Obsah (7)

§ 215§ 200§ 68§ 74§ 63§ 65§ 424

Kriminaalasi 1-16-9004 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.novembril 2016.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-16-9004 Kohtukoosseis

§ 215

lg 1, § 424 järgi Prokurör Deniss Medvedev Süüdistatav M.V , isikukood: XXX, Eesti kodanik, keskharidusega, emakeel vene keel, elukoht XXXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud, Harju Maakohtu 14.04.2016 kohtuotsusega (jõustunud M.V osas 14.05.2016)

§ 200lg 2 p 7 järgi, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.03.2015-25.03.2015, s.o kolm päeva, lugedes ärakandmata karistuseks vangistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva, mis jäeti

§ 74lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat 6 kuud.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld Menetluse liik Kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.V

§ 215

lg 1 ja § 424 järgi ja mõista

§ 63

lg 1 alusel karistuseks vangistus 1 aasta.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistus, s.o 1 (ühe) aastane vangistus Harju Maakohtu 14.04.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-10893 M.V-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta 11 (üheteistkümne) kuu 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ning mõista M.V-le liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi: VÕS § § 127, 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada esitatud tsiviilhagi ja mõista M.V-lt kannatanu XXXX(XXXX) kasuks 530,95 eurot, mis kanda XXXX’e arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX. Asitõendid: 16.09.2016.a sõiduki Honda registreerimisnumbriga XXXX vaatluse käigus äravõetud proovid, mis on pakendatud ja saadetud asitõendite hoidlasse aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse: M.V’ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot, määratud kaitsja tasu 96 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 38 eurot, asitõendi saatekulu 34,80 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega M.V’ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha või eposti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik: -2- M.V süüdistatakse selles, et 12.09.2016 kella 22:00 ja 23:26 vahelisel ajal Tallinnas Videviku tn 32 asuva korterelamu juurest võttis ta omavoliliselt oma ajutisse kasutusse XXXXele (XXXX) kuuluva ja viimase valduses oleva sõiduauto Honda Civic reg.nr-ga XXXX, VIN-kood XXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 1994, rohelist värvi, väärtusega 600 (kuussada) eurot. Eelnevalt oli M.V viibinud XXXX elukohas, s.o Videviku tn 32-5 asuvas korteris, kus ta ühes seltskonnas koos XXXX ega oli tarvitanud alkoholi. Ühel hetkel läks M.V õue võttes korterist kaasa kõnealuse sõiduauto originaalvõtme, mille abil sisenes ta seejärel sellesse sõiduautosse, käivitas auto mootori ja sõitis Videviku tn 32 asuva korterelamu juurest ära. Kõnealuse autoga sõitis M.V kuni kella 23:26, millise kellaja paiku sõitis ta otsa teisele autole, mis oli pargitud sõidutee ääres Tallinnas VäikeAmeerika tn 7 asuva korterelamu juures. Võttes XXXX kuuluvat autot enda kasutusse ja sõites sellega ringi teadis M.V, et ta kasutab kõnealust sõiduautot selle omaniku ja valdaja teadmata ja nõusolekuta. Juhtides eeltoodud asjaoludel sõiduautot (mootorsõidukit) oli M.V joobeseisundis. Tema ühes grammis veres oli mootorsõiduki juhtimise ajal vähemalt 3,61 milligrammi alkoholi. Sellise käitumisega rikkus M.V liiklusseaduse § 69 lg 1 esimeses lauses sätestatud nõuet, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse 36 lg-s 1 on sätestatud, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p-le 1 loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Seega pani M.V oma tahtliku tegevusega toime

§ 215

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, ning

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu XXXX esitas 06.10.2016 tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 530,95 eurot, millise summa palub kannatanu tema kasuks välja mõista süüdistatavalt (M.V-lt) /tl 90-91/. Kuriteo objektiks olnud sõiduk oli tagastatud kannatanule avariilisena. Hagi aluseks on kokkuvõtvalt see, et sõiduauto omavolilise kasutamise tulemusena sattus sõiduk liiklusõnnetusse ja muutus kasutuskõlbmatuks. Varalise kahju suurus tuleneb kuriteo objektiks olnud sõiduki kuriteoeelsest väärtusest 600 eurot, millest on maha arvatud auto kuriteojärgne väärtus 69,05 eurot, s.o rahasumma, mille eest müüs kannatanu oma sõiduki vanametalliks. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav M.V , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus M.V süüdi tunnistada

§ 215

lg 1 ja § 424 järgi ning juhindudes

§ 63

lg-st 1 mõista

§ 424

alusel talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistus, s.o 1 (ühe) aastane vangistus Harju Maakohtu 14.04.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-10893 M.V-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta 11 (üheteistkümne) kuu 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ning mõista M.V-le liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. Esitatud tsiviilhagi kuulub hüvitamisele. Kohtuistungil jäi süüdistatav M.V sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu, joobe tuvastamise kulu, asitõendi saatekulu. -3- Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel M.V tuleb süüdi tunnistada

§ 215lg 1, § 424 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

M.V-lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 645 eurot, määratud kaitsja tasu 96 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 38 eurot, asitõendi saatekulu 34,80 eurot. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik -4-