 eurot ning juuksurile 25 eurot. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada igapäevaselt kulusid hooldusvahenditele (nt hügieen ja majapidamistarbed). Kohtu hinnangul võivad nimetatud kulud olla aga ülepaisutatud, arvestades, et hooldusvahendeid ei tule igapäevaselt osta. Samuti ei saa iseenesest pidada ebavajalikuks juuksuris käimist, kuid kostja saab valida, kus, millise hinna eest ning kui tihti juuksurit külastada. Kohus peab nimetatud kulusid mõistlikuks kokku seega 190 euro ulatuses. 6.3 Kostja on välja toonud kulud riietele ja jalanõudele kokku 50 euro ulatuses. Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning oluline on asjaolu, et kostja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samuti arvestab kohus sellega, et koolis ja kodus kantakse erinevat riietust. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks kuluks riiete ja jalanõude osas seega 50 eurot. 6.4 Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt ka eluasemekulude kandmisel (sh üür ja kommunaalkulud), kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Arvestades hageja vanusega ei saa pidada ka sidekulusid ebavajalikuks (so telefon ja internet). Kohus loeb kostja esitatud dokumentidega tõendatuks, et igakuine eluasemekulu moodustab kostjal kokku ca 113 eurot, sh eluaseme üüri- ja kommunaalkulu 101,98 eurot (dtl 30-38), telefonikulu 5 eurot 5 (dtl 39-53) ning internetikulu 6 eurot (dtl 54). Kohus on arvestanud, et tõenditest nähtuvalt kasutab eluaset 3 inimest. 6.5 Arvestades, et kostja on kooliealine, siis on eluliselt usutav, et seoses kooliskäimisega kaasnevad kulud ka koolitarvetele, väljasõitutele, klassirahale ja muule sellisele. Kostja on tõendanud, et kostjal tuleb tasuda ka koolitoidu eest, mille keskmine igakuine kulu on olnud 14,98 eurot (dtl 57). Arvestades, et suvekuudel kooli ei ole, siis võib lugeda põhjendatud toidukuluks koolis 11,24 eurot (14,98x 9 kuuga / 12 kuuga). Samuti on kostja seadusliku esindaja konto väljavõttega tõendamist leidnud, et kostja seaduslik esindaja on tasunud klassiraha 15 eurot, mis teeb igakuiseks keskmiseks aasta peale 1,25 eurot (dtl 59). Maksekorralduselt nähtuvat teist summat ei saa kohus lugeda koolikohustuse kuluks, kuna ei ole selge, mille eest vastav summa tasuti. Arvestades eeltooduga loeb kohus eluliselt usutavaks ja põhjendatud kuluks seoses kooliga 20 eurot. 6.6 Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud ravimeid tuleb kostjal aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine) ning eluliselt on ka usutav, et seoses kostjal tuvastatud allergiaga (dtl 62-64) tuleb kostjal tarvitada allergiaravimeid. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada vähemalt kord aastas hambaarsti külastamist, mille eest tuleb alaealistel tasuda visiiditasu. Kostja on iseenesest tõendanud, et seoses hambaraviga on kantud suuri kulutusi (dtl 65-77). Samas on kõik hambaraviga seotud dokumendid ja arved seotud aastatega 2019-2021 ning ei nähtu, et keskmiselt kallim hambaravi käesoleval ajal jätkuks. Kohus loeb mõistlikuks igakuiseks tervishoiukuluks seega kokku 15 eurot. 