Obsah (5)

§ 120§ 199§ 121§ 64§ 871

Kriminaalasi nr 1-15-5395 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-5395 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 120

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 199

lg 2 p 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, ja

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti R.T-le liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust.

Karistuse algust arvestati alates R.T kinnipidamisest. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.01.

1. a ja lõppeb 29.03.
2. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid R.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla ei toeta R.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, kuna R.T-le on Politsei- ja Piirivalveameti poolt tehtud ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks ja tema suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Prokuröri hinnangul on R.T puhul täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ja ka R.T ise on nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Prokurör osundab, et R.T kannab neljandat korda karistusena reaalset vangistust ja kaks viimast vangistust on olnud küllaltki pikaajalised. R.T on endale tulevikuks seadnud reaalsed ja õiguskuulekad plaanid. R.T plaanib asuda tööle ja tegeleda temal esineva sõltuvusprobleemiga. Lisaks on R.T ära leppinud oma emaga, kelle vastu R.T pani toime kuriteo. Ka vangla ei pea otstarbekaks R.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Prokurör leiab, et R.T suhtes tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. Süüdimõistetu R.T leiab, et tema suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik, kuna see annab võimaluse alustada uut elu ja mitte sattuda uuesti halvale teele. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära R.T ja prokuröri leiab, et R.T suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
4. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused R.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega.

§ 871

lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud

1. peatüki 1., 2.,
2. ja
3. jaos või
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. ja
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

§ 871lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistust.

Harju Maakohtu 27.08.2015. a otsusega tunnistati R.T süüdi

§ 120

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 199

lg 2 p 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust ja

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

Eeltoodust tulenevalt kannab R.T käesoleval ajal muuhulgas karistust tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine (

2 § 871 lg 2), s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. R.T-le mõisteti kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest karistuseks rohkem kui 2 aastat vangistust. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul R.T suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 3.

§ 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 3.1 R.T on üks kehtiv kriminaalkaristus. Reaalset vangistust kannab R.T neljandat korda. Käesolevat karistust kannab R.T varguste ja vägivallategude, s.o ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Kohus peab R.T varasema elukäigu juures oluliseks arvestada, et R.T varasemad karistused on käesolevaks ajaks aegunud. Lisaks peab kohus oluliseks arvestada, et R.T on süüdi mõistetud (Harju Maakohtu 27.08.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5395) kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest, mille R.T on toime pannud oma xxxxsuhtes, s.o lähisuhtes ja korduvalt. Just kehalise väärkohtlemise toimepanemine annab alust käesoleval ajal otsustada karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle. Seejuures on kohtu hinnangul oluline, et toimepandud kuriteo eest on R.T-le mõistetud üle sanktsiooni keskmise määra. Sellest saab järeldada, et R.T süü kuriteo toimepanemisel on olnud suur. Kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et R.T suhtes on karistus käesolevaks ajaks täitnud eesmärki. Kohus leiab, et süüdimõistetutele ei ole mingil juhul etteheidetav enese käitumise õigustamine või süü mittetunnistamine ja selles osas on ka R.T võimalik jääda oma seisukohtade juurde. R.T sõnul läks ta xxxxx tülli ja üksnes riivas xxx. R.T ei tahtnud xxx lüüa. Kuna R.T ei tunnista toimepandut, ei ole kohus veendunud, et vabaduses hoiduks R.T uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Olukorras, kus R.T ei teadvusta toimepandud kuritegu ja selle tagajärgi, on alust pidada R.T-st lähtuvat ohtu (eelkõige oma xxxxx, kelle juurde R.T soovib elama asuda) suureks. 3.2 Vangistuse jooksul on R.T läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Tagasilanguse ennetamine. Lisaks täitis R.T Viha ja kriitika töövihiku. R.T osales ka sõltlaste tugirühma kursustel, mis jäi aga lõpetamata seoses R.T ümber paigutamisega Tartu Vanglasse. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt loodab R.T vabanemise korral AN grupi toetusele. R.T on vangistuse jooksul õppinud riigikeelt A1, A2 ja B1 tasemel ja osalenud ka vangla tööhõives. Vaatamata eelnimetatud positiivsetele asjaoludele, ei saa R.T käitumist karistuse kandmise ajal pidada siiski tervikuna positiivseks. R.T on üks kehtiv distsiplinaarkaristus - määratud 29.05.
2. a kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. 3.3 R.T puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ja elamiseks. Politsei- ja Piirivalveameti 25.10.
3. a otsusega tunnistati R.T pikaajaline elamisluba kehtetuks. Lisaks on R.T suhtes kohaldatud sissesõidukeeldu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Käesolevalt puudub R.T kehtiv isikut tõendav dokument. Sellest tulenevalt puudub R.T käesoleval ajal seaduslik alus Eesti Vabariigis elamiseks ja pärast karistuse ärakandmist 29.03.
4. a on R.T Eesti Vabariigist väljasaadetav.
5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi R.T suhtes esinevad mitmed asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise, ei ole Alexander 3 R.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Kohus leiab, et kuna R.T puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ja elamiseks ning ta on pärast karistuse ärakandmist Eesti Vabariigist väljasaadetav, on seeläbi R.T-st lähtuv oht maandatud. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eesmärgiks on suurendada ühiskonna turvatunnet, kaitsta avalikku korda ja teiste isikute põhiõigusi, allutades ohtliku korduvkurjategija kriminaalhoolduslikule järelevalvele, eesmärgiga teostada tema üle järelevalvet ja maandada temast lähtuvaid riske uute õigusrikkumiste toimepanemiseks. Olukorras, kus R.T elamisluba on kehtetuks tunnistatud ja ta on Eesti Vabariigist väljasaadetav, ei ole kohtu arvates põhjendatud riivata R.T põhiõigusi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. / Raina Pärn Kohtunik 4