← Eesti

2-22-2030/12

Obsah (11)§ 31§ 22§ 33§ 40§ 85§ 89§ 23§ 65§ 150§ 171§ 91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kai Härmand Kohtujurist Ege Pilme Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-2030 Tsiviilasi A. A. (isikuko

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku püsiva maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu

§ 22

lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Kooskõlas

§ 31

lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Ly Müürsoo ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 21.02.2022 kell 14:15 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr 3002. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33

). 2

§ 40lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks.

Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale.

§ 85

järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

§ 89

lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Võlgnikul tuleb esitada pankrotihaldurile hiljemalt 19.03.2022 täpsustatud varade ja võlgade nimekiri pankroti väljakuulutamise päeva seisuga. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 21.03.2022 kell 14:00. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast. Ajutine haldur palub tasu määrata 14,5 tunni eest arvestusega 33 eurot poole tunni kohta, s.o kokku 957 eurot, millele lisandub käibemaks 191,40 eurot, kokku 1148,40 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi ja tehtud toiminguid, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 66 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 957 eurot, millele lisandub käibemaks. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav ajutise halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutatakse välja

§ 171

lg 11 alusel, määrab kohus ajutise halduri tasust hüvitada riigi vahenditest (

§ 23

lg 4, lg 51; Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 2, § 2 lg 1 ja lg 4). Tasu suurus 10 tunni ja 33 euro suuruse pooltunni tasu puhul on 660 eurot ehk riigi vahenditest tasutavat piirmäära ületav – seega määrab kohus riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 654 eurot (lisandub käibemaks). Ülejäänud osas mõistab kohus tasu välja võlgnikult. Tasu kanda OÜ-le Sentire M.K. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. 3 Ajutine pankrotihaldur palub anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tollimetile võlgniku tuludeklaratsioonid ning keelata võlgnikul kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige või prokurist. Kuivõrd võlgnik on jätnud esitamata 2020. ja 2021. aasta tuludeklaratsioonid, võib võlgnikule kuuluda tagastamisele enamkinnipeetud tulumaks, mistõttu on põhjendatud ja võlgniku ning võlausaldajate huvides anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tollimetile võlgniku tuludeklaratsioonid.

§ 91

lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Kohus tuvastas äriregistrist, et võlgnik on Tallinn, XXX korteriühistu juhatuse liige. Arvestades, et võlgnik on käitunud vastutustundetult kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda, peab kohus põhjendatuks kohaldada võlgniku suhtes ärikeeldu täies ulatuses kuni tema suhtes läbiviidava pankrotimenetluse lõppemiseni. Ühtlasi hoiab ärikeeld ära võlgnikule võimalike täiendavate kohustuste tekkimise pankrotmenetluse ajal. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.