6.7 Kohus on seisukohal, et igasuguste hobidega tegelemine ja treeningutes osalemine on arendav ja vajalik. Kostja vastusest nähtub, et kostja tegeleb jalgrattaspordiga, ujumisega ning viiuliõppega. Kostja on tõendanud kostja esindaja konto väljavõttega, et N rattaklubi MTÜ-le tuleb tasuda igakuiselt liikmemaksu 35 eurot (dtl 79). Samuti on tõendatud, et kostjale on ostetud kasutatud ratas 1600 euro eest (dtl 82, 83) ning rattaklubile makstud täiendavalt 200 eurot (dtl 84). Kostja esitatud tõenditest võib ka järeldada, et kostja osaleb võistlustel ning talle on vajalik osta ka riideid ja muid vajalikke tarvikuid seoses rattaspordiga (dtl 80, 81, 8596). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada spordilaagris osalemist. Kohus selgitab, et kuigi rattaspordiga tegelemine eeldab ka vastava varustuse, sh ka riiete olemasolu, siis on kostjal võimalus valida, kust ja millise hinnaga vastavaid tooteid osta. Samuti saab kohtu hinnangul eeldada, et ratas ostetakse pikemaks perioodiks kui aasta. Kohus peab seega tõendatud ja mõistlikuks kuluks rattaspordiga tegelemisel igakuiselt 120 eurot. Samuti on kostja tõendanud, et käib ujumas K P S (dtl 98-107). Tõenditest nähtub, et igakuine tasu selle eest on 75 eurot (v.a juuli ja august) ning kostja alustas oktoobrist (oktoobri eest tuli tasuda 60 eurot). Seega tuleb kokku aastas tasuda 660 eurot, s.o keskmiselt 55 eurot kuus. Samuti on eluliselt usutav, et ka ujumiseks on vajalik osta varustust (ujumisriided, müts, prillid). Kohus peab seega ujumisega põhjendatud ja eluliselt usutavaks igakuiseks kuluks kokku 57 eurot. 6 Lisaks on tõendamist leidnud, et kostja käib viiulit õppimas (dtl 117-119). Perioodil 01.11.2021 kuni 28.10.2022 on viiulitundide eest kokku tasutud 1022,93 eurot, s.o ca 85,24 eurot kuus. Muid kulusid seoses viiulitundidega ei ole kostja tõendanud (nt viiuli ostmine, kontsertidel käimine jms). Kohus ei arvesta siinkohal kostja esitatud tõendiga, millest nähtuvalt on tasutud kolmandale isikule 12 eurot (dtl 120). Nimetatud tõendist ei nähtu, et tegemist oleks kuluga, mis oleks seotud viiuliõpingutega. Kokku on seega eeltoodud kulud (rattasport, ujumine ja viiuliõpe) põhjendatud 262,24 euro ulatuses. 6.8 Kostja on välja toonud ka kulud inglise keele tundides osalemise kohta X OÜ (Tallinna Linnakantselei kaudu) ajavahemikul 08.11.2021 kuni 10.05.2022 48 eurot kuus (dtl 109111) ning linnalaagris Y (Mustamäe Avatud Noortekeskus) osalemise kulud kaks korda aastas (kevadisel ja sügisel koolivaheajal) kokku 108 eurot (dtl 113-115). Esmalt märgib kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta inglise keele tundides käesoleval ajal enam osaleks. Esitatud tõendid puudutavad inglise keeles osalemist enne käesoleva hagiavalduse esitamist. Linnlaagris osalemist ei saa kohus aga pidada ebavajalikuks. Igasugune huvitegevus väljaspool kodu on kohtu hinnangul arendav. Nimetatud kulu saab seega igakuiselt pidada põhjendatuks 9 euro ulatuses (108/12). 6.9 Kostja on välja toonud oma nimekirjas ka taskuraha, mida väidetavalt kannab kostja arveldusarvele üle nii kostja ema, kui ka tema vanaema. Kostja arveldusarve väljavõttest nähtuvalt on kostja ema kandnud kostjale perioodil 01.11.2021 kuni 28.10.2022 kokku 75 eurot, s.o keskmiselt 6,25 eurot kuus (dtl 123). Kohus ei arvesta teiste maksetega, kuna väljavõttest nähtuvalt on kolmandate isikute poolt ülekantud summade näol tegemist kingitustega. Kuna taskuraha andmist ei saa pidada ebavajalikuks, siis loeb kohus põhjendatud taskurahaks 6,25 eurot. 6.10 Eeltoodust tulenevalt võib pidada usutavaks ja põhjendatuks, et kostja igakuised kulud on käesoleval ajal kokku 665,49 eurot. Seega on kostja igakuised kulud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga suurenenud.
