KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. märtsil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-5395 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja

§ 120lg 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta vangistust.

Sama otsusega tunnistati K.

§ 199lg 2 p 9 järgi ning mõisteti temale karistuseks 2 aastat vangistust.

Lisaks tunnistati K.

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi ja mõisteti temale karistuseks 3 aastat vangistust. Kar

S § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistustest raskeimat ning kuritegude kogumi eest mõisteti K.L-ile liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust alates 29.01.

1. a. Kohtuotsus jõustus 28.08.
2. a. K.L-i karistusaeg algas seega 29.01.
3. a ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 28.03.
4. a. K.L esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vangla toetab K.L-i taotlust. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga. Süüdimõistetu K.L seletas kohtuistungil, et viimaste kuritegude põhjuseks oli narkootikumide tarvitamine. Ta läks emaga tülli, kuna too ei tahtnud, et ta läheks sellises olekus tööle. Muidu ei ole K.L suhetes emaga probleeme olnud. Kui kinnipeetav oli kaine ega tarvitanud narkootikume ning osales AN rühmas, siis olid neil head suhted. Ka praegu on nende omavahelised suhted head. K.L lubas vabanedes tööle minna ning täita käitumiskontrolliga kaasas käivaid kohustusi. Kohtuniku seisukoht K.L kannab karistust KarS § 120 lg 1, § 199 lg 2 p 9 ja § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi, st tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on K.L temale mõistetud karistusajast ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.
5. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et K.L plaanib vabanemisjärgselt asuda 2 elama aadressil XXXX, mida ta saab kasutada kokkuleppel selle omaniku G.T., kes on ühtlasi ka K.L-i ema. Seega on tal olemas õiguslik alus nimetatud eluruumis elamiseks. Korteri omanik G.T., kes elab samuti sel elupinnal, on andnud nõusoleku seal elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter samuti elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalsete eeldustena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivsete asjaoludena saab K.L-i puhul välja tuua seda, et vabanedes oleks tal olemas kindel elukoht oma ema juures. Väidetavalt on tal võimalik asuda ka tööle. Töökohaks oleks XXXX, kus kinnipeetav töötas ka enne vangistust. Samas on K.L-i kriminaalkorras karistatud juba neljal korral. Ka käesolev vangistus on tal juba neljas. K.L on kahel korral olnud ka kriminaalhooldusel, kuid on katseajal eiranud järelevalve tingimusi ning pannud toime uued kuriteod. Samuti ei ole probleemideta möödunud senine vangistuse kandmise aeg, kuna K.L on üks kehtiv distsiplinaarkaristus vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele allumatuse eest. Kuna kinnipeetav on pikaaegne narkosõltlane, siis on tema kuriteod olnud enamasti suunatud narkootikumide ostmiseks vajaliku raha saamiseks. Seetõttu on need oma iseloomult olnud sarnased, olles peaasjalikult vägivalla- ja varavastased teod. Kuritegude toimepanemise soodusfaktoriks on olnud ka narkojoobes olek, mis ilmselgelt on pärssinud K.L-i probleemilahendusoskust ning suurendanud agressiivsust. K.L on korduvalt üritanud oma sõltuvusprobleemidest vabaneda (on viibinud rehabilitatsioonikeskustes, on käinud AN tugirühmas, on ka varasemate vangistuste ajal osalenud sõltuvuskurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammides jne), kuid on ikka ja jälle narkootikumide tarvitamise juurde tagasi jõudnud. K.L-i korduv karistatus ning narkosõltuvus, millest tal ei ole õnnestunud mitmetele katsetele vaatamata vabaneda, viitavad sellele, et oht K.L-i poolt uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt olemas. Seda suurendab asjaolu, et vabaduses kuuluks kinnipeetava suhtlusringkonda põhiliselt kriminaalse taustaga isikud, kellega koos ta tavatses muuhulgas ka narkootikume tarvitada. Vanglas on K.L-ile koostatud individuaalne täitmiskava, milles ettenähtud tegevustest enamus on kinnipeetaval veel läbimata. Järelikult on täitmata ka selles ette nähtud eesmärk maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Eelnevaid asjaolusid kogumis hinnanud, leiab kohtunik, et K.L-i ei saa käesolevalt enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Oht, et K.L paneb vabanedes toime uued samalaadsed kuriteod, on suur. Kohtuniku hinnangul ei suudaks ka elektroonilise valve kohaldamine piisavalt tagada seda, et K.L ei jätka uute kuritegude toimepanekut. Nimelt ei takistaks elektrooniline valve tal narkootikumide tarvitamist. Kuna K.L-ile kohaldataks elektroonilist valvet aadressil, kus elab ka tema ema, kelle vastu ta oma viimased kuriteod toime pani, siis ei vähendaks see ka K.L-i võimalust raha saamise eesmärgil tarvitada oma ema suhtes uuesti vägivalda või varastada tema asju. 3 Peet Teidearu Kohtunik / 4