Obsah (5)

§ 120§ 121§ 65§ 68§ 871

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2018, Valga Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Milvi Väin Krimi

§ 120

lg 1 ja

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ning karistatud liitkaristusega 1 aasta 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.06.2015 otsusega nr 1-15-4668 G.B-le mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 1 kuu vangistust.

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes G.B 2 aasta 1 kuu pikkuse vangistuse kandmise algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 29.02.2016 Kinnipeetava karistusaeg lõppeb 29.03.

1. 28.12.2017 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid G.B-le karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud viiel korral, millest üks karistus on kustunud. Teine reaalne vangistus. Enamus kuritegusid vägivaldsed. Ka käesolev kuritegu on vägivaldne (isa vastu). Soodustegur alkohol, probleem ka vaimse tervisega. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Läbinud on sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ajavahemikus 22.11.16-03.01.
2. a. Programm viidi läbi individuaalkorras, kohtumised toimusid kokkulepitud aegadel, puudumisi ei esinenud. Arutles aktiivselt kaasa ja püüdis seostada teooriat oma elusituatsioonidega. Iseseisev töö kinnitab, et Kaido on saanud aru olulisematest teemadest, mis kaasnevad alkoholi tarvitamise ja sellest edaspidi hoidumisega, kuid reaalsete tulevikuplaanide tegemisel kipub jääma ühekülgseks ja kohati alahindab elustiili muutusega kaasnevaid raskusi ja takistusi. 09.02.2017 kuni 31.03.2017 läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Kodutööd tehtud vastavalt võimetele ja õigeaegselt. Teemade käsitlemist mõjutas kinnipeetava tervislik seisund, kuid arvestades olukorda, siis andis endast parima. Programmi jooksul oli näha kinnipeetava valmisolek oma käitumist analüüsida. Kinnipeetav tõi välja mitu olukorda, mida ta programmis hakkas teise nurga alt nägema. Kinnipeetav toob adekvaatselt välja oma nõrgad ja tugevad küljed ning tunneb ära oma võimalikud riskiolukorrad. Edaspidi vajavad kordamist toimetulek solvangute ja kriitikaga. 01.04.2017 kuni 30.06.2017 osales tööhõives. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik konkreetsete täiskasvanute suhtes (risk ühiskonnas), kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on vanemad koduses situatsioonis, G.B ise, avalikkus. Oht seisneb alkoholi kuritarvitamises. Alkoholijoobes avaldub vägivaldne käitumine. Kõige tõenäolisem on oht, kui isik on joobes, koos tuttavatega seltskonnas, vanemate puhul erinevatel seisukohtadel olemine. Ravieeskirjade mittetäitmine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 26 %. Vägivalla kuritegu toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 35 %. