lg 1 ja
lg 2 p 2,3 järgi ning karistatud liitkaristusega 1 aasta 1 kuu vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.06.2015 otsusega nr 1-15-4668 G.B-le mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 1 kuu vangistust.
alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes G.B 2 aasta 1 kuu pikkuse vangistuse kandmise algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 29.02.2016 Kinnipeetava karistusaeg lõppeb 29.03.
Arvestades olemasolevat dokumenti, et isik läheb tööle väljapoole Eestit ja see ei ole Soome, kust saab tulla paari tunniga kohustusi täitma, siis leiab prokurör, et võib anda võimaluse minna tööle ja teenida ning kahjud hüvitada. Kaitsja leiab, et G.B puhul on tegemist isikuga, kelle osas on karistus oma eesmärgi täitnud ja ta on veenvalt kohtus esinenud ja väitnud, et soovib muutusi ja seda juba sellepärast, et alkoholi tarvitamine mõjutab ja kahjustab tervist oluliselt. Vangla hinnang kuritegude toimepanemisele, 35%, ei ole iseenesest kõrge. Ta on näinud vaeva selle nimel, et leida endale töökoht ja kahjud hüvitada, mistõttu ei peaks riik panema talle kohustusi, mis võiks olla takistuseks. Hea kuulda, et prokurör toetab mitte panna kohustusi ja kaitsja palubki siis mitte rakendada. KOHTU SEISUKOHT Kohus jätab karistusjärgse käitumiskontrolli G.B suhtes kohaldamata.
lg 1 p 1 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli esimene eeldus see, et isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega. G.B on karistatud liitkaristusega pikkusega 2 aastat 1 kuu. Kuivõrd isikut karistati vähemalt kaheaastase vangistusega
9. peatüki 1 jaos reguleeritud tegude toimepanemise eest, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine
lg 1 p 3 tulenevalt
Järgnevalt käsitleb kohus karistusjärgse käitumiskontrolli sisuliste eelduste täidetust. Karistusjärgset käitumiskontrolli tuleb kohaldada siis, kui esineb oht, et isik paneb toime uusi kuritegusid. Seda ohtu hinnates tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine (
Kohus leiab, et kuigi uute kuritegude toimepanemine G.B poolt, kellel on neli kehtivat kriminaalkariistust, ei ole välistatud, pole uute kuritegude toimepanemise tõenäosus niivõrd kõrge, et eksisteeriks vajadus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Negatiivse asjaoluna, mis suurendab käitumiskontrolli kohaldamise vajalikkust, saabki välja tuua isiku korduva karistatuse. Samas on kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud eeskujulik. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud sotsiaalprogrammid "Eluviisitreening" ja „Viha juhtimine“. Iseloomustused isiku osaluse kohta antud sotsiaalprogrammides on positiivsed ning peegeldavad isiku soovi analüüsida on käitumist ning teha elus muudatusi seadusekuulekuse suunas. Samuti on kinnipeetav osalenud vangla tööhõives. Kuivõrd isik on suutnud vangistuse tingimustes käituda reeglite kohaselt annab see lootust, et isiku käitumine ka vabaduses saab olema seadusekuulekas. Samuti on positiivne, et süüdimõistetu on vangistuse jooksul mõistnud vajadust alkoholi tarbimisest loobuda. Isik kinnitas korduvalt, et ei kavatse ühtegi tilka alkoholi võtta juba seetõttu, et tal on epilepsia. Kuivõrd isiku kuriteod olid valdavalt toime pandud alkoholijoobes ning tal on diagnoositud alkoholisõltuvus, on alkoholi tarbimisest loobumine isiku seadusekuulekuse seisukohast äärmiselt positiivne. Eeskätt jätabki kohus – nõustudes prokuröri ja kaitsjaga – käitumiskontrolli kohaldamata seetõttu, et nii süüdlasele endale kui ühiskonnale tervikuna oleks igati positiivne kui G.B läheks Rootsi tööle, asuks tasuma haginõudeid ning saab alustada seadusekuulekat elu. Käitumiskontrollile allutatuna G.B oma plaane teoks teha ei saaks, sest käitumiskontroll eeldab Eestis elamist. Samuti pakuks Rootsi tööle asumine ning sellega kaasnev keskkonnavahetus kinnipeetavale uut motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Väiksem on ka tõenäosus, et isik taastab suhted varasemate kriminaalse taustaga Eesti tuttavatega, kes võiks isikule negatiivset mõju avaldada. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et G.B suhtes ei ole põhjendatud käitumiskontrolli kohaldamine, mistõttu jätab kohus G.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Menetluskulud Riigikohus on leidnud, et kuivõrd käitumiskontrolli menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja. Samuti võivad menetluses tekkida menetluskulud ka sõltumata süüdimõistetu tahtest, mistõttu ei ole õige samastada karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse toimetamist isiku süüditunnistamisega KrMS § 180 lg 1 tähenduses. Võttes arvesse, et menetluskulude hüvitamine karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses on seadusega reguleerimata ja lähtudes KrMS § 2 p-st 4, on riigikohus leidnud, et olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud, sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik (RKKKm, 3-1-1-1-16, p 9.3). Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud summas 103,32 eurot, so kaitsetasu vandeadvokaadi Marko Paabumetsa poolt õigusabi osutamise eest, jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.