3. Hageja on menetluses palunud elatist vähendada tuginedes nii õigusliku olukorra muudatustele, kui ka enda majanduslikule olukorrale ja teise alaealise lapse olemasolule. 7.1 Kohus asub seisukohale, et kuna alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS sätestab olulised muudatused seoses miinimumelatisega, siis saab iseenesest õigusliku olukorra muutus olla aluseks elatise vähendamisel. Kuna kostja on aga tõendanud, et tema igakuised kulud on miinimumelatisest suuremad, siis ei saa lähtuda PKS § 101 lg-s 3 märgitud baassummast, vaid lähtuda tuleb kostja reaalsetest kuludest. Kohtu hinnangul saab sel juhul arvestada seega üksnes kostja seaduslikule esindajale laekuva lastetoetusega tulenevalt PKS §-st 101 lg 5, mis aastal 2022 oli 60 eurot ning aastal 2023 on 80 eurot. Kohus on eelnevalt teinud kindlaks, et kostja igakuised kulud on põhjendatud 665,49 euro ulatuses. Kui sellest maha arvata lapsetoetus, siis jääks mõlema vanema kanda kuni 2022 aasta lõpuni 605,49 eurot ja alates 2023 aastast 585,49 eurot ehk kostja osa oleks vastavalt 302,75 eurot või 292,75 eurot. Tegemist ei ole väiksemate ega ka oluliselt suuremate summadega, kui kostjalt on 7 välja mõistetud. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole õigusliku olukorra muutus aluseks elatise vähendamisel. 7.2 Kohus on 05.12.2022 kirjas hagejale selgitanud, et hagejal tuleb välja tuua, kas ja millises ulatuses on hageja majanduslik olukord võrreldes 2017 aastaga muutunud. Samuti on kohus palunud välja tuua teise lapse igakuised kulud ning selgitada, milliseid kulusid ja mis summas hageja kannab seoses teise lapsega ning esitada ka tõendeid teise lapse kulude olemasolu ja kandmise kohta (dtl 136-139). 7.3 Majandusliku olukorra muutuste kohta on hageja välja toonud, et 14.02.2018 on hageja võtnud laenu korteriomandi soetamiseks ning rohkem märkimisväärseid muutusi hageja elus ei ole toimunud. Kohus selgitab, et laenukohustuse olemasolu ei ole elatise vähendamise aluseks. Laenukohustuse võtmisel pidi hageja arvestama oma ülalpidamiskohustusega ning seega olema veendunud, et tulevikus on tal piisavalt vahendeid nii laenukohustuse, kui ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Samuti nähtub hageja pangakonto väljavõttest (dtl 144-178), et ajavahemikul 08.09.2022 kuni 26.12.2022 on hageja teinud rahalisi ülekandeid iseendale välismaal avatud pangakontodele kogusummas 12 900 eurot. Samuti on 6 kuu jooksul hageja kontole laekunud kokku 34784,29 eurot (sh W poolt 5 999 eurot ning AS-lt P xxx väljamakse summas 12 153,37 eurot), mis teeb hageja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 5797,38 eurot. Seega on hageja sissetulek piisav elatise tasumiseks ning enda ülalpidamiseks. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord oleks oluliselt muutunud võrreldes 2017 aastaga, siis ei ole ka põhjendatud elatise vähendamine seoses hageja majandusliku olukorraga. 7.4 Kohus loeb tõendatuks, et kostjal on 18.05.2022 sündinud teine laps M H (dtl 6). Hageja on märkinud, et M Hi ülalpidamisega seotud kulud on kokku 380 eurot, kuid mitte ühtegi tõendit kulude olemasolu ja nende kandmise kohta esitatud ei ole. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud ka teise lapsega tekitavad, kuna seadusest tulenevalt on hagejal ülalpidamiskohustus kõigi oma alaealiste laste suhtes. Samas ei ole põhjendatud elatist kostja osas vähendada, kuna teise lapse kulud on kostjale tasutavast elatisest väiksemad. Kohus peab elatise asjades siiski lähtuma iga lapse põhjendatud vajadustest ja kuludest. Kohtu hinnangul on hageja majanduslikult võimeline ka mõlemat alaealist last ülalpidama. Kuna aga kostja on hagi osaliselt tunnistanud ning nõustunud elatise vähendamisega summani 250 eurot kuus arvestades asjaoluga, et hageja ülalpidamisel on ka teine alaealine laps (dtl 239), siis leiab kohus, et elatist on põhjendatud vähendada seoses teise lapse olemasoluga 250 euroni.
4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning vähendab elatist alates 10.10.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni selliselt, et hagejalt tuleb kostjale välja mõista elatis igakuiselt summas 250 eurot. Juhul kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 8 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 9