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, toetab Tartu Vangla kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamist. Kriminaalhooldaja on märkinud järgmist. G.B on 47-aastane kutseharidusega, eestlane ning vallaline. G.B päritoluperekonda kuuluvad ema M . Ü, kaks vanemat õde ning 20-aastane poeg K. Ü. G.B isa (kuriteo ohver) on nüüdseks surnud. M. Ü. suhtleb G.B-ga pidevalt ning varem käis ka vanglas kokkusaamistel. M. Ü. sõnul suhtlevad G.B-ga ka õed ning poeg. Kinnipeetava ema sõnul on tema poeg agressiivne ja kuri alkoholijoobes. Kainena pidi olema väidetavalt hea ning abivalmis. Kinnipeetava ema sõnul hakkas G.B alkoholi tarvitama rohkem peale naisest lahku minemist. M. Ü. sõnul on G.B väljaspool vanglat sõbrad, kes mõjutavad teda, väidetavalt kutsuvad alkoholi jooma ning on mõjutanud, et G.B nõuaks vanematelt raha. Kinnipeetav G.B saab vabanedes asuda elama aadressile XXX koos ema M. Ü. Maja on veel isa nimel ning majas elab ema. Neljatoalises majas on G.B kasutada suur elutuba. G.B puudub vabanemisjärgne töökoht. G.B-le on määratud 80% ulatuses töövõimetus ning raske puue. Majanduslikult toetab vanglas ema ning suure tõenäosusega toetab ka peale vanglast vabanemist. Enne vangistust tegi koduseid hooldustöid. Varasematest andmetest G.B ei töötanud. Vabaduses võib kinnipeetava käitumist mõjutada alkoholi tarvitamine ja tutvusringkond, kes võivad teda mõjutada. G.B on kriminaalkorras karistatud viiel korral ning kannab teist vangistust. Varasemalt on viibinud kriminaalhoolduses kolmel korral, perioodidel 17.06.200807.07.2010, 04.03.2011-14.03.2014, 18.05.2015-29.11.
3. Kõigil kolmel korral rikkus registreerimiskohustus. Perioodil 17.06.2008-07.07.2010 rikkus kohtupoolt ettenähtud kohustus osaleda sotsiaalprogrammis ning mitte tarvitada alkoholi. Perioodil 18.05.201529.11.2016 pani toime uue kuriteo (lõi ning ähvardas isa) ning sai kontrollnõuete rikkumise eest kaks hoiatust - ei täitnud registreerimiskohustust. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD G.B selgitas kohtuistungil, et elama läheks XXX, aga tegi 08.
4. lepingu Rootsis tööle hakkamiseks, mille saatis kaitsjale e-mailile. Tööle peab asuma 02.04.
5. Transpordikulu saab kaetud vabanemisfondi kogutuga. Tööle hakkaks Stockholmis, ehitusvaldkonnas. Enne minekut käiks ka ema juurest läbi, kellega suhted on head. Konfliktid olid isaga. Kuna kinnipeetaval on epilepsia, siis ei võta enam ühtegi tilka alkoholi ja kuna võib arvata, et talu tuleb tema nime peale, siis tahab võlad ära maksta ja hakata talu pidama, küüslauku kasvatama jne. Vangistus on hästi mõjunud, ei ole distsiplinaarkaristusi ja on kõik sotsiaalprogrammid läbi teinud. Peale vabanemist läheb Rootsi ja loodab, et saab 1000 eurot kuus ära tasuda ja võlad ära tasuda. Napsu ei võta kindlasti. Vabanemisjärgne kontroll hakkaks piirama, kuna tahab võlgadest vabaneda ja ainus võimalus on Rootsis töökoht. Lõpetuseks lisas kinnipeetav, et teeb kõik selleks, et enda elu muuta, ei suhtle kellegagi ja tahab oma elu kardinaalselt muuta. Prokuröri hinnangul on

§ 871lg 1 formaalsed tingimused täidetud, G.B on Eestimaal ka elukoht olemas.

Arvestades olemasolevat dokumenti, et isik läheb tööle väljapoole Eestit ja see ei ole Soome, kust saab tulla paari tunniga kohustusi täitma, siis leiab prokurör, et võib anda võimaluse minna tööle ja teenida ning kahjud hüvitada. Kaitsja leiab, et G.B puhul on tegemist isikuga, kelle osas on karistus oma eesmärgi täitnud ja ta on veenvalt kohtus esinenud ja väitnud, et soovib muutusi ja seda juba sellepärast, et alkoholi tarvitamine mõjutab ja kahjustab tervist oluliselt. Vangla hinnang kuritegude toimepanemisele, 35%, ei ole iseenesest kõrge. Ta on näinud vaeva selle nimel, et leida endale töökoht ja kahjud hüvitada, mistõttu ei peaks riik panema talle kohustusi, mis võiks olla takistuseks. Hea kuulda, et prokurör toetab mitte panna kohustusi ja kaitsja palubki siis mitte rakendada. KOHTU SEISUKOHT Kohus jätab karistusjärgse käitumiskontrolli G.B suhtes kohaldamata.

§ 871

lg 1 p 1 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli esimene eeldus see, et isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega. G.B on karistatud liitkaristusega pikkusega 2 aastat 1 kuu. Kuivõrd isikut karistati vähemalt kaheaastase vangistusega

9. peatüki 1 jaos reguleeritud tegude toimepanemise eest, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

§ 871

lg 1 p 3 tulenevalt

§ 871lg 1 p 2 sätestatud eelnevat karistatust.

Järgnevalt käsitleb kohus karistusjärgse käitumiskontrolli sisuliste eelduste täidetust. Karistusjärgset käitumiskontrolli tuleb kohaldada siis, kui esineb oht, et isik paneb toime uusi kuritegusid. Seda ohtu hinnates tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine (

§ 871lg 1 p 3).

Kohus leiab, et kuigi uute kuritegude toimepanemine G.B poolt, kellel on neli kehtivat kriminaalkariistust, ei ole välistatud, pole uute kuritegude toimepanemise tõenäosus niivõrd kõrge, et eksisteeriks vajadus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Negatiivse asjaoluna, mis suurendab käitumiskontrolli kohaldamise vajalikkust, saabki välja tuua isiku korduva karistatuse. Samas on kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud eeskujulik. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud sotsiaalprogrammid "Eluviisitreening" ja „Viha juhtimine“. Iseloomustused isiku osaluse kohta antud sotsiaalprogrammides on positiivsed ning peegeldavad isiku soovi analüüsida on käitumist ning teha elus muudatusi seadusekuulekuse suunas. Samuti on kinnipeetav osalenud vangla tööhõives. Kuivõrd isik on suutnud vangistuse tingimustes käituda reeglite kohaselt annab see lootust, et isiku käitumine ka vabaduses saab olema seadusekuulekas. Samuti on positiivne, et süüdimõistetu on vangistuse jooksul mõistnud vajadust alkoholi tarbimisest loobuda. Isik kinnitas korduvalt, et ei kavatse ühtegi tilka alkoholi võtta juba seetõttu, et tal on epilepsia. Kuivõrd isiku kuriteod olid valdavalt toime pandud alkoholijoobes ning tal on diagnoositud alkoholisõltuvus, on alkoholi tarbimisest loobumine isiku seadusekuulekuse seisukohast äärmiselt positiivne. Eeskätt jätabki kohus – nõustudes prokuröri ja kaitsjaga – käitumiskontrolli kohaldamata seetõttu, et nii süüdlasele endale kui ühiskonnale tervikuna oleks igati positiivne kui G.B läheks Rootsi tööle, asuks tasuma haginõudeid ning saab alustada seadusekuulekat elu. Käitumiskontrollile allutatuna G.B oma plaane teoks teha ei saaks, sest käitumiskontroll eeldab Eestis elamist. Samuti pakuks Rootsi tööle asumine ning sellega kaasnev keskkonnavahetus kinnipeetavale uut motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Väiksem on ka tõenäosus, et isik taastab suhted varasemate kriminaalse taustaga Eesti tuttavatega, kes võiks isikule negatiivset mõju avaldada. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et G.B suhtes ei ole põhjendatud käitumiskontrolli kohaldamine, mistõttu jätab kohus G.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Menetluskulud Riigikohus on leidnud, et kuivõrd käitumiskontrolli menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja. Samuti võivad menetluses tekkida menetluskulud ka sõltumata süüdimõistetu tahtest, mistõttu ei ole õige samastada karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse toimetamist isiku süüditunnistamisega KrMS § 180 lg 1 tähenduses. Võttes arvesse, et menetluskulude hüvitamine karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses on seadusega reguleerimata ja lähtudes KrMS § 2 p-st 4, on riigikohus leidnud, et olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud, sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik (RKKKm, 3-1-1-1-16, p 9.3). Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud summas 103,32 eurot, so kaitsetasu vandeadvokaadi Marko Paabumetsa poolt õigusabi osutamise eest, jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik